{"id":1318,"date":"2025-02-11T16:12:15","date_gmt":"2025-02-11T13:12:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=1318"},"modified":"2025-10-01T13:38:29","modified_gmt":"2025-10-01T10:38:29","slug":"polisrahva-sund-vorokeste-enesemaaramise-teekond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2025\/02\/11\/polisrahva-sund-vorokeste-enesemaaramise-teekond\/","title":{"rendered":"P\u00f5lisrahva s\u00fcnd: v\u00f5rokeste enesem\u00e4\u00e4ramise teekond"},"content":{"rendered":"\n

Anti Lillak, Britt-Kathleen Mere <\/em> (MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed juhatuse liikmed)<\/em><\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkus: Artikkel pidi algselt ilmuma Soome ajakirjas Alkukoti, kuid j\u00e4i asjaolude t\u00f5ttu siiski avaldamata. Seep\u00e4rast pole siin arvesse v\u00f5etud uusimaid v\u00f5ro liikumisega seotud s\u00fcndmusi ja protsesse.<\/em> <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

2023. aasta osutus L\u00f5una-Eesti rahvar\u00fchmale v\u00f5rokestele m\u00e4rgiliseks. Kevadel, 22. aprillil korraldasid nad V\u00f5ru linnas I V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi<\/em> (I V\u00f5rokeste Kongressi), kus v\u00f5eti vastu kolm olulist otsust: 1) kinnitati v\u00f5ro keele \u00f5igused hariduses, meedias, kultuuris ja avalikus kasutuses, 2) kinnitati v\u00f5rokeste \u00f5igused oma keskkonna hoidmisel ning 3) kuulutati v\u00f5rokesed p\u00f5lisrahvaks[i]<\/a> [ii]<\/a>. Sedamoodi on soome-ugri rahvaste pere saanud endale t\u00e4iesti ametlikult \u00fche liikme juurde. Ent kuidas s\u00fcnnivad siia ilma rahvad v\u00f5i koguni uued p\u00f5lisrahvad<\/strong>? Vastuse saamiseks p\u00fc\u00fcame ajada j\u00e4lgi v\u00f5rokeste teekonnast etnilise\/rahvusliku identiteedi eri tasanditel ning avada \u00fcht-teist V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi<\/em> otsuste tagamaadest.<\/p>\n\n\n\n

Kes on v\u00f5rokesed?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Alustuseks on paslik tutvustada, kes need v\u00f5rokesed \u00f5igupoolest on ning kus peituvad nende juured. Tegemist on t\u00f5epoolest p\u00f5liste Kagu-Eesti l\u00f5unaosa asukatega. V\u00f5ro keel kuulub koos seto, tartu ja mulgi keelega l\u00f5unaeesti murder\u00fchma (nagu \u00fctleb vanem keeleteaduslik traditsioon) v\u00f5i keelde resp. <\/em>keeler\u00fchma (uuemate seisukohtade p\u00f5hjal). Mitmed jooned viitavad l\u00f5unaeesti keeler\u00fchma \u00fcsna varajasele eraldumisele l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte p\u00f5hiharust[iii]<\/a> [iv]<\/a> ning ehkki tihedad kontaktid p\u00f5hjapoolsete murretega on l\u00f5unaeesti keeli aja jooksul l\u00e4hendanud p\u00f5hjaeesti keelele ja viimase alusel loodud eesti kirjakeelele, on selle k\u00e4sitlemine omaette keelena lingvistiliselt endiselt \u00f5igustatud. Sealsamas on l\u00f5unaeestlaste r\u00fchmad v\u00f5rokesed, setod ja mulgid v\u00e4hemalt viimase umbes 150 aasta jooksul olnud piisavalt iseteadlikud, et mingist reaalsest l\u00f5unaeesti \u00fchiskeelest me t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5nelda ei saa ning v\u00f5ro, seto ja mulgi keelekujusid n\u00e4hakse ja arendatakse eraldi keeltena (isegi kui puht-lingvistilised erinevused v\u00f5ivad paiguti olla \u00fcsna v\u00e4ikesed). Vaid neljas suurem l\u00f5unaeesti keelekuju tartu keel pole siiani suutnud endale kasvatada eluj\u00f5ulist aktivistide ja identiteediloojate tuumikut ning selle kasutamine kirjas\u00f5nas on j\u00e4\u00e4nud pigem juhuslikuks. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
L\u00f5una-Eesti keelealad mulgi, tartu, v\u00f5ro ja seto. Kujutatud on ka L\u00e4tis ja Venemaal paiknenud leivu, lutsi ja kraasna keelesaared, mis praeguseks on igap\u00e4evak\u00e4ibest kadunud. Kaart: <\/em>https:\/\/bedlan.net\/data\/<\/em><\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Ajaloolise V\u00f5romaa piirid joonistusid v\u00e4lja 18. sajandi l\u00f5pul. 1783. aastal eraldati l\u00f5unapoolne osa Tartu kreisist eraldi kreisiks, mille keskuse asukohaks valiti V\u00f5rum\u00f5isa maad Tamula j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Siia rajati V\u00f5ru linn, mille j\u00e4rgi sai endale nime ka kogu maakond ning selle elanikud. Maakond oli jagatud kaheksasse kirikukihelkonda, mis on praegugi \u00fcheks kohalike inimeste paikkondliku identiteedi aluseks. T\u00e4nap\u00e4eval on v\u00f5rokeste maa jagatud V\u00f5ru, P\u00f5lva ja Valga maakondade vahel, kusjuures neist \u00fckski ei h\u00f5lma ainult v\u00f5rokeste asualasid (V\u00f5ru maakonda j\u00e4\u00e4b ka Setomaa, P\u00f5lva maakonda osa ajaloolisest Tartumaast ning Valga maakonda osasid Tartu- ja Mulgimaast). Ajaloolise V\u00f5romaa ehk nn Vana V\u00f5romaa piire aitavad t\u00e4nap\u00e4eval meelde tuletada maanteede \u00e4\u00e4rde pandud pruunid sildid, samuti \u00fcle-eestilise projekti k\u00e4igus paigaldatud kihelkondade sildid, mis V\u00f5romaal esitavad r\u00f6\u00f6biti nii kihelkonna ametliku kui ka kohaliku v\u00f5rokeelse nimevariandi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vana V\u00f5romaa kihelkonnad. Kaart: V\u00f5ro Instituudi koduleht <\/em>www.wi.ee<\/em><\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ajaloolise V\u00f5romaa piiridest annavad m\u00e4rku pruunid sildid kirjaga \u201eVana V\u00f5romaa\u201d. Kihelkondade siltidel on \u00e4ra toodud nii praegu k\u00e4ibiv ametlik kui ka kohalik v\u00f5rokeelne nimekuju. Foto: Anti Lillak<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro keelelised v\u00f5i murdelised piirid l\u00e4\u00e4nepoolse tartu keelega ja idapoolse seto keelega on \u00fcsnagi hajuvad ja tinglikud. L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-V\u00f5romaa kohalikud keelekujud erinevad \u00fcksteisest piisavalt palju, et k\u00f5nelejad ise erinevusi m\u00e4rkaksid. Kuigi v\u00f5ro keeles kirjutati aeg-ajalt varemgi (seda tegid n\u00e4iteks vaimulik ja folklorist Jakob Hurt ning luuletaja Artur Adson), alustati kaasaegse standardiseeritud kirjakeele loomist 1980. aastate l\u00f5pus ning olulisemad p\u00f5him\u00f5tted pandi paika 1995. aastal[v]<\/a>. Ajakirjanduses ja mujal avalikkuses kasutatav v\u00f5ro kirjakeel ei kattu alati lokaalsete keeletavadega ning seet\u00f5ttu on aeg-ajalt k\u00f5lanud rahva seast arvamusi, et see ei saa olla \u00f5ige v\u00f5ro kiil<\/em>. Ideaalse keele k\u00f5nelejateks on m\u00f5nigi kord peetud varasemate p\u00f5lvkondade esindajaid (oma vanemaid, vanavanemaid v\u00f5i teisi sugulasi), kelle keelepruuk olnud just see \u00f5ige ja puhas v\u00f5ro keel. Vastupidiselt neile olevat kaasajal kasutatav v\u00f5ro keel kas liialt eestilik v\u00f5i (eriti v\u00f5ro keelt populariseerivate haritlaste puhul) liialt kunstlik. Kumbki v\u00e4ide pole v\u00f5etud p\u00e4ris \u00f5hust. L\u00f5unaeesti keeled on olnud pikka aega tugeva p\u00f5hjaeesti keskmurdele toetuva kirjakeele m\u00f5ju all ning paljudel t\u00e4nap\u00e4eva v\u00f5ro keele k\u00f5nelejatel kohtab igap\u00e4evakeeles p\u00f5hjaeestilikke s\u00f5nu, vorme jm. Mis puutub arvamusse v\u00f5ro keele kunstlikkuse kohta, siis on selle taga lisaks paratamatule vajadusele kirjakeele standardiseerimise j\u00e4rele kindlasti ka uute v\u00e4ljendite loomine muutuva maailma n\u00e4htuste t\u00e4histamiseks. Kuna haritlased on varmamad leiutama ja kasutusele v\u00f5tma uudiss\u00f5nu, v\u00f5ibki k\u00f5rvalseisjale tunduda, et keel kaugeneb kunagisest n-\u00f6 ideaalstandardist.<\/p>\n\n\n\n

