{"id":1186,"date":"2024-05-04T00:27:20","date_gmt":"2024-05-03T21:27:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=1186"},"modified":"2025-10-01T13:38:24","modified_gmt":"2025-10-01T10:38:24","slug":"hoimuloimed-sorvemaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2024\/05\/04\/hoimuloimed-sorvemaal\/","title":{"rendered":"H\u00f5imul\u00f5imed S\u00f6rvemaal"},"content":{"rendered":"\n

Anti Lillak<\/em> (MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed laekur)<\/em><\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ljas\u00f5idud erinevatesse Eesti omakultuuriga piirkondadesse on kujunenud v\u00e4ikest viisi traditsiooniks, mida H\u00f5imul\u00f5imed p\u00fc\u00fcavad j\u00f5udum\u00f6\u00f6da ikka au sees hoida. Avastamisv\u00e4\u00e4rseid paiku on omajagu, oleks vaid aega, et seltskond kokku korjata ning need k\u00f5ik l\u00e4bi uurida. Aga nii umbes kord aastas tuleme sellega siiski toime. Varem oleme k\u00e4inud paarip\u00e4evastel reisidel Soomaal ja Pohirannas<\/a>, lisaks mitmetel \u00fchep\u00e4evastel sutsakatel Seto- ja Mulgimaale ja Kodavere kihelkonda. T\u00e4navuseks m\u00e4rtsiks panime paika plaani Tartust vaadatuna \u00fche p\u00e4ris kauge Eestimaa kandi \u2013 S\u00f5rvemaa \u2013 k\u00fclastamiseks. Et minek ja tulek n\u00f5uavad mitu head tundi autos\u00f5itu ning appi on vaja v\u00f5tta ka laeva\u00fchendus, siis otsustasime sedapuhku kogu matka laiendada kolmele p\u00e4evale. V\u00f5i \u00f5igemini kahele ja poolele, sest reede, 15. m\u00e4rts j\u00e4i pelgalt Tartust L\u00e4\u00e4ne-Saaremaale j\u00f5udmise jaoks. P\u00f5him\u00f6ll S\u00f5rvel toimus laup\u00e4eval ning p\u00fchap\u00e4eval hakkasime juba aegamisi j\u00e4rgi andma kodu kutsele.<\/p>\n\n\n\n

Enne heietusega j\u00e4tkamist pean hetkeks peatuma S\u00f5rve\/S\u00f6rve nimekirjutusel. \u00dcle\u00fcldiselt kirjutatakse eesti keeli seda kohanime \u2018\u00d5\u2019-ga, ehkki valdav enamik saarlastest h\u00e4\u00e4ldab seda mandrirahvast erinevalt. Alternatiiv on kirjutada nimi kohapealse h\u00e4\u00e4ldusega paremini koosk\u00f5las \u2018\u00d6\u2019-ga, mida m\u00f5nes kontekstis on ka tehtud. Milline siis valida? Ehkki H\u00f5imul\u00f5imede peamine t\u00f6\u00f6keel on eesti kirjakeel, milles me enamasti ka oma v\u00f5rgup\u00e4evikut peame, austame samas rahvaste nimetusi enda ja oma kodukandi paikade kohta. Seega teen (m\u00f5ne lugeja jaoks kindlasti drakoonilise) otsuse kirjutada k\u00f5ik S\u00f5rved siin edaspidi \u2018\u00d6\u2019-ga. V\u00f5ite ise valida, kuidas te seda m\u00f5ttes v\u00f5i valju h\u00e4\u00e4lega lugedes v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldate.<\/p>\n\n\n\n

Meie seltskond oli t\u00e4itsa esinduslik, kokku \u00fcheksa inimest kahes autos. Kui osalejaid t\u00e4hestikulises j\u00e4rjekorras \u00fcle lugeda, saame sellise jada: Allan, Anti, Arno, Atte, Bogi, Britt, Merit, Mirjami ja Patrick. Eelteadmised S\u00f6rve poolsaarest polnud k\u00fcll olematud, aga \u00fcleliia p\u00f5hjalikud samuti mitte. Teadsime, sel on tuhandete aastate pikkune ajalugu. Olime \u00fcht-teist kuulnud Torgu Kuningriigist S\u00f6rve l\u00f5unaosas ning seda, et s\u00f6rulased (nagu S\u00f6rve poolsaare elanikke \u00f5igupoolest kutsutakse, kaasa arvatud nad ise) edendavad t\u00e4nap\u00e4eval tublilt oma keelt ja p\u00e4rimuskultuuri. S\u00f6rvekeelsed raadiouudised<\/a> ERRiski olid tuttavad. Aga isegi, kui enamik meist olid S\u00f6rvemaale elus ennegi juhtunud, siis a) k\u00fcll k\u00fcllale teadup\u00e4rast liiga ei tee ning b) seekordne reis sisaldas k\u00fcllap k\u00f5igi jaoks ka p\u00e4ris palju uut.<\/p>\n\n\n\n

Meie \u00f6\u00f6maja asus S\u00f6rvemaa naabruses, Kihelkonna kihelkonnas Riksu k\u00fcla Sepa-J\u00f5e Turismitalus. See oli hubane koht, kus oli olemas k\u00f5ik meile vajalik \u2013 voodid, pikk laud, mille taga s\u00fc\u00fca v\u00f5i niisama l\u00f5busalt aega veeta, ning muidugi saun. Riksult l\u00e4htusid meie \u00f5ppe- ja huviretked l\u00f5unasse Salmele ja selle selja tagant algavale S\u00f6rve poolsaarele.<\/p>\n\n\n\n

