{"id":1333,"date":"2025-03-11T18:24:11","date_gmt":"2025-03-11T15:24:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?page_id=1333"},"modified":"2025-03-11T18:44:23","modified_gmt":"2025-03-11T15:44:23","slug":"vorokesed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/vorokesed\/","title":{"rendered":"V\u00f5rokesed"},"content":{"rendered":"\n

V\u00f5rokesed on L\u00f5una-Eestis, peamiselt ajaloolisel V\u00f5romaa alal elav rahvas. T\u00e4nap\u00e4eval jagunevad vana V\u00f5romaa kaheksa kihelkonda (Kanepi, P\u00f5lva, R\u00e4pina, Urvaste, Karula, Hargla, R\u00f5uge ja Vastseliina) V\u00f5ru, P\u00f5lva ja Valga maakondade vahel. V\u00f5rokesed on olnud osalised kaasaegse eesti rahvuse kujundamises ning enamasti ongi neid n\u00e4htud \u00fche eestlaste etnilise r\u00fchmana. Alates v\u00f5ro liikumise algusest hilistel 1980. aastatel on m\u00f5ned v\u00f5ro kultuuriedendajad hoidnud alal m\u00f5tet v\u00f5rokestest kui eraldi rahvast. 2023. aasta kevadel kuulutas ka v\u00f5ro rahva esinduskogu V\u00f5rokeisi Kongr\u00f5ss<\/em> v\u00f5rokesed p\u00f5lisrahvaks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
V\u00f5romaa kihelkonnad.
(Kaart: V\u00f5ro Instituudi koduleht https:\/\/wi.ee\/)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

V\u00f5ro keel kuulub uurali keelkonna l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte l\u00f5unar\u00fchma ning on \u00fcks l\u00f5unaeesti keeltest (koos seto, tartu ja mulgi keelega). L\u00f5unaeesti keel eraldus \u00fclej\u00e4\u00e4nud l\u00e4\u00e4nemeresoome keel(t)est juba \u00fcsna varakult ning on siiani s\u00e4ilitanud mitmeid erijooni. Enamasti on v\u00f5ro keelt peetud \u00fcheks eesti murdeks, kuid viimasel ajal on aina valjemalt k\u00f5lanud v\u00f5ro keele kui omaette keele toetajate h\u00e4\u00e4l. Erinevused v\u00f5ro ja seto keele vahel on lingvistilises m\u00f5ttes v\u00e4ga v\u00e4ikesed, kuid kummagi keele k\u00f5nelejate tugeva iseteadvuse t\u00f5ttu loetakse neid siiski eraldi keelteks.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro keelele on l\u00e4hedased L\u00e4tis elanud lutsi maarahva ja leivude keelepruuk. Lutsi keelel on palju sarnasusi idav\u00f5ro ja seto keelega ning t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00e4rinebki lutsi maarahvas m\u00f5nisada aastat tagasi V\u00f5romaa idaosast Ida-L\u00e4tti Latgalesse v\u00e4ljar\u00e4nnanutest. Leivude keeles on mitmeid vanap\u00e4raseid ise\u00e4rasusi, mis viitavad, et tegemist on vahest juba alates muinasajast P\u00f5hja-L\u00e4tis elanud l\u00f5unaeestiliku rahvar\u00fchmaga. Igap\u00e4evapruugist on lutsi ja leivu keeled praeguseks kadunud, kuid viimastel aastatel on ette v\u00f5etud samme lutsi keele velmamiseks.<\/p>\n\n\n\n

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskas v\u00f5ro keelt Eestis 74 499 inimest, 2021. aastal oli vastav arv 97 320 (selle sisse arvestati ka 25 080 seto keele oskajat). Hoolimata n\u00e4ivast t\u00f5usust, mille taga on ilmselt v\u00f5ro keele maine kasv, on keel tervikuna siiski ohus, kuna selle kasutusv\u00f5imalused on selgelt ahenemas. V\u00f5ro keelt \u00f5petatakse m\u00f5nedes keelepesar\u00fchmades ja koolides. Alates 1995. aastast on v\u00f5ro ja l\u00f5unaeesti keelt ja kultuuri j\u00e4rjepidevalt uurinud ja arendanud V\u00f5ro Instituut. Kord kahe n\u00e4dala tagant ilmub v\u00f5rokeelne ajaleht Uma Leht, kord n\u00e4dalas edastab uudiseid ka viieminutiline v\u00f5rokeelne uudistesaade Vikerraadios. V\u00f5ro keeles ilmub igal aastal mitu uut raamatut.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rokestest ja v\u00f5ro keelest pakub p\u00f5hjalikku \u00fclevaadet V\u00f5ro Instituudi koduleht<\/a>, temaatilisi kirjutisi jagab ka Fenno-Ugria Asutuse koduleht<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imul\u00f5imede blogis on ilmunud meie liikmete Britt-Kathleeni ja Anti \u00fclevaade v\u00f5rokeste rahvusliikumisest<\/a>. Samuti on Anti kirjutanud p\u00f5gusalt leivudest<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Keele\u00f5ppe materjalid veebis<\/span><\/strong><\/div><\/div>\n\n\n\n