Pikka aega on v\u00f5rokesi n\u00e4htud pigem eestlaste etnograafilise alar\u00fchmana. Ka l\u00f5unaeesti keeled on ametliku seisukoha j\u00e4rgi eesti \u00fchiskeele murded (ehk kohalikud keelekujud), kuigi lingvistide seas on k\u00f5lanud seisukohti l\u00f5unaeesti keelekuju(de)st kui eraldi keelest juba alates 19. sajandist[vi]<\/a> [vii]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Eneseteadvus t\u00f5stab pead<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kaasaegne v\u00f5ro rahvuslik liikumine sai alguse 1980. aastate l\u00f5pul koos Eestis \u00fcldiselt maad v\u00f5tnud n-\u00f6 rahvusliku taas\u00e4rkamisajaga, mis p\u00e4\u00e4dis Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisega 20. augustil 1991. Toonaseid rahvuslikult meelestatud s\u00fcndmusi, diskussioone ja seisukohav\u00f5tte on \u00f5igupoolest v\u00f5imatu k\u00e4sitleda eraldi v\u00f5ro ja eesti liikumistena \u2013 v\u00f5ro asja ajamine oli \u00fchtlasi ka kogu Eesti asja ajamine. 1988. aastal loodi Kanepis V\u00f5ro Keele ja Kultuuri Fond (n\u00fc\u00fcd mittetulundus\u00fching V\u00f5ro Selts VKKF)[viii]<\/a>. 1989. aastast p\u00e4rineb suvise Kaika suv\u00f5\u00fclikooli <\/em>traditsioon, mis pakub v\u00f5ro ja L\u00f5una-Eesti teemalisi ettekandeid ja arutelusid koos mitmekesise kultuuriprogrammiga. Neil aastatel tuli oma teostega v\u00e4lja uus p\u00f5lvkond teadlikult v\u00f5ro keeles avaldavaid kirjanikke ja luuletajaid, nagu Kauksi \u00dclle, Madis K\u00f5iv jt[ix]<\/a>. Kauksi \u00dclle oli \u00fchtlasi ka paljusid soome-ugri loovringkondi m\u00f5jutanud etnofuturistliku liikumise \u00fcks peaideolooge ja eestvedajaid[x]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele j\u00e4rgnenud k\u00fcmnend polnud majanduslikult lihtne, ometi suudeti 1995. aastal V\u00f5ru linnas asutada Kultuuriministeeriumi juurde V\u00f5ro Instituut, mille \u00fclesandeks sai teadus- ja arendustegevustega aidata elus hoida v\u00f5rokestele omast keelt ja kultuuri[xi]<\/a>. V\u00f5ro Instituudi oluliseks missiooniks on kujunenud v\u00f5ro keele arendamine ja sellele kindlama positsiooni (ametliku paikkondliku ehk regionaalkeele staatuse) taotlemine[xii]<\/a>. Viimastel aastatel on \u00fcheks v\u00f5ro keele nimekamaks eestk\u00f5nelejaks t\u00f5usnud Sulev Iva, v\u00f5rop\u00e4raselt J\u00fcv\u00e4 Sull\u00f5v, kes t\u00f6\u00f6tab V\u00f5ro Instituudis grammatika teadurina ning Tartu \u00dclikoolis l\u00f5unaeesti keele ja kultuuri lektorina. Tema on ka j\u00e4rjepidevalt v\u00f5tnud s\u00f5na selle nimel, et Eesti rahvaloendustes oleks v\u00f5imalik m\u00e4rkida oma emakeeleks v\u00f5ro, seto ja teisi paikkondlikke keeli Hetkel saab neid m\u00e4rkida vaid murdeoskuse kategoorias[xiii]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Teistest olulistest t\u00e4histest v\u00f5ro keele avaliku kasutuse edendamisel v\u00e4\u00e4rivad \u00e4ram\u00e4rkimist kord kahe n\u00e4dala tagant ilmuva v\u00f5rokeelse ajalehe Uma Leht asutamine 2000. aastal[xiv]<\/a> ning v\u00f5rokeelsete uudiste edastamine Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu Vikerraadio kanalil alates 2017. aastast (t\u00f5si, praegu on uudistesaadet vaid viis minutit n\u00e4dalas). Ilmunud on v\u00f5rokeelsed aabits-lugemik[xv]<\/a>, koduloo\u00f5pik[xvi]<\/a> ja muid \u00f5ppematerjale. Alates 2011. aastast on mitmetes ajaloolise V\u00f5romaa ala lasteaedades loodud keelepesar\u00fchmasid ning v\u00f5ro keelt ja kultuuri \u00f5petatakse kokku umbes k\u00fcmnekonnas koolis (\u2153 k\u00f5igist Vana-V\u00f5romaa alal tegutsevatest koolidest), enamasti vabaaine v\u00f5i huviringi vormis[xvii]<\/a>. V\u00f5ro keele \u00f5ppe k\u00f5rgaeg j\u00e4i 2000. aastate algusesse, mil seda v\u00f5is \u00f5ppida umbes pooltes Vana-V\u00f5romaa koolides[xviii]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt v\u00f5ib v\u00f5rokeste seas omakorda leiduda v\u00e4iksemaid r\u00fchmasid, kes viimase m\u00f5nek\u00fcmne aasta jooksul on oma endaolemist r\u00f5hutanud. Eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rivad t\u00e4helepanu Haanja k\u00f5rgustiku k\u00f5ige k\u00f5rgemate kuplitega s\u00fcdaalalt p\u00e4rit haanjamehed (haanimehe\u2019<\/em>), kes alates 1990. aastatest on teadlikult arendanud erip\u00e4rast kodupaigale ja esivanemate p\u00e4randile tuginevat identiteeti. Nad kasutavad kohalikku, R\u00f5uge kihelkonna idaosa murrakule tuginevat kirjakeelekuju, kannavad oman\u00e4olisi rahvar\u00f5ivaid ning maausust l\u00e4htuvaid s\u00fcmboleid ning j\u00e4rgivad omi kogukondlikke kombeid ja reegleid[xix]<\/a>. Kui Eesti traditsioon on harjunud v\u00f5rokesi n\u00e4gema eestlaste etnilise r\u00fchma v\u00f5i subetnosena, siis haanjamehed on selles mudelis justkui sub-subetnos. Ehkki teatud eneseteadvus on olnud igal kihelkonnal ja piirkonnal, pole mujal ajaloolise V\u00f5romaa alal Haanja piirkonnaga v\u00f5rreldavaid identiteediarendusi uuemal ajal toimunud. See aga ei t\u00e4henda, et neid tulevikus ei pruugi tekkida.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5una-Eesti: setode ja mulkide n\u00e4ide<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro liikumine pole Eestis ainus omataoline n\u00e4htus. Sarnaseid kohaliku keele ja kultuuri arendamisega tegelevaid piirkondi leidub mitmel pool mujalgi, ehkki valdavalt j\u00e4\u00e4vad nende tegevuste mastaabid v\u00f5rokestega v\u00f5rreldes tagasihoidlikumaks. Peatugem neist m\u00f5nel veidi l\u00e4hemalt.<\/p>\n\n\n\n

