{"id":1243,"date":"2024-11-07T14:57:28","date_gmt":"2024-11-07T11:57:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=1243"},"modified":"2025-10-01T13:38:26","modified_gmt":"2025-10-01T10:38:26","slug":"leivumaast-anno-2024","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2024\/11\/07\/leivumaast-anno-2024\/","title":{"rendered":"Leivumaast anno 2024"},"content":{"rendered":"\n

Anti Lillak (MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed laekur)<\/em><\/p>\n\n\n\n

Seda, et Eesti emamaast l\u00f5una pool on asunud keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna, teadsin ma t\u00e4nu ents\u00fcklopeediate lappamisele juba kooliajal. Hilisemas elus olen lugenud Oskar Kallase teoseid kraasna ja lutsi maarahvast, samuti ise paaril korral sattunud Ida-L\u00e4tti Lutsimaale (Kraasnaga on m\u00f5istagi lood keerulisemad, kuna see asub Venemaa veriseis hambus). Nii et v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00e4hemalt midagi olen nende kahe l\u00f5unaeestilise keeleenklaavi kohta \u00f5ppinud. Kolmas nimetatuist, Leivu keelesaar on m\u00e4rksa m\u00f5istatuslikum. Kallas sinna vist oma reisidel ei j\u00f5udnud ega kirjutanud temast ka \u00fchtegi kokkuv\u00f5tvat teost. K\u00e4isid k\u00fcll teised, kes kogusid ja ka avaldasid kirjas\u00f5nas omajagu keelen\u00e4iteid \u2013 n\u00e4iteks Valter Niiluse 1937. aasta prantsusekeelses \u00fcllitises \u201cValimik leivu<\/em> murdetekste \/ Choix de textes dialectaux leivu<\/em>\u201d (mida ma paraku veel lugenud pole) ning uuemast ajast Eesti murrete sarja IX kogumikuna ilmunud \u201cL\u00f5unaeesti keelesaarte tekstid\u201d (Mets jt 2014). Samas valgustavad needki seda p\u00f5nevat maailma vaid osaliselt, piirdudes peamiselt keele ja kohaliku folklooriga. K\u00f5ike muud tuleb korjata kildhaaval erinevatest kirjutistest, kusjuures nendegi puhul j\u00e4\u00e4b tihtilugu mulje, justkui p\u00fc\u00fcaksid nad nimme varjata k\u00f5iki nende k\u00e4sutuses olevaid salateadmisi leivude kohta.<\/p>\n\n\n\n

Aga hoolimata t\u00f5igast, et viimased leivu keele m\u00f5istjad suundusid teispoolsetele radadele millalgi 1970. v\u00f5i 1980. aastatel, on see maa, kus teda parematel p\u00e4evadel \u00fcsna laialdaselt k\u00f5neldi, endiselt alles. Ja mis p\u00e4ris oluline \u2013 ta pole meist tegelikult sugugi kaugel. Teadmine sellest ei andnud mulle juba t\u00fckimat aega rahu. Nii et kui t\u00e4navu s\u00fcgisel terendas mul novembri alguses \u00fcks vaba n\u00e4dalavahetuse p\u00e4ev, haarasin ma h\u00e4rjal otsustavalt sarvist ning s\u00f5itsingi l\u00f5unasse, P\u00f5hja-L\u00e4tti, et m\u00fc\u00fctilist Leivumaad oma silmaga n\u00e4ha. Eelt\u00f6\u00f6s oli mulle suureks abiks eelmainit \u201cL\u00f5unaeesti keelesaarte tekstid\u201d, kus v\u00e4lja toodud ka kunagiste leivu k\u00fclade kaart. \u00dc\u00fcrikese p\u00e4evavalguse t\u00f5ttu piirdus mu k\u00e4imine vaid k\u00fcmnekonna k\u00fclaga \u2013 v\u00e4hemalt teine samapalju j\u00e4i m\u00f5neks muuks korraks \u2013 , aga ega ei saagi n\u00f5uda, et keegi \u00fcheainsa p\u00e4evaga tervet maad l\u00e4bi j\u00f5uaks k\u00e4ia. K\u00fcll j\u00f5uame veel\u2026<\/p>\n\n\n\n

\"\"
S\u00fcgisp\u00e4ike Leivumaal Alam\u00f5izas\/Liesciemsis<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

