Me\u00e4lased, kes koos kveenidega on k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsemaid l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaid, elavad enamasti Rootsis nn Me\u00e4nmaal ehk riigi p\u00f5hjaosades Norrbotteni ja V\u00e4sterbotteni maakondades. <\/p>\n\n\n\n
Me\u00e4laste nime taust on selge: me\u00e4 keel<\/em> t\u00e4hendab \u2019meie keelt\u2019. Huvitav k\u00fcll, sellist etnon\u00fc\u00fcmi kasutatakse ainult eesti keeles. Rahvanimetus on soome keeles l\u00e4nsipohjalaiset <\/em>v\u00f5i tornion(joki)laaksolaiset<\/em>, rootsi keeles tornedalingar<\/em>. Need nimetused tulenevad Tornio j\u00f5eoru piirkonna ja Rootsi praeguse (ja ajaloolise) V\u00e4sterbotteni, soome keeles L\u00e4nsipohja maakonna nimedest. Veel on kasutuses nimi lantalainen<\/em>, millega viidatakse me\u00e4 keele k\u00f5nelejatele, kes ei samastu Tornioj\u00f5e piirkonnaga. <\/p>\n\n\n\n P\u00f5line rahvas praeguse Rootsi p\u00f5hjapoolsetes osades olid saamid, kelle j\u00e4lgi on veelgi n\u00e4ha kohanimedes. Sellest, millal asusid esimesed soomlased sinnakanti elama, ei ole kindlaid allikaid. Ilmselt on piirkond olnud etniliselt h\u00e4sti kirev: vanimates ajaloolistes kirjeldustes mainitakse rahvaid nagu bjarmid, kveenid, birkarlid ehk pirkkalased, rootslased, soomlased, karjalased ja venelased. Bjarmide p\u00e4ritolust ja olemusest on rikkalikult oletusi, kuid kindlaid teadmisi v\u00e4he. Birkarlidest on arvatud, et nad olid H\u00e4me maakonnast p\u00e4rit kaupmehed ja maksukogujad, mida t\u00f5endavad paljud just h\u00e4melaste antud kohanimed P\u00f5hja-Soomes. Teine suund, kust l\u00e4\u00e4nemeresoomlasi Tornio oru piirkonda kolis, oli Karjala. 17. sajandil kasvas nii rootslaste kui soomep\u00e4rase rahva arv ja p\u00fcsiv asustus laienes p\u00f5hja poole. <\/p>\n\n\n\n Me\u00e4lasuse tekke jaoks eriti saatuslik oli Vene-Rootsi s\u00f5da (1808\u20131809), mis l\u00f5ppes Hamina ehk Fredrikshamni rahuga. Rootsi ja Venemaa s\u00f5lmisid rahu 17. septembril 1809, mille j\u00e4rel s\u00fcndis Soome Suurv\u00fcrstiriik, mis sai osaks Venemaa keisririigist. Rootsi ja Venemaa piir t\u00f5mmati m\u00f6\u00f6da Tornio ja Muonio j\u00f5ge, mis l\u00f5hkus varem tervikliku Tornio j\u00f5eoru kultuuriala kaheks ja algatas me\u00e4laste eraldumisprotsessi. Hamina rahu piir t\u00f5i Soome Suurv\u00fcrstiriigi poolsed soomlased, kes moodustasid oma elualadel etnilise-keelelise enamuse, koos eestlaste ja paljude teiste l\u00f5unapoolsemate rahvastega sama impeeriumi alluvusse. Rootsi poolel sai aga soomekeelsetest v\u00f5\u00f5ras v\u00e4hemusrahvas. <\/p>\n\n\n\n Esialgu ei m\u00f5jutanud Me\u00e4nmaa jagunemine me\u00e4laste elu \u00fcsna palju. Soome keelt kasutati endiselt kirikutes ja kontaktid piiri kummalgi pool j\u00e4id alles. 19. sajandi keskpaigas tabas me\u00e4lasi aga n\u00f6 rootsistamise ajastu. Rootsi riigi huvides oli kindlustada V\u00e4sterbotteni l\u00e4\u00e4n puhvertsooniks Venemaad vastu. Arvati, et v\u00f5\u00f5rkeelne rahvaosa ei oleks potentsiaalse konflikti korral piisavalt lojaalne ja et see tuleb rootsistada nii kiiresti kui v\u00f5imalik. Rootsistamise k\u00e4igus muudeti n\u00e4iteks kooli\u00f5petus ainult rootsikeelseks. See ajastu kestis kuni 1960. aastateni. 