Ajalooliselt on seto keelt peetud nii V\u00f5ru murde murrakuks, murrakur\u00fchmaks kui ka eraldiseisvaks l\u00f5unaeesti murdeks, ent setod ise pole sellise jaotusega p\u00e4ri. Ka on lahti \u00f6eldud vahepeal osade L\u00f5una-Eesti haritlaste seas toetatud nimetusest v\u00f5ro-seto kiil<\/em> ning kohalike seas on kinnistunud arusaam neist kui kahest eraldiseisvast keelest. Et setod on v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestiga elanud pikka aega hoopis teistsuguses kultuuriruumis, on nende olukord ka n\u00fc\u00fcdisajal veidi erinev. 1990. aastatel algas setode eneseteadvuse t\u00f5us, mis v\u00e4ljendus seto keele ning p\u00e4rimuskultuuri kaitsmises, uurimises ja arendamises. Selleks loodi mitmeid organisatsioone: Setomaa Valdade Liit, Setu Kultuuri Fond, Seto Noorte Selts jpm. Alates 1997. aastast on riik Setomaa arengut toetanud spetsiaalsete programmide abil[xx]<\/a> \u2013 korraldatud on nii laste seto keele \u00f5pet koolides, v\u00e4lja antud setokeelseid heliplaate ja raamatuid kui ka l\u00e4bi viidud arvukalt erinevaid kultuuris\u00fcndmusi. Seto keel j\u00f5uab eesti standardkeele k\u00f5nelejani igan\u00e4dalases Vikerraadio saates \u201eSetukeelsed uudised\u201d, seto leelo on kantud UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi nimistusse, setokeelsed muusikud nagu Zetod ja Nedsaja K\u00fcla B\u00e4nd on \u00fcle Eesti palavalt armastatud. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rselt kuulutas seto rahva esinduskogu Seto Kongress juba 2002. aastal setod omaette rahvaks[xxi]<\/a> [xxii]<\/a>. 2017. aastal toimunud XII Seto Kongressil kuulutati seto keel p\u00f5liskeeleks.<\/p>\n\n\n\n

