{"id":1035,"date":"2024-01-02T17:06:31","date_gmt":"2024-01-02T14:06:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=1035"},"modified":"2025-02-13T11:31:32","modified_gmt":"2025-02-13T08:31:32","slug":"oigus-normaalsusele-liivlaste-kummaline-eksistents","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2024\/01\/02\/oigus-normaalsusele-liivlaste-kummaline-eksistents\/","title":{"rendered":"\u00d5igus normaalsusele \u2013 liivlaste kummaline eksistents"},"content":{"rendered":"\n

Agatha Murro<\/p>\n\n\n\n

MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed<\/em><\/p>\n\n\n\n

Liivlased on eestlaste l\u00e4himaid sugulasrahvaid, kes elab meie k\u00f5rval ja meie seas. Nende keel ja kultuur on l\u00e4bi ajaloo m\u00f5jutanud kogu Liivi lahe \u00fcmbrust. Hoolimata tihti k\u00f5lavatest juttudest v\u00e4ljasuremise kohta, on liivlased eluj\u00f5ulised ka t\u00e4nap\u00e4eval. Ometi tundub liivlaste olemasolu olevat justkui anomaalia (vahel ka liivlaste eneste jaoks), kuigi tegemist peaks olema millegi loomulikuga, nagu iga teisegi rahva eksisteerimine maailmas. Miks see nii on? Kuidas saavutada \u201cnormaalsus\u201d ja stabiilsus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Enne kui oma jutuga p\u00e4riselt algust teen, pean \u00fctlema, et veidral moel r\u00e4\u00e4gin ma liivlastest nii k\u00f5rvalseisjana kui ka l\u00e4bi isikliku kogemuse, kuna olen ise osalt liivi p\u00e4ritoluga. Minu teadmised on \u00fchest k\u00fcljest v\u00e4ga puudulikud, teisalt aga omamoodi isikliku vaatenurgaga. Ma pole \u00fcles kasvanud liivi keele k\u00f5nelejatega (k\u00fcll aga liivi keelest m\u00f5jutatud H\u00e4\u00e4demeeste murraku k\u00f5nelejatega) ega ka otseselt liivi kultuuriruumis. See, kuidas liivi esivanemad ennast meie perele meelde tuletasid, on iseenesest pikem lugu. Liivi keel ja kultuur on minu peres \u00fcles turgutatud \u00fcpris hiljuti, ometi on \u201eliivi vaim\u201c alati olemas olnud mu k\u00f5neviisis, harjumustes, v\u00e4\u00e4rtustes ja iseloomus. Esivanemate p\u00e4rand istub meie sees ja tihti ei oska me sellele nimegi anda, ent l\u00e4hemal uurimisel saavad asjad korraga palju selgemaks. P\u00f5hjus, miks paljud meist avastavad selle tahu endas nii hilja, v\u00f5ib peituda s\u00f5dades, repressioonides ja hirmus, mis sundis eelmisi p\u00f5lvesid vaikima, m\u00f6\u00f6dunut unustama ja edasi liikuma. Kuid enam ei pea me vaikima ja unustama ning \u00f5igupoolest seda teha ei tohikski.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ike sissejuhatus neile, kes pole liivi teemadega veel tuttavad: liivlased on soome-ugri rahvas, kelle p\u00f5lised asualad on L\u00e4ti Vabariigi ja Eesti Vabariigi territooriumil (L\u00e4tis on nad ka ametlikult p\u00f5lisrahva staatusega). Liivi keel on l\u00f5unaeesti keel(t)e k\u00f5ige l\u00e4hem sugulaskeel. Liivlased on l\u00e4bi aegade j\u00e4tnud olulisi j\u00e4lgi Liivi lahe \u00e4\u00e4rsete eestlaste ja l\u00e4tlaste rahvakultuuri, nii et v\u00f5ib koguni r\u00e4\u00e4kida Liivi lahest kui iseseisvast veesidusast kultuuriruumist. Sarnasusi ja \u00fchisosi v\u00f5ib t\u00e4heldada n\u00e4iteks \u00fcle\u00fcldises merekultuuris \u2013merendusega seotud terminites, kala- ja h\u00fclgep\u00fc\u00fcgiviisides ning navigatsiooniv\u00f5tetes. Eestlaste ja liivlaste omavahelistest kokkupuudetest r\u00e4\u00e4gitakse m\u00f5nel pool siiani helgeid lugusid.