![\"\"](\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image.jpeg\")
Kveenide ajaloost<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kveen on vana skandinaaviap\u00e4rane nimetus, mille t\u00e4psem taust ja kasutuslugu on mitmek\u00fclgne ja keeruline. See esineb juba 9. sajandil Ottari kroonikas, kuid nagu Tacituse aestide puhul, viidab nimetus ilmselt m\u00f5nele teisele ajaloolisele rahvale kui praegused kveenid. Igal juhul p\u00e4risid nad selle etnon\u00fc\u00fcmi endale 18. ja 19. sajandi jooksul. Vanasti kasutasid kveeni keele k\u00f5nelejad oma keele kohta nimetust suomen kieli v\u00f5i vanhaasuomi. Soome keeles on kveeni keele kohta kasutatud piirkonna j\u00e4rgi nime Ruijan suomi voi ruijansuomi. Praegu on kveenide hulgas juurdumas siiski nimetus kainun kieli v\u00f5i kainhuun kieli.<\/p>\n\n\n\n Kveenide ajalugu P\u00f5hja-Norras ulatub v\u00e4hemalt 16. sajandisse, kuid perioodi kohta on v\u00e4he dokumentaalseid andmeid. Siiski on t\u00f5en\u00e4oline, et juba sel perioodil asus osa kveenide esivanematest, seal tegutsenud kaupmeestest p\u00fcsivalt Norrasse elama (nt Lyngen, Nordreisa, Kvaenangen, Alta piirkond, Guovdageaidnu, Teno estuaar ja Varangeri fjordi kaldad). 1830. kuni 1880. aastateni oli kveenidel suure r\u00e4ndamise ajastu. Muuhulgas rajati tollal Altas vasekaevandus, mis n\u00f5udis palju t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Enamik kaevanduse t\u00f6\u00f6lisi oli emigreerunud Soomest ja alguses oli Norra v\u00f5imude suhtumine nendesse positiivne. 19. sajandi l\u00f5pus hakati kveene aga norrastama. M\u00f5nev\u00f5rra sarnaselt Rootsi me\u00e4lastele hakati ka Norra kveene pidama mittelojaalseks rahvaosaks. Potentsiaalseks vaenlaseks peeti Soome autonoomia ajastul Venemaad, Soome iseseisvudes langes potentsiaalse \u00e4hvardaja roll Soomele. Assimilatsioonipoliitika oli k\u00f5ige intensiivsem maailmas\u00f5dadevahelisel perioodil. Norrastamine toimus efektiivselt ja k\u00f5igis kveeni kogukondades loobuti ajapikku omakeelsest suhtlemisest lastega. Etniline \u00e4rkamine kveenide hulgas algas 20\u201330 aastat hiljem kui me\u00e4laste seas. 1970. aastail hakkasid hoiakud siiski muutuma ja suhtumine kveenidesse muutus aktsepteerivamaks. 1980. aastatel asutasid kveenid esimesed \u00fchingud, sealhulgas Ruija kveenide liit aastal 1987. <\/p>\n\n\n Kveeni keelest ja kveenide t\u00e4nap\u00e4evast<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kveeni keelt on varem peetud soome keele p\u00f5hjapoolsete Per\u00e4pohjola murrete osaks. \u00dchiseid jooni on nende keelevormide vahel palju, kuid kveeni keele arenguk\u00e4igud l\u00e4hevad oma teed. Kveeni keeles eristati vanasti kolme, t\u00e4nap\u00e4eval kaht peamist murret, mis jagunevad l\u00e4\u00e4ne- ja idamurdeks.<\/p>\n\n\n\n Kveeni keelt iseloomustavad laenud s\u00f5navarasse norra, rootsi ja saami keeltest. Eriti igap\u00e4evaelu valdkonnas on norra keele m\u00f5ju tugev. Porsangeri murdes esineb t\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes unikaalne h\u00e4\u00e4lik, dentaalspirant \u0111<\/em>, mida kasutatakse t<\/em> n\u00f5rgaastmelise vastena nt s\u00f5nades yh\u0111en <\/em>\u2018\u00fche\u2019, ve\u0111en <\/em>\u2018vee\u2019. Dentaalspirant on v\u00f5etud kasutusse ka kveeni kirjakeeles. Teine silmapaistev erip\u00e4ra on keeles kohati esinevad triftongid, nt nuoilta <\/em>\u2018nendelt\u2019. Aastal 2014 ilmus Eira S\u00f6derholmi k\u00e4est kveeni keele grammatika, mis on seni k\u00f5ige h\u00f5lmavam \u00fclevaade keelest. <\/p>\n\n\n\n Kveeni keel on \u00e4\u00e4rmiselt ohustatud keel. Aastatel 1994 ja 1999 arvestas Norra kveeniliit, et kveeni keele m\u00f5istjaid on umbes 12 000, k\u00f5nelejaid 5000\u20137000, kelle hulgast vaid 200 loevad keelt ja umbes 50 oskavad kirjutada. Praegu on k\u00f5nelejaid aina rohkem ka suurtes linnades, nt Oslo ja Troms\u00f8. Kveeni keel tunnistati Norras ametlikuks v\u00e4hemuskeeleks aastal 2005. Porsangeri vallas on kveeni keel ametiasutuste suhtluskeel.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bi ajaloo on kveeni keelt kasutatud enamasti suulise v\u00e4hemuskeelena ning kirjakeeleks on kasutatud nii norra kui ka soome keelt, eriti vaimulikus kirjanduses. Viimased 20 aastat on siiski toonud kaasa arenguk\u00e4ike, mis v\u00f5imaldavad kveeni keele kasutamist \u00fchiskonnas laiemalt. Aastal 2004 ilmus Alf Nilsen-B\u00f8rsskogi sulest esimene kveenikeelne romaan \u201eKuosuvaaran takana\u201c.<\/em> Teose keel m\u00e4ngis olulist rolli kveeni kirjakeele standardiseerimisel. Kokku avaldas B\u00f8rsskog kuus kveenikeelset romaani ja viis luulekogumikku. Alates 2006. aastast on Troms\u00f8 \u00fclikoolis \u00f5petatud soome keele k\u00f5rval ka kveeni keelt ja kultuuri. 2000. aastatel on kveeni keel leidnud aset ka massimeediasse, keelt p\u00fc\u00fctakse hoida elus keelepesade abil ja kveeni kirjakeelt arendatakse edasi. M\u00f5ned kveenid eelistavad kirjakeelena siiski soome standardkeelt.<\/p>\n\n\n\n Kveeni keele ja kultuuri riiklik keskus Kveeni instituut asutati aastal 2005 ja on 2007. aastast alates tegutsenud t\u00e4ies mahus. Instituut saab Norra kultuuriministeeriumi baasfinantseeringut ja teeb koost\u00f6\u00f6d Porsangeri valla omavalitsuse, Norra Kveenide kohalike esindajate ning Troms\u00f8 ja Alta \u00fclikoolidega. Instituudi eesm\u00e4rk on arendada, dokumenteerida ja levitada teadmisi ning teavet kveeni keele ja kultuuri kohta ning edendada kveeni keele kasutamist \u00fchiskonnas.<\/p>\n\n\n\n H\u00f5imul\u00f5imede liige Atte Huhtala on pidanud ERMi h\u00f5imuklubis ettekande me\u00e4lastest ja kveenidest:<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image-1024x614.png\")