20. sajandi alguses Soome iseseisvudes p\u00f5hjustasid me\u00e4laste halvad eluolud sisepoliitilist t\u00fcli Soome soome- ja rootsimeelsete vahel. 1960. aastatel tekkis me\u00e4laste hulgas etniline \u00e4rkamine ja selle k\u00e4igus arenesid ka keele- ja kultuuriaktivism. Nii soome kui ka me\u00e4 keele staatus hakkas aeglaselt paranema. 1980. aastatel asutasid me\u00e4lased \u00fchinguid, mis tegutsesid keelelis-kultuurilise identiteedi nimel. Samal aastak\u00fcmnel hakati \u00f5petama me\u00e4lastele emakeelt P\u00f5hja-Rootsi koolides. Aastal 2000 tunnistas Rootsi me\u00e4 keele riiklikul tasemel ametlikuks v\u00e4hemuskeeleks. <\/p>\n\n\n\n Me\u00e4 keelest ja me\u00e4laste t\u00e4nap\u00e4evast<\/strong><\/p>\n\n\n\n Me\u00e4 keel on puht lingvistilises m\u00f5ttes soome keele p\u00e4rap\u00f5hjala murre, mis on Rootsi poolel arenenud iseseisvaks keeleks. See sisaldab palju rootsi laens\u00f5nu ja grammatilisi m\u00f5jutusi, kuid s\u00e4ilitab ka vanu soomekeelseid jooni, mis on mujal kadunud. Peamiseks erinevuseks me\u00e4 keele ja teisel pool piiri k\u00f5neldavate soome murrete vahel saab pidada rootsi laens\u00f5nade paljusust. N\u00e4iteks: me\u00e4 persunaal<\/em>, soome henkil\u00f6kunta<\/em>, \u2018personal\u2019, me\u00e4 semesti<\/em>, soome loma<\/em>, \u2018puhkus\u2019, me\u00e4 p\u00e4nn\u00e4<\/em>, soome kyn\u00e4<\/em>, \u2018pastakas\u2019. Me\u00e4 keelt saab pidada ka grammatika poolest \u201egermaanilikumaks\u201c, sest seal nagu eesti keeleski on \u00fchendverbid soome keelest tavalisemad. Me\u00e4 keele murretes on tunda ka kohalike saami keelte m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n Me\u00e4 keel jaguneb mitmeks murdeks, millest t\u00e4htsaimad on Tornio ja G\u00e4llivare murded. Kirjakeel p\u00f5hineb peamiselt Pajala ja Ylitornio piirkonnas r\u00e4\u00e4gitaval murdel. Esimene me\u00e4keelne romaan (Lyykeri<\/em>) ja n\u00e4idend (Kuutot<\/em>) ilmusid 1980. aastatel, autoriks Bengt Pohjanen. Me\u00e4 keelt k\u00f5neleb t\u00e4nap\u00e4eval u 20 000\u201375 000 inimest. K\u00f5nelejate t\u00e4pne arv pole teada, sest Rootsi ei kogu statistikat eri keelte k\u00f5nelejate arvu kohta. Arvestus p\u00f5hineb erinevatel allikatel, n\u00e4iteks me\u00e4laste organisatsioonid, Rootsi soome raadio, erinevad uuringud ja keelek\u00f5nelejate enda arvestused. Enamik k\u00f5nelejatest on \u00fcle 65-aastased.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eval tehakse me\u00e4 keele arendamiseks ja s\u00e4ilitamiseks mitmesuguseid j\u00f5upingutusi. Raadiojaam Me\u00e4nraatio edastab enamikel n\u00e4dalap\u00e4evadel saateid me\u00e4 keeles, Pajala vallas tegutseb me\u00e4keelne teater, mitmed muusikaansamblid kasutavad keelt ning me\u00e4 keeles avaldatakse ajakirju, romaane, s\u00f5naraamatuid ja luuletusi. M\u00f5nes P\u00f5hja-Rootsi omavalitsus\u00fcksuses on keel ka \u00fcks ametiasutuste suhtluskeeltest. Me\u00e4lased said oma lipu 15. juulil 2007, ja sellest ajast peale t\u00e4histatakse seda p\u00e4eva Me\u00e4nmaa lipup\u00e4eva ja me\u00e4laste p\u00e4evana. 2023. aastal esitasid me\u00e4lased Rootsi riigile taotluse p\u00f5lisrahva staatuse saamiseks.<\/p>\n\n\n\n H\u00f5imul\u00f5imede liige Atte Huhtala on pidanud ERMi h\u00f5imuklubis ettekande me\u00e4lastest ja kveenidest:<\/p>\n\n\n\n