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval loeb ametliku statistika andmeil ennast liivlaseks umbes 220 inimest. Usun, et tegelikult on end liivlaste ja liivlusega seostavaid inimesi tublisti rohkem. Seega pole liivlased mingi v\u00e4ljasurnud rahvas. Viimane liivlane ei kadunud meie seast ei muinasajal ega 2009. aastal<\/a> ega ka millalgi p\u00e4rast seda. Liivlased ei ole mammutid v\u00f5i fossiilid maailma alguse p\u00e4evilt. Elame endiselt teiste inimeste seas oma \u00fcsna tavalist elu.<\/p>\n\n\n\n

Oma rahvusriigi puudumise t\u00f5ttu on liivlaste \u00fcheks suurimaks v\u00e4ljakutseks, kuidas hoida elus \u00fchist toimivat kogukonda, samas nii, et see ei tunduks kellelegi teisele kuidagi \u201e\u00e4hvardav\u201c. \u00dchtehoidmine v\u00f5ib osutuda parajaks p\u00e4hkliks \u2013 oleme ju k\u00f5ik m\u00f6\u00f6da ilma laiali paisatud. Selge see, et asi oleks m\u00e4rksa h\u00f5lpsam, kui oma emakeelt ja kultuuri oleks v\u00f5imalik igap\u00e4evaelus rakendada. Need on sellised argised n\u00e4htused, mida eestlastel on \u00f5nn kogeda Eestimaal kui t\u00e4iesti tavalisi asju. Emakeelne haridus ja klienditeenindus, mitmesugused s\u00fcndmused, kogukonnakeskused, huviringid, meedia, t\u00f6\u00f6kohad jms, kus omavahel suhelda ja asju ajada emakeeles inimestega, kellel on sinuga sarnane m\u00f5ttemaailm. Need on lihtsad, aga ometi tohutult t\u00e4htsad komponendid \u00fche rahva j\u00e4rjepideva p\u00fcsimise ja \u00fchtehoidmise jaoks. Usun, et selle k\u00f5ige saavutamine ei pruugi ka liivlaste jaoks olla midagi utoopilist.<\/p>\n\n\n\n

Ei saa \u00f6elda, et edusammud t\u00e4iesti puuduksid. Liivlased pole ju tulnud t\u00fchja koha pealt; alla on loodud tubli kultuuriline \u201ep\u00f5hi\u201c, millelt vana edasi kanda ja uut juurde ehitada. Liivi keel on lahknenud v\u00f5rdlemisi vara teistest l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltest (v\u00f5imalik et peaaegu 2000 aastat tagasi). Kirjalikult on liivi rahvanime mainitud juba 12. sajandi hakul, j\u00e4relikult v\u00f5ib alates sellest ajast oletada ka teatud etnilist eneseteadvust. Liivi kirjanduski on teadaolevalt enam kui 200 aasta pikkuste traditsioonidega. T\u00e4nap\u00e4eval tegutseb keele edasiandmise nimel suvekool Mierlinkizt<\/em>, kus \u00f5petatakse liivi keelt lastele ja noortele, samuti liivi keele kursused Tartu \u00dclikoolis ja L\u00e4ti \u00dclikoolis Riias. Keele ressursse leidub digimaailmas \u2013 n\u00e4iteks on loodud nutitelefonidele liivi t\u00e4hestikuga klaviatuur<\/a>, korralik veebis\u00f5nastik<\/a> ning veebileht livonian.tech<\/a><\/em>, kus lisaks s\u00f5nade kirjapildile on v\u00f5imalik \u00f5ppida ka nende h\u00e4\u00e4ldust. Hiljuti t\u00f6\u00f6tas Tartu \u00dclikooli keeletehnoloogide arendatud Neurot\u00f5lge.ee<\/a> v\u00e4lja esialgse masint\u00f5lke.<\/p>\n\n\n\n

