{"id":700,"date":"2021-07-27T14:18:33","date_gmt":"2021-07-27T11:18:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?page_id=700"},"modified":"2023-10-03T15:46:38","modified_gmt":"2023-10-03T12:46:38","slug":"liivlased","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/liivlased\/","title":{"rendered":"Liivlased"},"content":{"rendered":"\n

Liivlased on v\u00e4ikesearvuline l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvas, kelle peamised traditsioonilised asualad paiknevad L\u00e4tis Kuramaa p\u00f5hjarannikul ning kuni 19. sajandi keskpaigani Riia ja P\u00e4rnu vahelisel rannikualal (eriti Salatsi \u00fcmbruses). Liivlaste vana nimetus enda kohta ongi olnud r\u0101ndalizt<\/em> ehk rannarahvas. Ajalooliselt on liivlasi elanud ka Koiva ja V\u00e4ina j\u00f5e kallastel ning n\u00e4iteks Riia linn on rajatud kunagisele liivlaste alale. T\u00e4nap\u00e4eval elab enamik liivlasi suuremates linnades (Riias, Ventspilsis ja mujal).<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Liivi rand (suri.ee).<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Liivlased on aastasadu olnud l\u00e4\u00e4nemeresoome ja balti h\u00f5imude kokkupuutealal, mist\u00f5ttu v\u00f5ib liivi keeles ja kultuuris t\u00e4heldada tugevat balti, eriti l\u00e4ti m\u00f5ju. Liivi keel omakorda on oluliselt m\u00f5jutanud l\u00e4ti keele kujunemist. Liivlastel on t\u00e4htis roll kaasaegse l\u00e4ti rahvuse ja identiteedi kujunemisel ning t\u00e4nap\u00e4eval tunnistatakse neid ametlikult L\u00e4ti Vabariigi p\u00f5lisrahvana.<\/p>\n\n\n\n

Liivlaste modernne kultuurielu tekkis 19. sajandi l\u00f5pus, suurem t\u00f5us (mille kohta v\u00f5ib \u00f6elda koguni \u00f5itseng) leidis aga aset maailmas\u00f5dade vahelisel ajal, mil rajati mitmeid kultuuriseltse ja tr\u00fckiti liivikeelset kirjandust. Sellal v\u00f5eti kasutusele ka liivlaste rahvuslikud s\u00fcmbolid lipp ja h\u00fcmn. Liivlaste lipuv\u00e4rvid kujutavad Liivi rannikut, mida kalamees n\u00e4eb, kui ta vaatab merelt ranna poole: \u00fcleval roheline mets, all sinine meri ning nende vahel kitsas valge rannaliivariba. Liivi h\u00fcmnil on eestlaste ja soomlastega sama meloodia. Sedamoodi saavad kolm l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvast laulda koos sama viisi, ehkki iga\u00fcks enda s\u00f5nadega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Liivi lipp (Vikipeedia).<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kahe maailmas\u00f5ja vahel sai soome-ugri rahvaste koost\u00f6\u00f6 \u00fcheks s\u00fcmboliks liivlaste kultuurielu toetamine. Ir\u0113 (l\u00e4ti keeles Mazirbe) k\u00fclla ehitati soomlaste, eestlaste ja ungarlaste toel Liivi rahvamaja. Hoone peaarhitekt, soomlane Erkki Huttunen, kujundas maja ajastule omases funktsionalistlikus stiilis. Rahvamaja avati 6. augustil 1939, kuid peagi puhkenud Teise maailmas\u00f5ja t\u00f5ttu polnud liivlastel tegelikult v\u00f5imalik seda \u00fcldse kasutada.<\/p>\n\n\n\n