V\u00f5rumaalt p\u00e4\u00e4seb Leivumaale \u00fcsna h\u00f5lpsalt n\u00e4iteks l\u00e4bi M\u00f5niste Hoppa (l\u00e4ti Apesse) ja sealt Riia-Pihkva kiviteele s\u00f5ites. Kiviteel tasub hoida paremale, see t\u00e4hendab Riia poole ning l\u00e4bida s\u00fcndsalt piirkiirust hoides (n\u00e4gin ise, kuidas erav\u00e4rvides politsei \u00fche rikkuja k\u00f5rvale oli t\u00f5mmanud) m\u00f5ne kilomeetri, kuni silma j\u00e4\u00e4b vasakule Trapene peale osutav suunaviit. Trapenest l\u00e4bi s\u00f5ites tervitavad \u00f5ige pea r\u00e4ndajat k\u00fclad ja talud, kus kunagi k\u00f5laski meile l\u00e4hedane maakeel. K\u00f5igil neil paikadel olid toona leivulikud nimed, mida praegu pole m\u00f5tet siltidelt ega ilmselt ka kohalikelt inimestelt k\u00fcsida \u2013 on \u00fcsna v\u00e4heusutav, et nad neid veel teada v\u00f5iksid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tsanguk\u00fcl\u00e4\/\u010conkas<\/strong> asub madala k\u00fcnka peal<\/strong>
(Siin ja edaspidi nimetan esmalt paikade leivukeelse, seej\u00e4rel l\u00e4tikeelse nime)<\/em> <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Seivad\u017ei\/Siveci hooned ja nurmed on heas korras<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Leivuaegsed hooned Salaga\/Salaki k\u00fclas<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui lutsi ja kraasna keelesaarte puhul n\u00e4ikse keeleteadlaste seas pigem valitsevat seisukoht, et nad p\u00e4rinevad suhteliselt hiljuti, vaid m\u00f5nesaja aasta eest V\u00f5ro- ja Setomaalt lahkunud v\u00e4ljar\u00e4ndajatest, siis leivude (nimetatud vahel ka Koiva maarahvaks) puhul kipub vaekauss kalduma pigem v\u00e4ga vana algup\u00e4ra kasuks. Kunagi ulatus nende asuala peaaegu V\u00f5rumaa Hargla kihelkonnani v\u00e4lja, nagu viitab neist 1782. aastal esimesena kirjas\u00f5nas k\u00f5nelenud sulemees August Wilhelm Hupel. P\u00e4ris \u00f5lg \u00f5la k\u00f5rval leivud v\u00f5rokestega siiski enamasti ei elanud \u2013 nagu ma isegi veenduda v\u00f5isin, on Leivumaa m\u00f5nes kohas praegugi palistatud \u00fcsna laiade metsa- ja soodev\u00f6\u00f6dega \u2013 ning leivu keele \u00fchisjooni Edela-V\u00f5romaa keelepruugiga on seletatud pigem hilisema omavahelise l\u00e4bik\u00e4imisega, mitte niiv\u00f5rd keelte omavahelisest l\u00e4hedusest. Soome keeleuurija Petri Kallio peab leivu keelt \u00fcldse k\u00f5ige esimeseks vanast l\u00f5unaeesti keelest eraldujaks. Mingid sidemed on leivudel olnud vanasti liivlastega, hilisematel aegadel aga on leivude k\u00f5net m\u00f5jutanud l\u00e4ti keel, eelk\u00f5ige \u00fcleml\u00e4ti latgale murre.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Paks mets Trapene ja T\u00fc\u00fcrem\u00f5i\u017ea\/D\u016bre vahel aitab m\u00f5ista, <\/strong>
kuidas leivud suutsid pikka aega s\u00e4ilitada iseolemise<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
M\u00f5nigi k\u00fcla asub keset metsa, eemal muust maailmast \u2013 n\u00e4iteks Vir\u017edja\/Zvirgzdi\u0146i<\/strong>. T\u00f5en\u00e4oliselt on nii m\u00f5nigi kaugem k\u00fcla praeguseks maamunalt j\u00e4ljetumaks kadumas <\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Varasemast, kahtlemata \u00fcsna avarast Leivumaast on andmeid v\u00e4he ja needki pigem kaudsed, oletatavad ja tuletatavad. 19. ja 20. sajandil elas leivu rahvast Trapene, Alam\u00f5i\u017ea (Lejasciemsi) ja Aluliina (Al\u016bksne) vahelisel maa-alal, peaasjalikult T\u00fc\u00fcrem\u00f5i\u017ea (D\u016bre), Alam\u00f5iza, Ilsna (Ilzene) ja S\u00e4ltna (Zelti\u0146i) valla kokku paarik\u00fcmnes k\u00fclas. K\u00f5iki neid pole t\u00e4nap\u00e4eval enam vist enam \u00f5ieti olemaski, sest L\u00e4ti m\u00f5istes, eriti pealinnast Riiast vaadatuna on see kant ikkagi v\u00e4ga kauge \u00e4\u00e4remaa, kus elanikke \u00fcle\u00fcldse napiks j\u00e4\u00e4nud. \u00dcldisest hingedekuisest nukrusest hoolimata v\u00f5is mu teekonnal n\u00e4ha nii omi asju ajavaid inimesi kui ka m\u00f5nda peni v\u00f5i kassikest ning v\u00e4hemalt \u00fcht suuremat lihaveiste karja. Leivumaal elatakse. Leivumaa elab.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
T\u00fc\u00fcrem\u00f5i\u017ea\/D\u016bre: m\u00f5isale vihjab novembrikuiselt sobivalt raagus puudeallee<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ilsna\/Ilzene m\u00f5isas tegutses vahepeal kohalik rahvamaja<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Saun Ilsnas ja Leivumaa maastik<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Leivude suhetel liivlastega tasub veel korraks p\u00f5gusalt peatuda. Nimelt t\u00e4hendab rahvanimi \u2018leivu\u2019 ei midagi muud kui kohalikku varianti s\u00f5nast \u2018liivlane\u2019. M\u00f5ned varasemad uurijad ongi leivusid pidanud liivlaste r\u00fchmaks, kuid keeleandmed p\u00e4ris n\u00f5nda julgeid j\u00e4reldusi teha siiski ei luba. Pigem n\u00e4ib, et leivud ja liivlased olid kuni keskajani naabrid, kuni p\u00f5hja poole liikuvad l\u00e4tlased nad teineteisest lahutasid ning nii liivlaste kui leivude keeled-kultuurid j\u00e4id \u00fcha tugevama l\u00e4ti m\u00f5ju alla. 20. sajandil oli leivu keelt igap\u00e4evaselt juba p\u00e4ris harva kuulda ning keelem\u00f5istjate k\u00f5nesse sugenenud omajagu l\u00e4ti laenusid. Eks see v\u00f5ib olla p\u00f5hjuseks, miks \u00fchel keskmisel l\u00e4tikaugel (l\u00f5una-) eestlasel v\u00f5ib-olla leivu tekstidest praegu kohati raske aru saada.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
S\u00e4ltna\/Zelti\u0146i<\/strong> luteri kirik<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Alam\u00f5i\u017ea\/Lejasciemsi kalmistu. K\u00fcllap puhkab <\/strong>
siin ka omajagu leivusid ja nende j\u00e4reltulijaid<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ilus maja Alam\u00f5i\u017ea k\u00fcla peat\u00e4nava<\/strong> \u00e4\u00e4res<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Aga et te ei peaks pelgalt j\u00e4\u00e4ma minu vahendatud v\u00e4idete meelevalda, olgu siinkohal esitatud ka jupp leivukeelsest jutust, mida 1850. aasta paiku Andrini\/Andri\u0146i k\u00fclas s\u00fcndinud Andr\u0113js Krievs k\u00f5neles 1911. aastal Alam\u00f5i\u017eas\/Lejasciemsis keeleteadlasele Heikki Ojansuule. Siis saab iga\u00fcks ise n\u00e4ha, kui palju ta sellest aru saab ning kui kauge v\u00f5i l\u00e4hedane tundub leivu n\u00e4iteks v\u00f5ro keelele.<\/p>\n\n\n\n