Retke k\u00f5ige olulisem ja pidulikum osa oli laup\u00e4eva hommikupoolikune kohtumine S\u00f6rvemaa P\u00e4rimuse Seltsi eestvedajate Tammeougu Mari ja Tammeniidi Elvega Ansek\u00fcla seltsimajas. Nad v\u00f5tsid meid m\u00f5nusalt vastu ning andsid p\u00f5hjaliku \u00fclevaade nii s\u00f6rulaste vanade traditsioonidega elust kui ka sellest, mida siin praegusel ajal tehakse. M\u00f5lemat on aukartust\u00e4ratavalt rikkalikult.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kohtumine S\u00f6rvemaa P\u00e4rimuse Seltsi vedajate Mari ja Elvega Ansek\u00fcla seltsimajas.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kunagi \u2013 nii sadakond aastat tagasi \u2013 oli S\u00f6rvemaa Eesti \u00fcks tihedamalt asustatud maanurkasid. K\u00fclad olid suured ja rahvarohked ning k\u00f5iki neis elavaid suid tuli ka kuidagi toita. Seal, kus p\u00f5llumaad leidus, andis see ka enam-v\u00e4hem saaki, eriti kui p\u00f5llurammuks mererannast adru juurde vedada, muret tegi aga tihti vihmanappus. Raske \u00f6elda, kas just sellep\u00e4rast v\u00f5i peituvad p\u00f5hjused muus, aga S\u00f6rves pole kombeks s\u00fc\u00fca leiba teiste toitude k\u00f5rvale, vaid omaette s\u00f6\u00f6gina. M\u00f5istagi on s\u00f6rulased k\u00e4inud tublisti kala p\u00fc\u00fcdmas ning nii l\u00e4hemaid kui kaugemaid meresid s\u00f5itmas.<\/p>\n\n\n\n

Saime \u00f5petust ka rahvariiete kandmise kohta. Teadup\u00e4rast on S\u00f6rvemaa jagunenud kaheks kirikukihelkonnaks, Ansek\u00fcla p\u00f5hjas ja J\u00e4maja l\u00f5unas. Esimeses elavad eess\u00f6rulased, teises tagas\u00f6rulased ning m\u00f5lemail on olnud veidi omad kombed ja moed. V\u00f5tame v\u00f5i n\u00e4iteks naiste m\u00fctsi ehk sarik\u00fclli, mis on m\u00f5lemas kihelkonnas valmistatud \u00fcsna \u00fchte moodi \u2013 see on punast ja musta v\u00e4rvi ning kahe \u201csarvega\u201d, \u00fcks ees, teine taga. Erinevus seisnes aga selles, kas sarved painutada \u00fcksteise poole (Ansek\u00fclas) v\u00f5i teineteisest eemale (J\u00e4majas). Sarvedele seoti veel kirju r\u00e4tt peale ning naine v\u00f5iski kodunt v\u00e4lja minna, kartmata meretuuli v\u00f5i naabrite pilkeid. Et asi selgem oleks, proovisid meie seltskonna naised Ansek\u00fcla stiilis peakatmise omal k\u00e4el<\/s> peal j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Proovime Ansek\u00fcla kihelkonna sarik\u00fclli.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Sarik\u00fcllile k\u00e4ib kirju r\u00e4tik peale, nii on soe ja viisakas v\u00e4lja minna.<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sellised p\u00e4rimuskultuuri tarkused v\u00f5ivad h\u00f5lpsasti piirduda mineviku ja m\u00e4lestustega, kui kaasajast midagi v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset leida pole. S\u00f6rves on see mure v\u00f5\u00f5ras \u2013 t\u00f6id ja tegemisi jagub kuhjaga pea igasse p\u00e4eva. S\u00f6rvemaa P\u00e4rimuse Seltsi inimesed m\u00e4ngivad pilli, laulavad regi- ja koorilaulu, tantsivad rahvatantse, uurivad ja \u00f5mblevad rahvariideid, avaldavad S\u00f6rvemaa kohta raamatuid ja tagatipuks annavad maailmale oma toimetustest teada nii s\u00f6rvekeelsete raadiouudiste (nende lingi leiad juba eestpoolt) kui ka oma kodulehe<\/a> abil. T\u00e4iesti v\u00f5imalik, et midagi olulist unustasin siinkohal t\u00e4iesti \u00fclekohtuselt \u00e4ra, aga juba seegi nimekiri on nii v\u00e4gev, et lausa raske on uskuda, kuidas v\u00e4ike hulk rahvast selle k\u00f5igega toime tuleb. Aga ilmselgelt on s\u00f6rulased kanged ning aastasadade jooksul ennast harjutanud suuri tegusid tegema. T\u00e4htsusetu pole ka hiljaaegu paikkonda kolinud inimeste, nn uuss\u00f6rulaste panus. Seal, kus p\u00f5lised s\u00f6rulased kipuvad erinevatesse algatustesse p\u00f5lvkondade jooksul sissejuurdunud skepsise t\u00f5ttu vahel kahtlema, leiab abi ja kaasal\u00f6\u00f6mist just v\u00e4ljastpoolt tulnutelt.<\/p>\n\n\n\n

\n