Mulgi keel (mulgi kiil<\/em>) on traditsioonilise k\u00e4sitluse j\u00e4rgi l\u00f5unaeesti murre, mis jaguneb kihelkonniti murrakuteks. Mulgi keele kasutus v\u00e4henes m\u00e4rgatavalt n\u00f5ukogude okupatsiooni ajal, mil paljud p\u00f5liselanikud Mulgimaalt lahkusid. Praegu k\u00f5neleb noorem p\u00f5lvkond kodus eesti \u00fchiskeelt, kuid mida aeg edasi, seda enam puutuvad nemadki igap\u00e4evaselt mulgi keelega kokku. Praegu on koolihariduses mulgi keele \u00f5pe veel konarlik \u2013 kuigi mulgi kultuuriloo v\u00f5i keele tunnid toimuvad mitmes koolis, on mulgi identiteedi tutvustamine j\u00e4\u00e4nud siiski peamiselt vabaainete ja (huvi-) ringide kanda. Mulgi Kultuuri Instituut on koostanud lasteaia vanemale r\u00fchmale ja esimesele kooliastmele ainekavad, mis on h\u00f5lpsasti integreeritavad koolide \u00f5ppekavva ning v\u00f5iksid tulevikus n\u00e4ha lisa ka teiste kooliastmete n\u00e4ol. Keele toetuseks on koolihariduse k\u00f5rval korraldatud lastelaagreid ja t\u00e4iskasvanute kursusi, v\u00e4lja antud mulgikeelset ajalehte ja raamatuid. Meedia ja kultuuris\u00fcndmuste abil on veelgi enam suurendatud keele n\u00e4htavust avalikus ruumis. Toogem n\u00e4itena mulgikeelsed uudised Vikerraadios, lasteajakirja T\u00e4heke mulgikeelsed erinumbrid, Abja-Paluoja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitel jm. Mulkide tuntust on kasvatanud teatud eriliste tunnuste r\u00f5hutamine, n\u00e4iteks Mulgimaa kihelkondade rahvar\u00f5ivad, eriti mulgi pikk-kuub; mulgi identiteet, mida on uhkusega r\u00f5hutanud sellised kuulsad eestlased nagu kirjanik August Kitzberg ja president Toomas H. Ilves; mulgi toit, millest tuntumad on Eesti vaimse p\u00e4randi nimistusse kantud Mulgi kapsad (suurmege kapsta<\/em>) ning Mulgi korp.<\/p>\n\n\n\n

Teisi omakultuuri piirkondi Eestis <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Omakultuuri hoidmise ja edendamisega tegelevad kogukonnad ka v\u00e4ljaspool L\u00f5una-Eesti piirkonda, viimasel ajal on t\u00f5usva t\u00e4hena silma j\u00e4\u00e4nud Pohiranna kultuuriruum Kuusalu kihelkonnas. Tegemist on p\u00f5neva piirkonnaga P\u00f5hja-Eestis, kus Juminda (ka Kolga ranna<\/em>) ja P\u00e4rispea (ka K\u00f5nnu ranna<\/em>) poolsaarte rannak\u00fclades on ajalooliselt elanud kalurid, l\u00f5unas sisemaal aga p\u00f5lluharijad. Erinevused elatusalades on kujundanud \u00fche kihelkonna sees ka erinevad keelelised suhtlusruumid \u2013 rannikul on olnud tarvitusel eriline soome- ja isurip\u00e4raste joontega rannamurre, sisemaal aga keskmurre. Randlaste p\u00f5line murrak kannab endon\u00fc\u00fcme rannakiel <\/em>ja pohiranna<\/em>, mujal kutsutakse seda ka Kuusalu rannakeeleks v\u00f5i Kuusalu (ranniku)murrakuks. Keele, geograafilise ruumi ja ajalooliste elatusalade vaheline tugev seos on randlastele andnud soodsad eeldused oma erip\u00e4rase identiteedi (taas-) avastamiseks, kaitsmiseks ja kujundamiseks. 2020. aasta aprillis asutati MT\u00dc Rannakeele Keskus, mille eesm\u00e4rgid on randlaste ajaloo, keele ja kultuuri uurimine, s\u00e4ilitamine ning arendamine. Lisaks sellele toetab mittetulundus\u00fching juba 2013. aastal algatatud seltsi Rannakiele \u00fc\u00e4ks<\/em> tegevusi. Kohaliku keele h\u00fcvanguks on avaldatud rannakeelne \u201ePisukase rantlase aabits\u201d (2019), rannakeele s\u00f5naraamat (2019) paberil ja veebis, samuti korraldatakse lastele rannakeele tunde ning k\u00e4iakse koos vabas vormis rannakeeles vestlemas. Kogu liikumise juhtivaks m\u00f5tteks on kaasata oma tegemistesse lapsi ja noori \u2013 on ju nemad j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond, kellest saavad tuleviku keelekandjad. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5neti vastandub Pohiranna omakultuuri edendamise teekond Kihnule, kus keel ja kultuur on elanud ning arenenud loomulikul teel. Sealne eneseteadvus pole vahepeal uinunud, vaid nooremaid p\u00f5lvkondi on j\u00e4rjepidevalt kasvatatud Kihnu vaimus. Kihnu keelt (kihnu kiel<\/em>) \u00f5petatakse seal lasteaiast kuni 8. klassini, samuti k\u00f5neldakse seda endiselt paljudes kodudes, nagu ka poes ja t\u00e4naval. Selline igap\u00e4evane keelekasutus annab m\u00f5neti m\u00e4rku keele produktiivsusest, kuid selle k\u00f5rval tuleb silmas pidada, et suur osa Kihnu elanikest kolib g\u00fcmnaasiumi- v\u00f5i t\u00e4iskasvanueas mandrile[xxiii]<\/a>. Siiski oskab 2021. aasta andmete p\u00f5hjal Kihnu valla umbes 550 inimesest kohalikku keelekuju \u00fcle 80%, mis on \u00f5igupoolest v\u00e4ga hea tulemus. Kihnu eriomase p\u00e4randi kaitsesse on j\u00e4rjepidevalt panustanud 2002. aastal asutatud Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum, t\u00e4nu kellele on Kihnu kultuuriruum lisatud UNESCO suulise p\u00e4randi meistriteoste nimekirja. Selle tagaj\u00e4rjel on saar kinnitanud kanda p\u00f5neva turismisihtkohana, mist\u00f5ttu on paranenud ka Kihnu k\u00fclastajaskonna kvaliteet, kellega varem saareelanikud pidevalt pahuksis olid. Aegade jooksul on Kihnu kogunud tuntust veel mitmel viisil, n\u00e4iteks \u00fcle Eesti armastatud rahvalauliku Kihnu Virve (kodanikunimega Virve-Elfriide K\u00f6ster) abil, v\u00e4lismeediat k\u00f6itnud \u201eviimase matriarhaalse \u00fchiskonnana Euroopas\u201d[xxiv]<\/a> v\u00f5i lisades eestlaste teadmusse killukesi kohalikust s\u00f5navarast nagu k\u00f6rt<\/em> \u2018seelik\u2019. <\/p>\n\n\n\n