Liivlased on tegevad muusikamaastikul: meil on liivikeelset loomingut esitav segakoor L\u014dja, p\u00e4rimusmuusika ansamblid Skandinieki, K\u0101ndla, Tu\u013c\u013ci Lum, Kal\u0101 Jeng jt (tutvu liivi muusikaga n\u00e4iteks siin<\/a>) ning aeg-ajalt ilmub ka uut originaalloomingut (t\u00f5si k\u00fcll, seda viimast v\u00f5iks kindlasti olla rohkem).<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Liivi noorema p\u00f5lvkonna rahvamuusikakollektiiv Mierlinkizt esinemas Tartus h\u00f5imup\u00e4evade kontserdil 21. oktoobril 2023.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Liivi asja aitavad ajada Liivi Liit, Liivi S\u00f5prade Selts ja L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi Instituut. Lisaks algas hiljuti p\u00f5lisrahvaste dekaad ja terve 2023. aasta kuulutati liivi p\u00e4randi aastaks. Suureks v\u00f5iduks v\u00f5ib kindlasti pidada liivikeelsete kohanimeviitade paigaldamine Liivi randa L\u00e4tis 2023. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Samas on eelnimetatu vaid v\u00e4ike osa kogu liivi maailmast. K\u00f5ige t\u00e4htsam on see, et meil on suur hulk v\u00f5imsa energia, tahtej\u00f5u ja teadmistepagasiga inimesi, kes on v\u00f5tnud s\u00fcdameasjaks liivlaste ja k\u00f5ige liivip\u00e4rasega tegelemise. Nende inimeste p\u00fchendumus ja panus on kirjeldamatult oluline.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4tis, eriti rannikul ja eriti rahvuslikel t\u00e4htp\u00e4evadel (nt Liivi P\u00fchade aegu Ir\u0113l), on liivi kultuuri m\u00f5istagi rohkem n\u00e4ha ja tunda kui Eestis. M\u00f5neski paigas lehvivad liivi lipud ning siltidel, m\u00e4lestustahvlitel v\u00f5i turismiinfomaterjalidel leidub liivikeelseid s\u00f5nu ja lauseid. L\u00e4tis on m\u00f5istagi ka palju selgemal kujul olemas liivi kogukond, kes aeg-ajalt omavahel kokku saab ja \u00fchiseid asju ajab.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
L\u00e4ti- ja liivikeelsed sildid Liivi rannas Ir\u0113 k\u00fclas.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

L\u00e4ti riigi roll liivlaste loos on olnud vastuoluline. \u00dchelt poolt on L\u00e4tis erinevaid rahastusi ja programme liivi kultuuri toetamiseks \u2013 riik oleks justkui liivlaste poolel. On ju ka L\u00e4ti hiljutine peaminister Arturs Kri\u0161j\u0101nis Kari\u0146\u0161 liivi juurtega ja hoiab neid au sees. Samas pole sakslased ja venelased olnud paraku kaugeltki ainsad liivi rahva r\u00f5hujad. Oma osa, kuigi vast mitte nii ekstreemne, on selles ka l\u00e4tlastel. V\u00f5tame v\u00f5i L\u00e4ti keskkonnaministeeriumi otsuse koordineerida liivlaste p\u00e4randmaastikke ning eluolu Liivi randa loodud rahvuspargi kaudu, v\u00e4simatud p\u00fc\u00fcded sulgeda ainsat liivlastega riiklikult tegelevat organisatsiooni jm. Liivlaste diskrimineerimisest L\u00e4tis k\u00f5nelevaid n\u00e4iteid on paraku omajagu.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4tis ja Eestis on kindlasti palju inimesi, kes elavad liivi asja ajamisele tulihingeliselt kaasa. Samal ajal on neidki, kes ei taha liivlastest midagi teada. Nii leidub kas v\u00f5i liivikeelsete teeviitade ja liiklusm\u00e4rkide projekti toetajate k\u00f5rval ka arvamusi, et \u201csellisel ideel ei ole muud m\u00f5tet kui raha raiskamine<\/em>\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Vastukaaluks teeb L\u00e4ti suursaadiku Eestis Krist\u012bne Na\u0161eniece s\u00fcdamlik suhtumine liivlastesse alati meele r\u00f5\u00f5msaks.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas on lood Eestis? Ehk n\u00e4eme siin t\u00e4nu liivi p\u00e4randi aastale peagi lootustandvaid arenguid. Siiamaani aga olen t\u00e4heldanud j\u00e4rgmist:<\/p>\n\n\n\n

