{"id":1103,"date":"2024-02-15T18:50:22","date_gmt":"2024-02-15T15:50:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?page_id=1103"},"modified":"2024-02-15T19:20:35","modified_gmt":"2024-02-15T16:20:35","slug":"vepslased","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/vepslased\/","title":{"rendered":"Vepslased"},"content":{"rendered":"\n

Vepslased on soome-ugri rahvas, kes elab peamiselt Venemaa F\u00f6deratsioonis Karjala Vabariigi l\u00f5unaosas, Leningradi oblasti kirdeosas ja Vologda oblasti loodenurgas. Vepsa k\u00fclad ja k\u00fclade r\u00fchmad ehk k\u00fclastud j\u00e4\u00e4vad t\u00e4nap\u00e4eval enamasti suurematest keskustest kaugemale, ehkki m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa vepslasi v\u00f5i vepsa juurtega inimesi elab t\u00e4nap\u00e4eval ka linnades (Petroskois ja mujal). Asualade ja keelemurrete p\u00f5hjal eristatakse p\u00f5hja-, kesk- ja l\u00f5unavepslasi, nende omavaheline suhtlus on suurte metsamassiivide t\u00f5ttu piiratud. Vepsa keel liigitatakse koos soome, karjala, l\u00fc\u00fcdi ja isuri keelega uurali keelkonna l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte p\u00f5hjar\u00fchma. Ise\u00e4ranis l\u00e4hedane on vepsa keelele l\u00fc\u00fcdi keel, mida on m\u00f5nikord peetud (l\u00f5una-)karjala ja vepsa keele \u00fcleminekukeeleks.<\/p>\n\n\n\n

Tegemist on pika ajalooga rahvaga, keda esmakordselt on mainitud Ida-Rooma kirjamehe Jordanese kroonikas 551. aastal (vas<\/em>, vasina<\/em>) ning regulaarsemalt varakeskajal 9.\u201313. sajandil (Kiievi-Russi allikais kujul ves\u00b4<\/em>), mil nad m\u00fc\u00fcsid karusnahku l\u00f5unapoolsetesse maadesse ning osalesid Kiievi-Russi riigi loomises. Ehkki hilisemad kirjalikud allikad vepsa etnon\u00fc\u00fcmi mitme sajandi v\u00e4ltel ei maini, s\u00e4ilisid nad oma keele ja kultuuriga rahvana ning 1940. aastatel v\u00f5is vepslaste arv k\u00fc\u00fcndida kuni 40\u00a0000-ni. J\u00e4rgneva venestamise\/venestumise ja \u00e4\u00e4remaade k\u00fclade t\u00fchjenemise t\u00f5ttu on vepslaste ja vepsa keele oskajate arv on viimase saja aasta jooksul oluliselt v\u00e4henenud. 2021. aasta Venemaa F\u00f6deratsiooni rahvaloendus luges kokku vaid 4534 vepslast ning 2173 vepsa keele k\u00f5nelejat. Eestis elab 2021. aasta rahvaloenduse andmeil 55 ennast vepslaseks pidavat inimest.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vepsa murdealad 20. sajandi alguses: tumeroheline (1) \u2013 p\u00f5hjamurre, roheline (2) \u2013 keskmurre, heleroheline (3) \u2013 l\u00f5unamurre. Viirutus \u2013 vepsa murdealad 21. sajandi algul.
(Kaart: https:\/\/bedlan.net\/data\/)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kiiresti kahanevast rahvastikust hoolimata v\u00f5ime k\u00f5nelda kaasaegsest vepsa kultuurist. Eesti keelde on t\u00f5lgitud luuletaja R\u00fcrik Lonini luuletusi ning kirjanik-literaadi Nina Zaitseva sulest ilmunud eepos \u201cVirantanaz\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Eesti teadlasist on vepslaste kultuuri uurinud etnograaf Aleksei Peterson, folklorist Madis Arukask ning etnoloog Indrek J\u00e4\u00e4ts. Vepsa rahvakultuur on s\u00e4ilitanud kaua mitmeid arhailisi jooni, mille tundma\u00f5ppimine aitab uurijatel muuhulgas paremini m\u00f5ista ka vana-eesti eluolu ja mentaliteeti.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keeles pakuvad p\u00f5hjalikumat tutvustust vepslaste kohta Fenno-Ugria Asutuse koduleht<\/a>, Eesti Rahva Muuseumi koduleht<\/a>, Eesti Rahvaluule Arhiiv koduleht<\/a> ning Vikipeedia<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imul\u00f5imed on koos ERMi h\u00f5imuklubiga korraldanud ettekande\u00f5htu l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaste j\u00f5ulukommetest, milles Madis Arukask tutvustab vepslaste j\u00f5ulutavasid (alates 3:11): <\/p>\n\n\n\n

\n