{"id":1298,"date":"2025-01-08T17:12:42","date_gmt":"2025-01-08T14:12:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?page_id=1298"},"modified":"2025-01-13T20:28:49","modified_gmt":"2025-01-13T17:28:49","slug":"mulgid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/mulgid\/","title":{"rendered":"Mulgid"},"content":{"rendered":"\n

Mulgid on L\u00f5una-Eesti rahvas, eestlaste paikkondliku ja kultuurilise identiteediga etniline r\u00fchm. Mulkide p\u00f5line asuala \u2013 Mulgimaa \u2013 koosneb ajalooliselt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme kirikukihelkonnast. T\u00e4nap\u00e4evase haldusjaotuse j\u00e4rgi jaguneb see Viljandi maakonna l\u00f5unaosa ja Valga maakonna l\u00e4\u00e4neosa vahel.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/
Mulgimaa viis ajaloolist kihelkonda L\u00f5una-Eestis.
Kaart: Mulgimaa Infoportaal<\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Muinasaja l\u00f5pul kuulus Mulgimaa ala Sakala l\u00f5unaossa, kusjuures l\u00f5unaeestilik asustus ulatus t\u00f5en\u00e4oliselt oluliselt l\u00f5una poole n\u00fc\u00fcdsest Eesti-L\u00e4ti riigipiirist. 15. sajandi vakuraamatud osutavad muinaseestilike nimedega maarahvale Ruhja ehk Rujiena piirkonnas (praeguses L\u00e4tis) veel hiliskeskajalgi. Mulgi rahvakultuur on s\u00e4ilitanud mitmeid vanap\u00e4raseid jooni, mis mujal Eestis kadunud, n\u00e4iteks naiste rahvar\u00f5ivastusse kuuluvad pealinikud, \u00f5lakatted, vaipseelikud jm.<\/p>\n\n\n\n

19. sajandi suured majanduslikud muutused j\u00f5udsid Mulgimaale muust Eestist kiiremini. 1849. aasta talurahvaseaduse vastuv\u00f5tmisel hakkas Abja m\u00f5is ja selle j\u00e4rel peagi teisedki m\u00f5isad talusid ja maad talupoegadele p\u00e4riseks m\u00fc\u00fcma. Talu ostmiseks vajalik raha saadi paljus t\u00e4nu linakasvatusele. Mitmed pered ehitasid endale j\u00f5ukuse m\u00e4rgiks senise tavalise elutare asemel uhke h\u00e4\u00e4rberi. M\u00f5ned asulad kasvasid kohalikeks kaubanduselu keskusteks, millest hiljem said alevikud ja\/v\u00f5i v\u00e4ikelinnad (M\u00f5isak\u00fcla, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, T\u00f5rva, Mustla). Mulkide seast v\u00f5rsus arvestatav hulk Eesti poliitika- ja kultuuritegelasi, nende seas nii eesti kirjakeelset kui mulgikeelset loomingut avaldanud kirjanikke.<\/p>\n\n\n\n

Raske l\u00f6\u00f6gi Mulgimaale andis n\u00f5ukogude okupatsioon. 1940. aastate suurk\u00fc\u00fcditamised h\u00e4vitasid j\u00f5ukad mulgi talumajapidamised. Alles Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega sai mulgi liikumine taas uue hoo. Omakultuuri arendamiseks ja v\u00e4ljapoole tutvustamiseks on loodud Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulgi Elamuskeskus. Kaasaegne mulgikeelne kultuurielu on mitmekesine ja h\u00f5lmab kirjandust, ajakirjandust, muusikat, filmikunsti jm.<\/p>\n\n\n\n

Mulgi keel on l\u00f5unaeesti keeltest l\u00e4\u00e4nepoolseim. See on olnud vastastikuses tihedas kokkupuutes naabruses k\u00f5neldavate keskmurdelise Viljandi kihelkonna ja l\u00e4\u00e4nemurdelise Saarde kihelkonna keelepruukidega, samuti on \u00fchisjooni liivi keelega (eelk\u00f5ige P\u00f5hja-L\u00e4tis k\u00f5neldud salatsiliivi keelega). Eesti 2011. aasta rahvaloendusel pani end mulgi keele oskajana kirja 9698 inimest. 2021. aasta rahvaloendusel oli vastav arv 13 960, mis osutab eesti paikkondlike keelte suuremale v\u00e4\u00e4rtustamisele. Mulgi keele p\u00fcsimine n\u00f5uab siiski j\u00f5upingutusi, eriti nooremate kaasamiseks. Viimastel aastak\u00fcmnetel on koostatud mitmeid mulgi keele \u00f5ppevahendeid (vt keele\u00f5ppe ressursse veebis).<\/p>\n\n\n\n

Juba Eesti esimesel iseseisvusperioodil kujunes Mulgimaa h\u00fcmniks Hendrik Adamsoni s\u00f5nade ja Juhan Simmi viisiga laul \u201cMulgimaale\u201d. Uuemal ajal on s\u00fcmboolikat t\u00e4iendatud. 12. oktoobril 2013 \u00f5nnistati Tarvastu kirikus sisse Mulgimaa lipp. 2024. aasta l\u00f5pus v\u00f5eti mulgi pudru valmistamise ja s\u00f6\u00f6mise traditsioonid UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi esindusnimekirja. \u00dcle-eestiliselt on tuntud ka mulgi kapsad ja mulgi korp.<\/p>\n\n\n\n

Soome-ugri h\u00f5imuliikumisega liitusid mulgid aktiivsemalt 2021. aastal, mil Mulgimaa pealinnaks peetav Abja-Paluoja kandis ka soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Soome-ugri koost\u00f6\u00f6sse on mulgid panustanud hiljemgi, n\u00e4iteks iga-aastaste h\u00f5imukohvikute korraldamise n\u00e4ol.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjalikku \u00fclevaadet mulgi rahvast, keelest, ajaloost ja kultuurist pakuvad Mulgi Infoportaal<\/a> ja Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht<\/a>, mulkide tegemisi kajastab regulaarselt ka Fenno-Ugria Asutuse koduleht<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

Oleme H\u00f5imul\u00f5imede blogis<\/a> jaganud muljeid 2021. aastal Abja-Paluojal toimunud soome-ugri kultuuripealinna avamistseremooniast. Ansambel K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi lauluvaramusse kuulub Halliste kihelkonnast p\u00e4rit mulgikeelne rahvalaul \u201cMesilindel pallu peret\u201d:<\/p>\n\n\n\n

\n