{"id":1406,"date":"2025-09-25T19:28:57","date_gmt":"2025-09-25T16:28:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?page_id=1406"},"modified":"2025-09-25T19:28:59","modified_gmt":"2025-09-25T16:28:59","slug":"soomlased","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/soomlased\/","title":{"rendered":"Soomlased"},"content":{"rendered":"\n<p>Soomlased on eestlaste jaoks ilmselt tuntuim h\u00f5imurahvas. Kokku umbes 6\u20137 miljonist soomlasest elab enamus (4,7\u20135,1 miljonit) Soome Vabariigis. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on soomlasi ja soome juurtega inimesi ka Rootsis, Norras, Venemaa F\u00f6deratsioonis, Ameerika \u00dchendriikides, Kanadas ning mujal.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Soome keel liigitatakse uurali keelkonna l\u00e4\u00e4nemeresoome haru p\u00f5hjar\u00fchma. Samasse r\u00fchma kuuluvad veel karjala, l\u00fc\u00fcdi, isuri ja vepsa keeled. Soome keelt k\u00f5neleb emakeelena umbkaudu 5 miljonit inimest. Ungarlaste j\u00e4rel on soomlased rahvaarvult uurali keelte k\u00f5nelejate seas teisel kohal. Soome keel jagatakse tavaliselt l\u00e4\u00e4ne- ja idamurder\u00fchmaks (m\u00f5ned murdeuurijad eristavad veel ka p\u00f5hjar\u00fchma) ning need omakorda mitmeks erinevaks murdeks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"791\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/www.hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-791x1024.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1407\" srcset=\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-791x1024.png 791w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-232x300.png 232w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-768x995.png 768w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-1186x1536.png 1186w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-1581x2048.png 1581w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2.1-Finnish1-69x90.png 69w\" sizes=\"auto, (max-width: 791px) 100vw, 791px\" \/><figcaption>Soome murded. <br><em>1 \u2013 edelamurded, 2 \u2013 H\u00e4me murded, 3 \u2013 L\u00f5una-Pohjanmaa murded, 4 \u2013 Kesk- ja P\u00f5hja-Pohjanmaa murded, 5 \u2013 p\u00e4rap\u00f5hjamurded, 6 \u2013 Savo murded, 7 \u2013 kagumurded.<\/em><br>(Kaart: https:\/\/bedlan.net\/data\/)\u00a0<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kaasaegne soome rahvus on kujunenud mitmest kunagisest L\u00f5una-Soome aladel elanud etnilisest r\u00fchmast \u2013 p\u00e4rissoomlastest, h\u00e4melastest, savokatest ja karjalastest. Aastasadade jooksul liikus neid p\u00f5hja poole saami asualadele, ent ka mujale. 17. sajandil r\u00e4ndasid paljud soomlased, eesk\u00e4tt Savost ja \u00c4yr\u00e4p\u00e4\u00e4 kihelkonnast Ingerimaale, pannes n\u00f5nda aluse <strong>ingerisoomlaste<\/strong> ehk <strong>ingerlaste<\/strong> etnilisele r\u00fchmale. 16. sajandi l\u00f5pul ja 17. sajandi alguses tuli soomlasi ka <a href=\"https:\/\/www.eestijuured.ee\/et\/artiklid\/soomlased-virumaal\">P\u00f5hja-Eestisse<\/a>, kus nad aga v\u00f5rdlemisi kiiresti eestistusid. Pikemalt s\u00e4ilitasid oma identiteedi L\u00f5una-Rootsist kuni P\u00f5hja-Norrani asunud nn <strong>metsasoomlased<\/strong>. 18.\u201319. sajandil P\u00f5hja-Norrasse liikunud soomlastest kujunes <strong>kveeni<\/strong> rahvas. Seoses 1809. aastal Venemaa ja Rootsi vahel Tornio j\u00f5ele t\u00f5mmatud piiriga j\u00e4i arvestatav hulk soomlasi elama Rootsi poolele. Neid nimetatakse <strong>Tornio oru soomlasteks<\/strong> v\u00f5i <strong>me\u00e4lasteks<\/strong> ning nende keelt me\u00e4 keeleks.