Mina eil\u00e4 l\u00e4t\u0161i kod\u00f5 buole un zis Kuova man uike venet: is tule \u00fctsegi venet andme; zis mina ist\u00e4 maale. Mina uodi tunni aige un zis tulle \u00fct\u0161 kabein Kuova viirde. Mina palle\u017ei: anna mulle venet. Tuu \u00fcttel\u00b4: mina ei taia\u2019 n\u00f5ste \u0161innu \u00fcle. Zis mina j\u00e4tti jumalege, l\u00e4t\u0161i ette buole. L\u00e4t\u0161i \u00fctte versta. Tan \u00fct\u0161 nuur poi\u0161 \u00e4e\u0161t\u00b4; pallezi mina tuud: nista minnu \u00fcle! Ta poi\u0161 ni\u0161t\u00b4 mu \u00fcle. Zis mina tehn\u00e4\u017ei tuule kui duu saat\u00b4 mu \u00fcle. <\/em>[\u2026]<\/p>\n\n\n\n

(Raamatust \u201cEesti murded, IX. L\u00f5unaeesti keelesaarte tekstid\u201d (2014), lk 35, minupoolne kirjaviisi lihtsustus)<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Andrini\/Andri\u0146i: keelejuht Andr\u0113js Krievsi s\u00fcnnipaiga <\/strong>
p\u00f5llud on ka 21. sajandil kenasti s\u00fcgisk\u00fcntud <\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Kuova ehk Koiva j\u00f5gi Alam\u00f5i\u017ea all. Mitte just v\u00e4ga lai, aga <\/strong>
h\u00f5lpsamaks \u00fclep\u00e4\u00e4semiseks on venest siiski<\/strong><\/strong> palju abi<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti Lillak (MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed laekur) Seda, et Eesti emamaast l\u00f5una pool on asunud keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna, teadsin ma t\u00e4nu ents\u00fcklopeediate lappamisele juba kooliajal. Hilisemas elus olen lugenud Oskar Kallase teoseid kraasna ja lutsi maarahvast, samuti ise paaril korral sattunud Ida-L\u00e4tti Lutsimaale (Kraasnaga on m\u00f5istagi lood keerulisemad, kuna see asub Venemaa veriseis hambus). Nii et v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00e4hemalt midagi olen nende kahe l\u00f5unaeestilise … Continue reading Leivumaast anno 2024<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1259,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[74,11,17],"class_list":["post-1243","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri-radadel","tag-leivu","tag-lounaeesti","tag-soome-ugri"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1243"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1274,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1243\/revisions\/1274"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}