Eestis on liivlaste kogukond vaiksem. Muidugi on Eestis \u00fcksjagu soome-ugri teemadega tegelevaid teadlasi ja aktiviste, kuid vahel tundub mulle ometi, et n\u00e4iteks Metsapoole (Metsepole, liivip\u00e4raselt M\u00f5tsa P\u016bol) maakonna lugu Treimani, Ikla ja Heinaste mail on endiselt suuresti ignoreeritud, v\u00e4hemalt laiemas \u00fcldsuses. Nimelt on arheoloogiliste ja teiste andmete p\u00f5hjal oletatud, et liivlaste muistne Metsapoole maakond v\u00f5is ulatuda lausa Kabli l\u00e4histele v\u00e4lja (sellest annab tunnistust ka laialdane liivi keele m\u00f5ju H\u00e4\u00e4demeeste murrakus). Ka H\u00e4\u00e4demeeste vallavanem K\u00fclliki Kiiver mainis oma 26. m\u00e4rtsil 2023 aset leidnud liivi p\u00e4randi p\u00e4eval peetud k\u00f5nes, et \u201cH\u00e4\u00e4demeeste valda v\u00f5ib nimetada Eesti liivi rannaks\u201d. T\u00f5si, t\u00e4nap\u00e4eval pole seal m\u00e4rke liivlastest just kuigi lihtne \u00e4ra tunda, kuid nad on endiselt t\u00e4iesti olemas.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks taolisi haruldusi on kohvik Kaffekuoda Ovat. Varem ei hakanud mulle Eesti ja L\u00e4ti vahel reisides kunagi midagi sellist silma. 2022. aastal aga avastasin Iklas p\u00e4ris piiri l\u00e4hedalt v\u00e4ikese kohviku Ovat, mille nimi t\u00e4hendab liivi keeles allikat (ov\u0101t<\/em>). Hubases interj\u00f6\u00f6ris v\u00f5ib kohvi k\u00f5rvale lugeda n\u00e4iteks liivi-teemalisi bro\u0161\u00fc\u00fcre ja raamatuid. Liivi p\u00e4randi p\u00e4eval lehvis maja kohal uhkelt liivi lipp. Usun, et selliste kohakeste, nagu ka teiste liivlastega seotud ettev\u00f5tmiste toetamine tuleks H\u00e4\u00e4demeeste vallale ainult kasuks, rikastaks kohalikku kultuuri, tooks v\u00e4lja selle juured ja ajaloo ning aitaks kaasa ka valla br\u00e4ndi<\/em> ja turismi edendamisele.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kaffekuoda Ovat Iklas pakub oma hubases sisustuses muhedaid liivilikke detaile. Pildil on n\u00f5ukogude ajal plaadifirma Melodija v\u00e4lja antud liivi rahvalaulude plaat.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Liivi p\u00e4randi aastal juhtus v\u00e4ikesi imesid mitmel pool. Sellest, et P\u00e4rnumaal on liivi teemadele hakatud pisut laiemalt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, andis tunnistust just liivi p\u00e4randi p\u00e4eva t\u00e4histamine H\u00e4\u00e4demeestel, Treimanis ja Iklas. Oli v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mustav n\u00e4ha kokku tulnud rahvast ja k\u00f5rgel lipumastides lehvivaid liivi lippe ning kuulata julgustavaid ja s\u00fcdantsoojendavaid k\u00f5nesid. Kas liivlaste asualad Eestis ning siin elavad liivlased v\u00e4\u00e4rivad mainimist ainult \u00fche teema-aasta \u00fchel p\u00e4eval, on juba teine k\u00fcsimus\u2026 J\u00e4\u00e4b \u00fcle loota, et liivlust au sees hoidvaid s\u00fcndmusi toimub Eestis ka edaspidi ning liivi lipud j\u00e4\u00e4vad lehvima.