V\u00f5ro-eesti-v\u00f5ro s\u00f5naraamat<\/a><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro Instituudi v\u00f5ro keele\u00f5ppematerjalid<\/a><\/p>\n\n\n\n

Hel\u00fcait<\/a>
V\u00f5rokeelsete audiolugude kogu<\/p>\n\n\n\n

Uma Leht<\/a>
Ilmub kord kahe n\u00e4dala tagant<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rukeelsed uudised Vikerraadios<\/a><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro keelen v\u00f5ro keelest<\/a>
V\u00f5ro keelt tutvustav blogi<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rokeelne Vikipeedia<\/a><\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikooli t\u00f5lkeprogramm Neurot\u00f5lge<\/a>
H\u00f5lmab ka v\u00f5ro keelt (pidevalt t\u00e4ienev)<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
Muusika<\/span><\/strong><\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Ummamuudu<\/strong><\/strong>
Pop rokk, folk<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Spotify<\/a> \/ Youtube<\/a> \/ Facebook<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Mari Kalkun<\/strong><\/strong><\/strong>
Folk<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

koduleht<\/a> \/ Spotify<\/a> \/ bandcamp<\/a> \/ Youtube<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

L\u00f5k\u00f5riq<\/strong><\/strong><\/strong><\/strong>
V\u00f5ro- ja setokeelne folk, punk<\/em><\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Discogs<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Aapo Ilves<\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong>
Folk, autorilaul<\/em><\/em><\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Spotify<\/a> \/ Youtube<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Winny Puhh<\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong>
Punk<\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Spotify<\/a> \/ Youtube<\/a> \/ Soundcloud<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Neiok\u00f5s\u00f5 \u2013 \u201eTii\u201c<\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong>
V\u00f5rokeelne Eesti v\u00f5istluslaul 2004. aasta Eurovisiooni lauluv\u00f5istlusel\u00a0<\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Youtube<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tankist \u2013 \u201eKon kuradi kotsil ma el\u00e4?\u201c\u00a0<\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong><\/strong>
Thrash metal<\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Spotify<\/a> \/ Youtube<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
Filmid<\/span><\/strong><\/div><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

P\u00f5ud ja vihm P\u00f5lva kihelkonnan nel\u00e4t\u00f5istk\u00fcmmend\u00e4m\u00e4 aasta suv\u00f5l<\/strong><\/strong>
Telelavastus
Eesti, 1994<\/p>\n\n\n\n

ERR arhiiv<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Elolin\u00f5<\/strong><\/strong><\/strong>
Dokumentaalsari
Eesti, 2005, 2007<\/p>\n\n\n\n

ERR arhiiv<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tagam\u00f5tsa<\/strong><\/strong><\/strong><\/strong>
Sari
Eesti, 2011\u20132012, 2017<\/p>\n\n\n\n

ERR arhiiv<\/a><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00f5rokesed on L\u00f5una-Eestis, peamiselt ajaloolisel V\u00f5romaa alal elav rahvas. T\u00e4nap\u00e4eval jagunevad vana V\u00f5romaa kaheksa kihelkonda (Kanepi, P\u00f5lva, R\u00e4pina, Urvaste, Karula, Hargla, R\u00f5uge ja Vastseliina) V\u00f5ru, P\u00f5lva ja Valga maakondade vahel. V\u00f5rokesed on olnud osalised kaasaegse eesti rahvuse kujundamises ning enamasti ongi neid n\u00e4htud \u00fche eestlaste etnilise r\u00fchmana. Alates v\u00f5ro liikumise algusest hilistel 1980. aastatel on m\u00f5ned v\u00f5ro kultuuriedendajad hoidnud alal m\u00f5tet v\u00f5rokestest kui eraldi rahvast. … Continue reading V\u00f5rokesed<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":221,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1333","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1333"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1333\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1348,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1333\/revisions\/1348"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}