Eesti keel kuulub l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte hulka, koos liivi ja vadja keelega t\u00e4psemalt selle l\u00f5unar\u00fchma, ning sellel on veidi \u00fcle \u00fche miljoni k\u00f5neleja. Eesti kirjakeel p\u00f5hineb peamiselt p\u00f5hjaeesti murder\u00fchma kuuluval keskmurdel. P\u00f5hjaeesti murded on veel L\u00e4\u00e4ne-Eestis k\u00f5neldavad l\u00e4\u00e4ne ja saarte murre ning idamurre Eesti idaosas. Eraldi murder\u00fchmaks loetakse kirderannikumurdeid, millel on mitmeid \u00fchisjooni soome ja vadja keelega. Lingvistilises m\u00f5ttes moodustavad eraldi keele l\u00f5unaeesti murded \u2013 mulgi, tartu, v\u00f5ro ja seto. 17.\u201319. sajandil oli Kagu-Eestis kasutusel eraldi kirjakeel, nn tartu keel, mis taandus ajapikku p\u00f5hjaeestiliku nn tallinna keele ees.<\/p>\n\n\n\n \u00dcldiselt on eri murrete k\u00f5nelejaid peetud osaks eestlastest, kuigi viimastel aastak\u00fcmnetel on n\u00e4iteks setodel<\/a> kujunenud eraldi rahvusidentiteet. Tugevad paikkondlikud identiteedid on ka v\u00f5rokatel, mulkidel, kihnlastel jt. Aktivistid edendavad j\u00f5udum\u00f6\u00f6da kohalike keelekujude kasutamist kultuuris, hariduses ja argikasutuses, teatud m\u00e4\u00e4ral toetab neid ka riik.<\/p>\n\n\n\n \u00dchisuurali s\u00f5nat\u00fcvesid on t\u00e4nap\u00e4eva eesti keeles s\u00e4ilinud umbes 150. K\u00f5ige sarnasemad on eesti keelele teised l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled \u2013 vadja, liivi, soome, isuri, karjala ja vepsa. Keeleteaduslikus m\u00f5ttes on v\u00f5rdlemisi sarnased ka saami keeled ja volga r\u00fchma keeled, kuid ilma \u00f5ppimata pole eestlasel neist v\u00f5imalik aru saada. Aegade jooksul on keel omandanud palju m\u00f5jutusi balti, slaavi ja germaani keeltest.<\/p>\n\n\n\n 14. m\u00e4rtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801\u20131822) s\u00fcnniaastap\u00e4eval, t\u00e4histatakse Eestis emakeelep\u00e4eva. K. J. Peterson v\u00e4\u00e4rtustas eesti keelt t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku kultuurkeelena juba enne rahvuslikku \u00e4rkamisaega. Tema luuletusest \u201eKuu\u201c on kuulsaks saanud read:<\/p>\n\n\n\n Kas siis selle maa keel Eestlased on olnud aktiivsed \u00fcle-soomeugrilises h\u00f5imuliikumises. Selle juured ulatuvad rahvuslikku \u00e4rkamisaega 19. sajandil, mil eesti soost haritlased leidsid ideid ja toetust m\u00f5ttekaaslastelt Soomest. Eesti rahvuseepose \u201eKalevipoeg\u201c (esmatr\u00fckk 1857) koostamisel sai Friedrich Reinhold Kreutzwald innustust Elias L\u00f6nnroti loodud Soome eeposest \u201eKalevala\u201c (esialgne variant 1835, uuendatud kujul 1849). \u00dchine on ka Soome ja Eesti (ning liivi) h\u00fcmnide viis.<\/p>\n\n\n\n 20. sajandi jooksul kasvas eestlaste huvi teiste soome-ugri rahvaste vastu. Riiklikul tasemel on tehtud koost\u00f6\u00f6d Soome ja Ungariga ning toetatud omariikluseta soome-ugri rahvaid. Oktoobrikuu kolmandal laup\u00e4eval peetav h\u00f5imup\u00e4ev on Eestis riiklik t\u00e4htp\u00e4ev. V\u00e4ga tulemuslik on olnud ka eraisikute ja organisatsioonide panus h\u00f5imuliikumisse. H\u00f5imuliikumisele on p\u00fchendunud 1991. aastal loodud Fenno-Ugria Asutus<\/a>, samuti n\u00e4iteks Soome-Ugri Filmifond<\/a> ja Uralic Keskus<\/a>. K\u00f5igi nende organisatsioonidega on koost\u00f6\u00f6d teinud ka MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed. Soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte alaste teadust\u00f6\u00f6dega tegelevad muu hulgas Tartu \u00dclikool, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Keele Instituut.