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Liivi lipp lehvimas Treimani rahvamaja ees liivi p\u00e4randi p\u00e4eval 26. m\u00e4rtsil 2023.<\/strong><\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pidulikud s\u00f5nav\u00f5tud Eesti ja L\u00e4ti piiri peal Iklas liivi p\u00e4randi p\u00e4eval 26. m\u00e4rtsil 2023. <\/em><\/strong> <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Olles tasapisi proovinud j\u00f5uda selle tuumani, mida oleks Eestis elavatel liivlastel vaja oma kogukonna tugevdamiseks, on \u00fcks neist kindlasti f\u00fc\u00fcsiline koht, kus koguneda ja silmast-silma suhelda. Suhtlusv\u00f5rgustikud, erinevad grupid ja foorumid internetis on kahtlemata aidanud kaasa inimeste \u00fchendamisele, kuid me ei saa reaalset maailma unarusse j\u00e4tta. Miks mitte valida \u00fcheks selliseks keskuseks eelmainitud Ikla kohvik Ovat? Jutte on liikunud ka mingist liivi keskuse loomisest Kabli kanti, mille t\u00e4htsust H\u00e4\u00e4demeeste valla arengukavas on r\u00f5hutanud ka vallavanem. Taaskord, selliseid kogukonnakeskuseid on L\u00e4tis, eesk\u00e4tt Kuramaal rohkem, n\u00e4iteks Liivi Kultuurimaja Ir\u0113l ja Liivi rahvamaja\/kogukonnamaja (L\u012bv\u00f5d kubkuod\u0101) K\u016bolkas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ir\u0113 rahvamaja Liivi rannas valmis 1939. aastal ning on alates L\u00e4ti Vabariigi taasisesesivumisest olnud \u00fcks liivi kultuurielu keskuseid Liivi rannas.<\/strong> <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Teine v\u00e4ga vajalik komponent on normaliseerimine (st millegi tavap\u00e4rasest ja harjumuslikust \u201ck\u00f5rvalekalduva\u201d muutmine ajapikku normiks). Liivi rahva loomulik eksisteerimine on erinevatel p\u00f5hjustel liikunud tavalisest n\u00e4htusest anomaaliaks. On aga lootust, et ta muutub kord taas normaalsuseks. Praegu on liivlastel peaaegu igas olukorras vaja ennast t\u00f5lkida, nii keeleliselt kui olemuselt. Enne kui saame hakata r\u00e4\u00e4kima liivi asjadest, peame k\u00f5igile teistele selgeks tegema, kes me \u00fcldse oleme ja millest meie kultuur koosneb. Samuti kirjutame tihti endast l\u00e4ti v\u00f5i eesti keeles (ning vaid vahel lisame juurde liivikeelse t\u00f5lke), mis on igati m\u00f5istetav, sest soovime, et info oleks k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav. Kuid sedasi kipub liivikeelne k\u00f5ne ja tekst j\u00e4\u00e4ma sageli teisele kohale, ehkki ideaalis v\u00f5iks p\u00f5hitekst olla liivi keeles ja t\u00f5lge v\u00f5\u00f5rkeeles. Vahel kiheleb mul hinges soov kirjutadagi midagi ainult liivi keeles ilma igasuguste t\u00f5lgete v\u00f5i selgitusteta; kes tahab, t\u00f5lgib ise! Takistuseks v\u00f5ib muidugi osutuda liivi keele t\u00f5lkimise ebamugavus \u2013 liivi keele masint\u00f5lge pole hetkel j\u00f5udnud veel soovitud tasemeni. Probleemi lahendamiseks on Neurot\u00f5lge oma lehele lisanud toreda nupukese, mis lubab keeleoskajatel v\u00e4lja pakkuda sobivamat t\u00f5lget ja selle abil masint\u00f5lget arendada. Loodan, et liivi keele valdajad kasutavad v\u00f5imalust usinasti.<\/p>\n\n\n\n