Eesti omakultuuri edendajate tegevust anal\u00fc\u00fcsides on ilmne, et p\u00f5liste piirkonnakeelte ja kohalike kultuuride p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mises m\u00e4ngivad v\u00f5rdselt olulist rolli nii t\u00e4iskasvanud kui lapsed-noored. T\u00e4iskasvanute teha on \u00f5ppematerjalid, keelekasutuse innustamine, teadmiste edasiandmine noorematele p\u00f5lvedele. Lapsed on aga need, kes \u00f5pivad t\u00e4iskasvanute pealt \u2013 kuuldes kohalikku keelt igap\u00e4evastes vestlustes, teiste omavanustega \u00f5ppides ning v\u00f5ttes osa keelematerjalide valmistamisprotsessist kasvavad neist kohalikud keele- ja identiteedikandjad. 2022. aastaks oli p\u00f5hja- ja l\u00f5unaeesti keelealadel v\u00e4lja antud aabitsaid kokku k\u00fcmnes piirkondlikus keeles ja murdes: l\u00f5unaeesti keelealalt mulgi, seto, v\u00f5ro ja lutsi; saartelt kihnu, hiiu, muhu, s\u00f5rve; idamurdest Kodavere; p\u00f5hjarannikult Kuusalu rannakeel. Olgu siinkohal mainitud, et just v\u00f5rokesed tegid endale 1998. aastal Eesti esimese piirkondliku keele aabitsa \u201cABC kir\u00e4oppus ja lug\u00f5mik algkooli latsil\u00f5\u201d[xxv]<\/a>. Nii oli ja on v\u00f5ro liikumine eeskuju ja ergutaja teistelegi keele- ja kultuuriedendajatele.

V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi liikumapanevad j\u00f5ud<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi <\/em>kokkukutsumisel 2023. aasta kevadel m\u00e4ngisid oma osa mitmed asjaolud. Eesti riik polnud hoolimata v\u00f5ro aktivistide aastak\u00fcmnete pikkusest selgitus- ja veenmist\u00f6\u00f6st andnud v\u00f5ro keelele ametlikku paikkondliku keele staatust[xxvi]<\/a> ning keele tulevikuv\u00e4ljavaated hakkasid muutuma j\u00e4rjest s\u00fcngemaks. Nooremate p\u00f5lvkondade seas on v\u00f5ro keele k\u00f5nelemine pidevalt kahanenud ning perekondi, kus lastele esimese keelena v\u00f5ro keelt \u00f5petatakse, on \u00fcldse kokku vaid k\u00fcmmekond[xxvii]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

2022. aasta s\u00fcgisel j\u00f5udsid avalikkuse k\u00f5rvu kavatsused laiendada Eesti Kaitsev\u00e4e Nursipalu harjutuspol\u00fcgooni seniselt \u00fcle 30 km2<\/sup>-lt peaaegu 99 km2<\/sup>-ni[xxviii]<\/a>. V\u00f5romaa elanike jaoks tuli uudis ebameeldiva \u00fcllatusena[xxix]<\/a>. Maailma ning otseselt ka Eesti julgeolekuolukord oli seoses Venemaa t\u00e4iemahulist r\u00fcnnakut Ukrainale 2022. aasta veebruaris drastiliselt muutunud ning riigi kaitsev\u00f5ime n\u00f5udis senisest palju rohkem t\u00e4helepanu ja ressursse. Samas tekitasid harjutusala laiendamise kavad kohalikes elanikes mitmeid hirme, eriti kuna \u00f5igeaegne paigapealne teavitust\u00f6\u00f6 ja eri osapoolte aruteludesse kaasamine j\u00e4id selgelt ebapiisavaks. Kardeti \u00fcmberkaudsete p\u00f5listalude h\u00e4vitamist, j\u00e4rvede vete reostumist, metsade maharaiumist, l\u00f6\u00f6ki kohalikule turismile ja mahep\u00f5llumajandusele ning ohtu inimeste tervisele. Oma murede v\u00e4ljendamiseks korraldati mitmeid meeleavaldusi ja loodi MT\u00dc Nursipalu, kuid nende m\u00f5ju j\u00e4i tagasihoidlikuks.<\/p>\n\n\n\n