<\/p>\n\n\n\n Eestlastest ja Eestist v\u00f5ib p\u00f5hjalikumalt lugeda v\u00f5rguents\u00fcklopeediast Estonica<\/a> ning eesti keelest on \u00fclevaatlik artikkel Vikipeedias<\/a>. Soovitame tutvuda ka eesti rahvap\u00e4rimuse andmebaasidega<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Britt-Kathleen on kirjutanud Postimees Ypsiloni portaali<\/a> Eesti paikkondlike keelekujude olukorrast t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n H\u00f5imul\u00f5imede blogis\u00a0v\u00f5ib lugeda ka meie l\u00f5unaeesti keele otsingutest Tartu linnapildis<\/a> ning avastusretkest Pohiranna keele- ja kultuuriruumi<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Eesti keeled<\/a> Eesti keele vanimad s\u00f5nad<\/a> Eesti murded<\/a> Vikerraadios k\u00f5lavad murdekeelsed uudised:<\/p>\n\n\n\n Hiiukeelsed uudised<\/a> Eestlasi on maailmas kokku 1\u20131,1 miljonit ning sellega on nad ungarlaste ja soomlaste j\u00e4rel suuruselt kolmas soome-ugri rahvas. Valdav osa eestlasi elab Eestis, kuid neid on eri aegadel v\u00e4lja r\u00e4nnanud mitmele poole mujalegi \u2013 Soome, Venemaale, Rootsi, Kanadasse, Ameerika \u00dchendriikidesse ja mujale. Vanad keelesaared L\u00e4tis (leivu, lutsi) ja Venemaal (kraasna) on t\u00e4nap\u00e4evaks h\u00e4\u00e4bunud. Eestlased, soomlased ja ungarlased on ainsad soome-ugri rahvad, kellel on oma riik. … Continue reading Eestlased<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":221,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-658","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=658"}],"version-history":[{"count":20,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/658\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":860,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/658\/revisions\/860"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/221"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/eesti-murded-kaart.jpeg\")
(allikas: https:\/\/annaabi.ee\/mpic.php?inside=145917\/Backup-5_1.jpg)<\/sub><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
laulu tuules ei v\u00f5i
taevani t\u00f5ustes \u00fcles
igavikku omale otsida?<\/p><\/blockquote>\n\n\n\nEestlased soome-ugri h\u00f5imuliikumises<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
2021. aasta emakeelep\u00e4evale p\u00fchendatud ettekandes r\u00e4\u00e4gib Kristiina Praakli eesti keelest, selle murretest ning muudest Eestis k\u00f5neldavatest keeltest.<\/p>\n\n\n\n
Videol\u00fchiloengus r\u00e4\u00e4gib Sven-Erik Soosaaar eesti keele vanimatest s\u00f5nadest.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5ppematerjal “Eesti murded” annab \u00fclevaate eesti keele murretest ning sisaldab muu hulgas murdetekstide n\u00e4iteid.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5rvekeelsed uudised<\/a>
Muhukeelsed uudised<\/a>
Kihnukeelsed uudised<\/a>
Mulgikeelsed uudised<\/a>
V\u00f5rukeelsed uudised<\/a>
Setukeelsed uudised<\/a>
<\/p>\n\n\n\n