Veel \u00fcks v\u00f5tmet\u00e4htsusega aspekt on liivi keele igap\u00e4evane kasutamine. Kellega sa siis r\u00e4\u00e4gid, kui \u00fcmberringi on k\u00f5ik eesti v\u00f5i l\u00e4ti keeles? Liivi keele igap\u00e4evakeelena kasutamine t\u00e4hendaks mugavustsoonist v\u00e4lja astumist ning v\u00f5ib esialgu tunduda veider. Samuti pole iga\u00fche liivi keel kaugeltki sel tasemel, et seda vabalt suhtluses kasutada (nii ka mul endal). Avastan aga ennast tihti m\u00f5ttelt: mis saaks, kui astuksin iga p\u00e4ev Liivi rannas m\u00f5nda poodi ja \u00fctleksin poem\u00fc\u00fcjale alati kas v\u00f5i \u201ctere\u201d ja \u201cait\u00e4h\u201d liivi keeles? Kas see saaks aja jooksul meile m\u00f5lemale harjumuseks? Kas see muutuks osaks meie igap\u00e4evast? Iga muutuse algus on raske, aga ehk on meil v\u00f5imalik esmasest ebamugavusest kuidagi l\u00e4bi ujuda?<\/p>\n\n\n\n

\"\"
V\u00e4ike vestluss\u00f5nastik Ir\u0113<\/em><\/strong><\/em><\/strong> rahvamaja aknal aitab teha esimesi samme liivi keele kasutusel.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Liivi keele, kultuuri ja rahva jaoks on loomulikult juba palju tehtud. See pole olnud kerge, sest lahendused ei tule alati lihtsalt ning k\u00f5ike, mis minevikku kadunud, pole enam v\u00f5imalik taastada. Tahan aga \u00f6elda: teeme veel, teeme rohkem ja teeme aina paremini! Teeme nii, et meie eksistentsi poleks v\u00f5imalik enam ignoreerida v\u00f5i unustada, vaid see muutuks taas loomulikuks. Nagu siis, kui sa kordad \u00fchte s\u00f5na niikaua, kuni see kaotab oma m\u00f5tte, aga \u00fcmberp\u00f6\u00f6rdult \u2013 \u00fctleme uuesti ja uuesti, kuni s\u00f5na leiab oma m\u00f5tte ja saab osaks tavaelust.<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udu ja jaksu, kallid liivlased!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Agatha Murro MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed Liivlased on eestlaste l\u00e4himaid sugulasrahvaid, kes elab meie k\u00f5rval ja meie seas. Nende keel ja kultuur on l\u00e4bi ajaloo m\u00f5jutanud kogu Liivi lahe \u00fcmbrust. Hoolimata tihti k\u00f5lavatest juttudest v\u00e4ljasuremise kohta, on liivlased eluj\u00f5ulised ka t\u00e4nap\u00e4eval. Ometi tundub liivlaste olemasolu olevat justkui anomaalia (vahel ka liivlaste eneste jaoks), kuigi tegemist peaks olema millegi loomulikuga, nagu iga teisegi rahva eksisteerimine maailmas. Miks see … Continue reading \u00d5igus normaalsusele \u2013 liivlaste kummaline eksistents<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1078,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4,75],"tags":[65],"class_list":["post-1035","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri-radadel","category-ulevaade","tag-liivi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1035","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1035"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1035\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1185,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1035\/revisions\/1185"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1078"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1035"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1035"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1035"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}