Keskkonda puudutavad hirmud polnud t\u00e4iesti uued. Juba mitmeid aastaid on terves Eestis k\u00e4inud elav poleemika selle \u00fcle, kas riigi s\u00e4testatud metsade raiemahud on m\u00f5istlikud. Maha on raiutud paljud era- ja riigimetsad, mis s\u00f5ltumata sellest, kellele nad \u00f5iguslikult kuuluvad, moodustavad osa kohalike inimeste kodumaastikest ning on neile emotsionaalselt v\u00e4ga t\u00e4htsad. Kannatada on saanud koguni mitmed looduskaitsealused metsakooslused[xxx]<\/a>. Nursipalu juhtum lisas seega lihtsalt tubli kannut\u00e4ie \u00f5li juba niigi leegitsevasse tulle.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi <\/em>ettevalmistustest v\u00f5ttis osa umbes 30 inimest V\u00f5ro Kongr\u00f5ssi Asutava Kogo<\/em> nime all[xxxi]<\/a>. Kogo <\/em>t\u00f6\u00f6taski v\u00e4lja kolm eeln\u00f5ud (v\u00f5rokeste kui p\u00f5lisrahva, v\u00f5ro keele \u00f5iguste ja kasutusvaldkondade ning keskkonnahoiu kohta), mis kongressil kindla h\u00e4\u00e4leenamusega ka vastu v\u00f5eti. Kongressi 139 saadikut koos 2023 inimese volikirjaga valisid endale 11-liikmelise juhatuse ehk Van\u00f5mbid\u00f5 kogo<\/em> (p\u00e4\u00e4van\u00f5mb <\/em>Kauksi \u00dclle, as\u00f5mik<\/em> Kuuba Rainer), kes on alustanud sidemete loomist teiste maailma p\u00f5lisrahvastega, kohtunud Eesti Vabariigi Riigikogu Kagu-Eesti toetusgrupiga, suhelnud ministeeriumide, kohalike omavalitsustega ja V\u00f5romaa inimestega[xxxii]<\/a>. Van\u00f5mbid\u00f5 kogo <\/em>esindajad osalesid 2024. aasta 4.\u20136. aprillil Otep\u00e4\u00e4l toimunud rahvusvahelisel Vabade Rahvaste Liiga (Free Nations\u2019 League<\/em>) I kongressil. Lisaks Nursipalu s\u00f5jav\u00e4e harjutusala teemale on Van\u00f5mbid\u00f5 Kogo<\/em> jaoks j\u00e4tkuvalt t\u00e4helepanu all v\u00f5ro keele staatuse k\u00fcsimus, mille osas on koost\u00f6\u00f6d tehtud n\u00e4iteks setodega ja Eesti Keelen\u00f5ukoguga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
I V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ss <\/em>22. aprillil 2023 V\u00f5rus. Foto: Andres Treial<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5si, universaalne, k\u00f5ikjal maailmas aktsepteeritud p\u00f5lisrahva ja -keele definitsioon puudub. Eri paikades v\u00f5idakse p\u00f5lisust t\u00f5lgendada v\u00e4ga erinevat moodi ning mitte k\u00f5ik neist ei pruugi n\u00e4ha v\u00f5rokesi p\u00f5lisrahvana. Eesti seadusandluses puuduvad p\u00f5lisrahva ja -keele m\u00f5isted sootuks. Isegi \u00dcRO-s, kus p\u00f5lisrahvaste \u00f5igustega on tegeletud juba aastak\u00fcmneid, defineeritakse neid mitut moodi. \u00dcks v\u00f5imalikke variante loetleb p\u00f5lisrahva tunnustena \u201e1) ajalise prioriteedi konkreetse territooriumi h\u00f5ivamisel ja kasutamisel; 2) kultuurilise erip\u00e4ra vabatahtliku s\u00e4ilitamise, mis v\u00f5ib h\u00f5lmata keele, \u00fchiskonnakorralduse, religiooni ja vaimsete v\u00e4\u00e4rtuste, tootmisviiside, seaduste ja institutsioonide aspekte; 3) enese identifitseerimise, ning sellisena tunnustamise teiste r\u00fchmade v\u00f5i riigi poolt eraldiseisva kollektiivse \u00fcksusena; 4) allutamise, marginaliseerimise, v\u00f5\u00f5randamise, t\u00f5rjumise v\u00f5i diskrimineerimise kogemuse\u201d[xxxiii]<\/a>. MT\u00dc Uralic Keskuse juhi, aastatel 2014\u20132016 \u00dcRO P\u00f5lisrahvaste alalise foorumi liikmena t\u00f6\u00f6tanud Oliver Loode j\u00e4rgi liigituksid v\u00f5ro ja seto keel \u00dcRO p\u00f5him\u00f5tete kohaselt p\u00f5liskeelteks juba ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et nende k\u00f5nelejad on neid ise j\u00e4rjekindlalt p\u00f5liskeelteks pidanud. Sealsamas on oluline, et need keeled (nagu teisedki Eesti paikkondlikud keeled) pole ei oma koduriigis ega kusagil mujal dominantsel (n\u00e4iteks riigikeele) positsioonil[xxxiv]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas edasi?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti riik pole v\u00f5rokeste enesem\u00e4\u00e4ramisele seni veel seaduseloome protsessidega oluliselt reageerinud. Siiski soovitas Eesti keelen\u00f5ukogu p\u00e4rast V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi <\/em>teadusministeeriumil ja kultuuriministeeriumil t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja viisid andmaks v\u00f5ro ja seto keeltele \u00f5iguslik staatus[xxxv]<\/a>. Avalikus arvamusruumis v\u00f5eti v\u00f5rokeste p\u00f5lisrahvaks kuulutamine vastu v\u00e4ga erinevalt. Oli palju neid, kes j\u00e4lgisid toimuvat aktiivse poolehoiuga. Teisalt kardeti, et v\u00f5rokeste (ja setode) enda p\u00f5lisrahvaks deklareerimine t\u00e4hendaks eestlaste koguarvu j\u00e4rsku v\u00e4henemist[xxxvi]<\/a>. Rahvaks kuulutamine ongi v\u00e4ga t\u00e4htis ja p\u00f5him\u00f5tteline s\u00fcndmus, mille enda jaoks selgeks m\u00f5tlemine ja sellega n\u00f5ustumine v\u00f5tab oma aja. Selleks, et aktsepteerimine viimaks toimuks, tuleb v\u00f5ro aktivistidel j\u00e4rjepidevalt endast m\u00e4rku anda. \u00dcheselt m\u00f5istetavat kriteeriumit \u00fchiskondlikuks n\u00f5ustumiseks v\u00f5rokeste kui (p\u00f5lis)rahvaga on muidugi keeruline v\u00e4lja tuua. Ent alustuseks oleks juba ainu\u00fcksi riiklik juriidiline tunnustamine tubli samm \u00f5iges suunas.<\/p>\n\n\n\n

Autorid t\u00e4navad J\u00fcv\u00e4 Sul\u00f5vit (Sulev Ivat) v\u00e4\u00e4rtuslike m\u00e4rkuste eest ning Andres Treialit V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssil tehtud fotot jagamast!<\/em><\/p>\n\n\n\n


Viited ja kommentaarid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

[i]<\/a> Uma Leht = V\u00f5rok\u00f5isi kongress tekk\u00b4 kolm otsust ja valisi van\u00f5mbid\u00f5 kogo. \u2013 Uma Leht, 537 \u2013 Lehekuu 4. p\u00e4iv 2023. https:\/\/umaleht.ee\/article\/vorokoisi-kongress-tekk-kolm-otsust-ja-valisi-vanombido-kogo\/<\/a> Viimati vaadatud 18.02.2024<\/em><\/p>\n\n\n\n