<\/p>\n\n\n\n<p>Alates 12.\/13. sajandist kuulus suur osa t\u00e4nap\u00e4evasest Soomest Rootsi Kuningriigi koosseisu. Soome kirjakeele arendamisse andis suure panuse 16. sajandi reformistlik vaimulik Mikael Agricola. 1809. aastal l\u00e4ks enamik soomlaste asualast Venemaa koosseisu ning siin loodi teatud autonoomiaga Soome Suurv\u00fcrstiriik. Rahvuslik \u00e4rkamisaeg algas Soomes veidi varem kui Eestis. Nii n\u00e4iteks avaldas Elias L\u00f6nnrot soome rahvuseepose \u201eKalevala\u201c 1835. aastal (eesti \u201eKalevipoeg\u201c ilmus esmakordselt 1857\u20131861). T\u00e4ieliku iseseisvuse kuulutas Soome 6. detsembril 1917. P\u00e4rast valgete ja punaste vahelist kodus\u00f5da ning p\u00f5gusat \u00fcritust luua kuningriik valis Soome vabariikluse tee. Aastatel 1918\u20131922 osalesid paljud soome vabatahtlikud nn h\u00f5imus\u00f5dades \u2013 s\u00f5jalistes konfliktides Karjalas ja P\u00f5hja-Ingeris, eesm\u00e4rgiga liita Soomega karjalaste asualasid v\u00f5i toetamaks h\u00f5imurahvaid nende vabadusp\u00fc\u00fcdlustes (sellesse ritta kuulub ka soomlaste panus Eesti Vabaduss\u00f5tta). 1939.\u20131945. aasta s\u00f5dade tulemusel pidi Soome loovutama N\u00f5ukogude Liidule mitmeid idapoolseid alasid, kuid suutis k\u00f5igest hoolimata s\u00e4ilitada omariikluse.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti ja Soome vaheline koost\u00f6\u00f6 algas juba 19. sajandil ning on olnud tihe ka 20. ja 21. sajandil (suurem paus oli selles vaid vahetult II maailmas\u00f5jale j\u00e4rgnevatel aastatel). T\u00e4nap\u00e4eval tegeleb Eestis soome keele ja kultuuri tutvustamisega <a href=\"https:\/\/finst.ee\/\">Soome Instituut<\/a>, kellel on kontorid Tallinnas ja Tartus. Soomlaste kohta pakub eestikeelset infot ka <a href=\"https:\/\/fennougria.ee\/rahvad\/laanemeresoome-rahvad\/soomlased\/\">Fenno-Ugria Asutuse<\/a> koduleht.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>H\u00f5imul\u00f5imedel on olnud viljakas koost\u00f6\u00f6 Soome h\u00f5imuliikumisega \u2013 mitmed meie soomlastest liikmed on tegevad ka p\u00f5hjanaabrite soome-ugri organisatsioonides ja akadeemilistes institutsioonides. 2023. aastal esines ansambel K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi soome-ugri kultuuripealinnas Kuhmos toimunud folkloorifestivalil Sommelo. 2024. aastal panustasime Soome Instituudi eestv\u00f5ttel toimunud Mikael Agricola nimelise <a href=\"https:\/\/finst.ee\/uudised\/selgusid-parimad-soome-keele-tundjad-3\/\">soome keele ol\u00fcmpiaadi<\/a> korraldamisse Eesti koolinoortele.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-otfm-box-spoiler-start otfm-sp__wrapper otfm-sp__box js-otfm-sp-box__closed otfm-sp__f5f5f5\" role=\"button\" tabindex=\"0\" aria-expanded=\"false\" data-otfm-spc=\"#f5f5f5\" style=\"text-align:left\"><div class=\"otfm-sp__title\"><strong><span class=\"has-inline-color has-vivid-red-color\">Keele\u00f5ppe ressursid veebis<\/span><\/strong><\/div><\/div>\n\n\n\n<p><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/finst.ee\/tegevus\/keeleope-ja-haridus\/oppematerjalid\/\" target=\"_blank\">Soome Instituudi koondatud soome keele \u00f5ppematerjalid<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/oppevara.tlu.ee\/node\/305\" target=\"_blank\">Tallinna \u00dclikooli soome keele digitaalne \u00f5ppematerjal eesti \u00f5ppijale <\/a><\/p>\n\n\n\n<p><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/www.keelesild.ee\/et\/oppematerjalid?id=15\" target=\"_blank\">Keelesilla soome keele \u00f5ppematerjalid<\/a> <\/p>\n\n\n\n<p><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/yle.fi\/selkouutiset\" target=\"_blank\">YLE uudised selges keeles<\/a> <\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-otfm-box-spoiler-end otfm-sp_end\"><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-otfm-box-spoiler-start otfm-sp__wrapper otfm-sp__box js-otfm-sp-box__closed otfm-sp__f5f5f5\" role=\"button\" tabindex=\"0\" aria-expanded=\"false\" data-otfm-spc=\"#f5f5f5\" style=\"text-align:left\"><div class=\"otfm-sp__title\"><strong><span class=\"has-inline-color has-vivid-red-color\">Muusika<\/span><\/strong><\/div><\/div>\n\n\n\n<p>H\u00f5imul\u00f5imede koostatud soomekeelsete laulude esitusloendis <a href=\"https:\/\/open.spotify.com\/playlist\/6IxJV4vlHOj7dmhw0YatZa?si=_lFF9_FTTr-tZCdJpVlJgQ\">Spotify\u2019s<\/a> ja <a href=\"https:\/\/youtube.com\/playlist?list=PLFdLvdDPVKn805wRNpz7db6KjcfMb17qE&amp;si=YLUJpIyoc47-_p6C\">Youtube\u2019is<\/a><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-otfm-box-spoiler-end otfm-sp_end\"><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-otfm-box-spoiler-start otfm-sp__wrapper otfm-sp__box js-otfm-sp-box__closed otfm-sp__f5f5f5\" role=\"button\" tabindex=\"0\" aria-expanded=\"false\" data-otfm-spc=\"#f5f5f5\" style=\"text-align:left\"><div class=\"otfm-sp__title\"><span class=\"has-inline-color has-vivid-red-color\"><strong>Filmid<\/strong><\/span><\/div><\/div>\n\n\n\n<p><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/www.ses.fi\/\" target=\"_blank\">Soome Filmifond<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><a rel=\"noreferrer noopener\" href=\"https:\/\/areena.yle.fi\/tv\/ohjelmat\/30-1670\" target=\"_blank\">Yle Areena<\/a><br><em>Soome filmide veebikanal<\/em><\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-otfm-box-spoiler-end otfm-sp_end\"><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Soomlased on eestlaste jaoks ilmselt tuntuim h\u00f5imurahvas. Kokku umbes 6\u20137 miljonist soomlasest elab enamus (4,7\u20135,1 miljonit) Soome Vabariigis. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on soomlasi ja soome juurtega inimesi ka Rootsis, Norras, Venemaa F\u00f6deratsioonis, Ameerika \u00dchendriikides, Kanadas ning mujal.\u00a0 Soome keel liigitatakse uurali keelkonna l\u00e4\u00e4nemeresoome haru p\u00f5hjar\u00fchma. Samasse r\u00fchma kuuluvad veel karjala, l\u00fc\u00fcdi, isuri ja vepsa keeled. Soome keelt k\u00f5neleb emakeelena umbkaudu 5 miljonit inimest. Ungarlaste j\u00e4rel on soomlased &hellip; <a href=\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/soomlased\/\" class=\"more-link\">Continue reading <span class=\"screen-reader-text\">Soomlased<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":221,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-1406","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1406","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1406"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1406\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1408,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1406\/revisions\/1408"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1406"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}