{"id":818,"date":"2022-11-18T13:08:18","date_gmt":"2022-11-18T10:08:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?page_id=818"},"modified":"2024-11-12T17:18:47","modified_gmt":"2024-11-12T14:18:47","slug":"vadjalased","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/hoimurahvad-ja-keeled\/vadjalased\/","title":{"rendered":"Vadjalased"},"content":{"rendered":"\n

Vadjalased on eestlastele geograafiliselt ja kultuuriliselt l\u00e4hedane l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvas. Arheoloogiliste ja kirjalike allikatel p\u00f5hjal asustasid vadjalased rauaaja l\u00f5pus ja keskajal laialdast territooriumit Novgorodist loodes, samuti Kirde-Eestis (eesk\u00e4tt Alutagusemaal). Hiljem on nende arv peamiselt venestumise t\u00f5ttu pidevalt v\u00e4henenud ning 19.\u201320. sajandil oli vadja asustus s\u00e4ilinud Soome lahe l\u00f5unarannikul Lauga j\u00f5e alamjooksust idas. Seni v\u00e4rskeimad andmed vadjalaste arvust Venemaal p\u00e4rinevad 2010. aasta rahvaloendusest, mil vadjalaseks m\u00e4rkis ennast 64 inimest. Eestis elab 2021. aasta rahvaloenduse andmetel k\u00fcmme ennast vadjalaseks pidavat inimest (Statistikaamet 2022).<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vadja k\u00fclad 19. sajandi l\u00f5pus. Erinevate majakestega on m\u00e4rgitud kolm peamist murder\u00fchma: Vaipooli, Orko ja M\u00e4t\u0161i. Kukkuzi k\u00fclas k\u00f5neldavat isurim\u00f5julist vadja keelt on peetud ka iseseisvaks murdeks.
(allikas: “VA\u0110\u0110AMAA – \u0412\u041e\u0414\u0421\u041a\u0410\u042f \u0417\u0415\u041c\u041b\u042f”, http:\/\/vadjamaa.narod.ru\/index.html)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vadjalased on olnud tihedas kokkupuutes naabruses elavate isuritega, samuti on l\u00e4bi aegade k\u00e4idud l\u00e4bi eestlaste, ingerisoomlaste ja venelastega. Eesti kirderanniku- ja idamurdes v\u00f5ib t\u00e4heldada mitmeid vadjap\u00e4rasusi. R\u00fchm vadjalasi toodi ilmselt 15. sajandil s\u00f5javangidena elama L\u00f5una-L\u00e4tisse Bauska linna \u00fcmbrusesse, kus nad s\u00e4ilitasid oma keele kuni 19. sajandi keskpaigani. Naabruses elavad l\u00e4tlased andsid neile nimeks kreevinid (l\u00e4ti keeles t\u00e4hendab krievi\u0146\u0161<\/em> \u2018venelaseke\u2019), mida viimased isegi aja jooksul endanimetusena kasutama hakkasid.<\/p>\n\n\n\n

Vadja keel on lingvistide hinnangul k\u00f5ige l\u00e4hem p\u00f5hjaeesti keelele; koos l\u00f5unaeesti ja liivi keelega kuuluvad need neli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte l\u00f5unar\u00fchma. Keele k\u00f5nelejaid on praeguseks j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ga v\u00e4he \u2013 juba 2010. aastate alguses nimetas Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo k\u00f5igest seitset vadja keele oskajat, neist enamik eakad inimesed (Heinsoo 2012, 76\u201377). Siiski pole vadjalus t\u00e4nap\u00e4evalgi kadunud \u2013 vadja juurtega inimestele on korraldatud keelekursuseid ja \u00f5ppematerjale ning Narvas tegutseb Vadja Kultuuri Selts. Ka kreevini p\u00e4ritoluga inimeste seas on oma juurte teadvustamine muutunud taas oluliseks (vaata https:\/\/www.facebook.com\/zemgaleskrievini<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Vadjalaste kohta v\u00f5ib p\u00f5hjalikumalt lugeda Fenno-Ugria Asutuse kodulehel<\/a>, Eesti Rahva Muuseumi kodulehel<\/a>, folkloristide serveris Haldjas<\/a> ning Vadja Kultuuri Seltsi loodud kodulehel<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imul\u00f5imede tegevused on vadja keele ja kultuuriga ikka ja j\u00e4lle kokku puutunud. Vadja keele uurija ja \u00f5petaja Heinike Heinsoo eestvedamisel oli meie ansambli K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esimeseks ettev\u00f5tmiseks m\u00f5nede eesti keelest vadjandatud laulude salvestamine keele\u00f5ppeks (n\u00e4iteks \u201cM\u00fc meemme r\u00fcisse l\u00f5ikkama\u201d<\/a> ning j\u00f5ululaul \u201cP\u00fch\u00e4 \u00fc\u00fc\u201d<\/a>). Hiljem oleme oma kava ka ise t\u00e4iendanud algup\u00e4raste vadja rahvalauludega:<\/p>\n\n\n\n

\n