[ii]<\/a> I V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi protokolli l\u00fchikokkuv\u00f5te 22. mahlakuu 2023. a V\u00f5ron, Kandl\u00f5 saalin https:\/\/vorokongress.ee\/protokoll\/<\/a> Viimati vaadatud 18.02.2024<\/em><\/p>\n\n\n\n

[iii]<\/a> Pajusalu, Karl, Hennoste, Tiit, Niit, Ellen, P\u00e4ll, Peeter, Viikberg J\u00fcri. 2018. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja t\u00e4iendatud tr\u00fckk. Tartu. Lk 67.<\/p>\n\n\n\n

[iv]<\/a> Prillop, K\u00fclli, Pajusalu, Karl, Saar, Eva, Soosaar, Sven-Erik, Viitso, Tiit-Rein. 2020. Eesti keele ajalugu. Eesti keele varamu, VI. Tartu. Lk 25\u201326.<\/p>\n\n\n\n

[v]<\/a> Tender, T\u00f5nu, Iva, Sulev (J\u00fcv\u00e4 Sull\u00f5v), Kasak, Enn. 1996. V\u00f5ru uuemad kirjaviisid ja Brown(e)\u2019i liikumine (II). \u2013 Keel ja kirjandus, 1996, 6, 606\u2013610.<\/p>\n\n\n\n

[vi]<\/a> Sammallahti, Pekka 1977. Suomalaisten esihistorian kysymyksi\u00e4. \u2013 Viritt\u00e4j\u00e4, 2, 119\u2013136. Lk 132\u2013133.<\/p>\n\n\n\n

[vii]<\/a> Iva, Sulev. 2008. L\u00f5unaeesti ja v\u00f5ru keel: m\u00f5isted ja keelepuu. \u2013 Oma Keel, 17, s\u00fcgis 2008, 5\u201312. Lk 9\u201310.<\/p>\n\n\n\n

[viii]<\/a> Konts, Eleri. 2018. V\u00f5rukeelse ajalehe Uma Leht keeleline toimetamine. Magistrit\u00f6\u00f6. Juhendaja PhD Helen Plado. Tartu \u00dclikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Eesti- ja \u00fcldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond. Lk 22.<\/p>\n\n\n\n

[ix]<\/a> Velsker, Mart. 2021. V\u00f5ru kirjanduse kujunemislugu. V\u00f5ro Instituut. Lk 41\u201347.<\/p>\n\n\n\n

[x]<\/a> Kauksi \u00dclle. 2005. \u00c4rq sis veli vele tunds\u00f5. \u2013 Neiu ja karu. Soome-ugri proosat, luulet, m\u00e4lestusi, t\u00f5lkeid. Tartu, 5\u201310.<\/p>\n\n\n\n

[xi]<\/a> V\u00f5ro Instituudi koduleht. https:\/\/wi.ee\/et<\/a> Viimati vaadatud 15.04.2024<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xii]<\/a> Iva, Sulev. 2008. L\u00f5unaeesti ja v\u00f5ru keel: m\u00f5isted ja keelepuu. \u2013 Oma Keel, 17, s\u00fcgis 2008, 5\u201312. Lk 5.<\/p>\n\n\n\n

[xiii]<\/a> Iva, Sulev. 2021. Kas leiad kaardilt v\u00f5ro keele? \u2013 Postimees, 16. m\u00e4rts 2021. https:\/\/www.postimees.ee\/7202264\/sulev-iva-kas-leiad-kaardilt-voru-keele<\/a> Viimati vaadatud 12.03.2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xiv]<\/a> Konts, Eleri. 2018. Lk 27.<\/p>\n\n\n\n

[xv]<\/a> J\u00fcva Sull\u00f5v, Kauksi \u00dclle, Marju K\u00f5ivupuu, Nele Reimann, Paul Hagu. 1998. ABC kir\u00e4oppus ja lug\u00f5mik algkooli latsil\u00f5. V\u00f5ro Instituut.<\/p>\n\n\n\n

[xvi]<\/a> V\u00f5romaa kodolugu. Koolilatsil\u00f5 ja suuril\u00f5 luudus\u00f5st, aoluust ja teed\u00e4q inemiisist, V\u00f5romaa kihlkund\u00f5 ni V\u00f5ro liina kotsil\u00f5 kirj\u00e4 pant tarkuisi ja vana perim\u00fcse abigaq kokko pandnuq Nele Reimann. V\u00f5ro Instituut, 2004. V\u00f5ro.<\/p>\n\n\n\n

[xvii]<\/a> V\u00f5ro Instituudi koduleht. https:\/\/wi.ee\/et<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xviii]<\/a> Lindstr\u00f6m, Liina, Pilvik, Maarja-Liisa, Plado, Helen, Todesk, Triin. 2024. V\u00f5ro ja seto keelevahetus XX\u2013XXI sajandil. Kas p\u00f6\u00f6rdumatu protsess? \u2013 Keel ja Kirjandus, 5, 449\u2013476. Lk 454.<\/p>\n\n\n\n

[xix]<\/a> Vodi Alvar. 2008. Haanimaa n\u00f5vvokuast Haanimaa hinnetiideniq. \u2013 Tartu \u00dclikooli L\u00f5una-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat, VII, 2007. Tartu, 198\u2013205.<\/p>\n\n\n\n

[xx]<\/a> \u00dclevaade piirkonda puudutavatest uuringutest ja anal\u00fc\u00fcsidest. Merem\u00e4e vald, Mikitam\u00e4e vald, Misso vald, Orava vald, Piirissaare vald, R\u00e4pina vald, V\u00e4rska vald. Koostaja: Setomaa Valdade Liit. Mai 2007. Lk 4.<\/p>\n\n\n\n

[xxi]<\/a> VI Seto Kongress 9. oktoobril 2002. a. Verskah. Kokko s\u00e4\u00e4dn\u00fc\u2019: \u00d5i\u00f5 ja Ain Sarv, 2003. Lk 74, 84.<\/p>\n\n\n\n