Liivlased p\u00e4rast II maailmas\u00f5da ja t\u00e4nap\u00e4eval<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suuri muutusi t\u00f5i liivlaste ellu II maailmas\u00f5da. S\u00f5ja l\u00f5pul evakueeriti inimesed oma p\u00f5listest Kuramaa rannak\u00fcladest ning hiljem raskendati nende naasmist piiritsooniks muudetud kodukanti. Samuti polnud rannarahval enam lubatud minna merele kala p\u00fc\u00fcdma. Seet\u00f5ttu pidid paljud liivlased kolima mujale ning igap\u00e4evane liivikeelne suhtlusruum kadus. N\u00f5ukogude v\u00f5imud piirasid ka rahvuslike seltside tegutsemist. Raskustest hoolimata ei kadunud liivi keel ja kultuur sellal t\u00e4ielikult, vaid j\u00f5udis \u00e4ra oodata perestroikaaja vabamad tuuled. Uut hoogu liivlaste kultuurilisele elule andis Liivlaste Liidu korraldatud Liivi rahvamaja 50. juubeliaasta t\u00e4histamine Ir\u0113l 5. augustil 1989. Sellest sai alguse iga-aastane liivlaste rahvusp\u00fcha, mida siiamaani t\u00e4histatakse augusti esimesel laup\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4naseks on liivlaste arv tunduvalt v\u00e4iksem s\u00f5dadevahelisest 2000 rahvaloenduses kirjapandud inimesest. Viimased aastak\u00fcmned on avalikkuse meeli k\u00f6itnud niinimetatud viimase emakeelse liivlase teema. \u00dcldiselt peetakse viimaseks liivi keelt emakeelena k\u00f5nelenud inimeseks Grizelda Kristi\u0146it, kes suri 2013. aastal Kanadas. Samas leidub t\u00e4nap\u00e4evalgi inimesi, kes on liivi keele omandanud pereringis vanematelt v\u00f5i vanavanematelt, samuti t\u00e4iskasvanuna keelt \u00f5ppinuid. Liivi keele k\u00f5nelejaid on praegusel ajal umbes 20-30, ennast liivlaseks pidavaid inimesi L\u00e4ti ametlikel andmetel kokku umbes 250.<\/p>\n\n\n\n

Liivi keelt \u00f5petatakse L\u00e4tis pidevalt nii t\u00e4isealistele kui lastele. Igal aastal toimuvad liivi suvekoolid, iga kolme-nelja aasta j\u00e4rel suve\u00fclikoolid. Samuti on liivi keelt v\u00f5imalik \u00f5ppida Riias L\u00e4ti \u00dclikoolis ning alates 2018. aastast tegutseb L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi instituut<\/a>. Liivi keelt uuritakse ja \u00f5petatakse ka Tartu \u00dclikoolis.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u201dL\u00e4ti \u00dclikooli Liivi instituut\u201d.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kuigi liivlased on v\u00e4ike rahvas, on nad kultuuriliselt v\u00e4ga aktiivsed. Naljaga pooleks v\u00f5iks \u00f6elda, et pooled liivi keele r\u00e4\u00e4kijatest on keeleteadlased ja teine pool keeleaktivistid. Kuid mitte ainult nemad – liivlastel on mitu omas keeles laulvat laulukoori (n\u00e4iteks segakoor L\u014dja) ja ansamblit. Liivi ansamblite eluiga pole alati kuigi pikk, kuid tihti algab \u00fche projekti l\u00f5ppedes kohe j\u00e4rgmine.<\/p>\n\n\n\n

Ka liivikeelne kirjandus on elav. On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikese rahvaarvu kohta on t\u00e4nap\u00e4eval aktiivsed koguni kolm luuletajat – \u0136empi K\u014drli, Baiba Damberga ja Valts Ern\u0161treits. N\u00e4iteks ilmus 2021. aastal juba teine liivi luulekogu \u201dTrillium 2.0\u201d (koos l\u00e4ti ja eesti t\u00f5lgetega), mille esimene osa anti v\u00e4lja aastal 2018 (sellest saab lugeda Fenno-Ugria lehek\u00fcljelt<\/a>). V\u00e4ikese rahva seisukohast on t\u00e4htis, kui kirjandust ilmub mitte t\u00f5lgituna, vaid algup\u00e4raselt omas keeles ning mida seej\u00e4rel ise t\u00f5lgitakse teistesse keeltesse!<\/p>\n\n\n\n

Rohkem infot liivlaste kohta leiab Fenno-Ugria kodulehelt<\/a> ja Vikipeediast<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imul\u00f5imede liige Patrick O\u2019Rourke on ERMi h\u00f5imuklubis pidanud ettekande Liivimaa liivlastest: <\/p>\n\n\n\n

\n