[xxii]<\/a> Kongressi otsustes pole otses\u00f5nu mainitud terminit \u201cp\u00f5lisrahvas\u201d, ent setokeelses variandis nimetatud \u201emuistin\u00f5 rahvas<\/em>\u201d ja eestikeelses \u201ep\u00f5line rahvas\u201d t\u00e4hendavad sisuliselt sedasama.<\/p>\n\n\n\n

[xxiii]<\/a> Olukord on t\u00e4nap\u00e4eval sarnane pea k\u00f5igis Eesti kohalike keelte ja kultuuride kogukondades: suurem osa keeleoskajatest elab v\u00e4ljaspool ajaloolist asuala.<\/p>\n\n\n\n

[xxiv]<\/a> J\u00f8rgensen, Anders 2021. Kihnu: Europe’s last surviving matriarchy. \u2013 BBC. Travel 15.05.2021. https:\/\/bbc.com\/travel\/article\/20210513-kihnu-europes-last-surviving-matriarchy<\/a>. Viimati vaadatud 28.06.2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xxv]<\/a> J\u00fcva Sull\u00f5v, Kauksi \u00dclle, Marju K\u00f5ivupuu, Nele Reimann, Paul Hagu. 1998.<\/p>\n\n\n\n

[xxvi]<\/a> Eesti Keeleseadus s\u00e4testab k\u00fcll, et riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude (resp. <\/em>murdekeelte) kaitset, kasutamist ja arendamist (\u00a7 3, l\u00f5ige 3), kuid konkreetsemaid suuniseid nende sammude kindlustamiseks see ei nimeta.<\/p>\n\n\n\n

[xxvii]<\/a> Iva, Sulev. 2023. V\u00f5ru keelest v\u00f5rokeste kongressi taustal. \u2013 Sirp, 02.06.2023. https:\/\/sirp.ee\/s1-artiklid\/varamu\/voru-keelest-vorokeste-kongressi-taustal\/<\/a> Viimati vaadatud 19.05.2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xxviii]<\/a> Riigi Teataja (RT III, 21.10.2023, 3). Kaitsev\u00e4e Nursipalu harjutusv\u00e4lja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnam\u00f5ju hindamata j\u00e4tmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine. Vabariigi Valitsuse korraldus. Redaktsiooni j\u00f5ustumise kuup\u00e4ev 20.10.2023.<\/p>\n\n\n\n

[xxix]<\/a> Kauksi \u00dclle. 2023. 22. aprill 2023 \u2013 I V\u00f5rok\u00f5isi Kongress kuulut\u00b4 v\u00f5rok\u00f5s\u00f5 p\u00f5lisrahvas. Mis edesi? \u2013 V\u00f5ro-seto t\u00e4htraamat vai kall\u00f5ndri 2024. aastaga p\u00e4\u00e4le. Kolm\u00f5sk\u00fcmnes viies aastagak\u00e4\u00fck. V\u00f5ro Selts VKKF, 44\u201349. Lk 44.<\/p>\n\n\n\n

[xxx]<\/a> Harju, \u00dclle. 2023. Riigikontroll: kaitsealadel raiutud metsa eest makstakse Natura looduskaitsetoetusi edasi. \u2013 Postimees, 7. m\u00e4rts 2023.<\/p>\n\n\n\n

[xxxi]<\/a> Kauksi \u00dclle. 2023. Lk 46.<\/p>\n\n\n\n

[xxxii]<\/a> Kauksi \u00dclle. 2023. Lk 47.<\/p>\n\n\n\n

[xxxiii]<\/a> Soosaar, Sven-Erik. 2022. P\u00f5lisrahva ja -keele m\u00f5istest Eestis ja rahvusvahelises kontekstis. \u2013 Keel ja kirjandus, 2022, 8\u20139, 855\u2013860. Lk 855\u2013856 ja seal viidatud kirjandus.<\/p>\n\n\n\n

[xxxiv]<\/a> Loode, Oliver. 2020. Ka Eestis on p\u00f5liskeeled olemas. \u2013 Sirp, 21.02.2020. https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/varamu\/ka-eestis-on-poliskeeled-olemas\/<\/a> Viimati vaadatud 21.05.2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xxxv]<\/a> Kook, Urmet. 2023. Ettepanek: seto ja v\u00f5ro keelt v\u00f5iks saada m\u00e4rkida registrisse emakeelena. \u2013 ERR, 24.05.2023. https:\/\/www.err.ee\/1608986750\/ettepanek-seto-ja-voro-keelt-voiks-saada-markida-registritesse-emakeelena<\/a> Viimati vaadatud 21.05.2024.<\/em><\/p>\n\n\n\n

[xxxvi]<\/a> Tiit, Ene-Margit. 2023. Miks ma toetasin v\u00f5rokeste ja setokeste \u201egenotsiidi\u201d. \u2013 Postimees, 1. veebruar 2023. https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7702765\/ene-margit-tiit-miks-ma-toetasin-vorokeste-ja-setokeste-genotsiidi<\/a> Viimati vaadatud 19.03.2024<\/em> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti Lillak, Britt-Kathleen Mere (MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed juhatuse liikmed) M\u00e4rkus: Artikkel pidi algselt ilmuma Soome ajakirjas Alkukoti, kuid j\u00e4i asjaolude t\u00f5ttu siiski avaldamata. Seep\u00e4rast pole siin arvesse v\u00f5etud uusimaid v\u00f5ro liikumisega seotud s\u00fcndmusi ja protsesse. 2023. aasta osutus L\u00f5una-Eesti rahvar\u00fchmale v\u00f5rokestele m\u00e4rgiliseks. Kevadel, 22. aprillil korraldasid nad V\u00f5ru linnas I V\u00f5rok\u00f5isi Kongr\u00f5ssi (I V\u00f5rokeste Kongressi), kus v\u00f5eti vastu kolm olulist otsust: 1) kinnitati v\u00f5ro keele \u00f5igused … Continue reading P\u00f5lisrahva s\u00fcnd: v\u00f5rokeste enesem\u00e4\u00e4ramise teekond<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1321,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[75],"tags":[19,11,12],"class_list":["post-1318","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ulevaade","tag-eesti","tag-lounaeesti","tag-voro"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1318"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1318\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1457,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1318\/revisions\/1457"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}