{"id":1458,"date":"2026-03-16T20:42:04","date_gmt":"2026-03-16T17:42:04","guid":{"rendered":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/?p=1458"},"modified":"2026-03-16T21:08:58","modified_gmt":"2026-03-16T18:08:58","slug":"soome-ugri-esimesed-sammud-eesti-pinnal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2026\/03\/16\/soome-ugri-esimesed-sammud-eesti-pinnal\/","title":{"rendered":"Soome-ugri esimesed sammud Eesti pinnal"},"content":{"rendered":"\n

Uudised \u00fclemerek\u00fclalistest j\u00f5udsid k\u00fclla kiiresti. \u00c4kitselt t\u00f5usnud tuul oli juba j\u00f5udnud koguda taevasse tumehallid pilved, mis ei t\u00f5otanud midagi meeldivat, nii et kes iganes saarele oli tulnud, randa j\u00f5udsid nad veel p\u00e4ris \u00f5igel ajal. S\u00f5numist v\u00f5is ka m\u00f5ista, et k\u00fclalised olid siin pealikuga kohtumise p\u00e4rast ning ilma kurjade soovideta. Seep\u00e4rast julgesid k\u00f5ik, keda uudishimu v\u00e4hegi kannustas, randa minna ja v\u00f5\u00f5raid oma silmaga n\u00e4ha. Tervituss\u00f5nade ja l\u00e4hema suhtluse \u00f5igus loovutati pealikule, j\u00e4\u00e4des ise aupaklikkusse kaugusesse.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pealik oli merd s\u00f5itnud ja maid n\u00e4inud ning seet\u00f5ttu tundis ta paljusid l\u00e4hemate ja kaugemate kantide inimesi. V\u00f5\u00f5radki \u2013 kokku viis meest, kaks neist juba pelgalt oleku poolest t\u00e4htsamad \u2013 olid ilmselgelt tema vanad tuttavad. Nad k\u00f5nelesid mingit v\u00f5\u00f5rak\u00f5lalist keelemurret. Aga see polnud siiski peamine, mis saarerahva uudishimu t\u00e4ielikult enda poole t\u00f5mbas. Ei, selleks oli hoopis k\u00fclaliste pealikule kingitud oda. Sihvaka varre otsa kinnitatud sile teravik l\u00e4ikis kollakaspunaselt nagu ei \u00fckski kiviriist, millesugustega olid k\u00f5ik harjunud niikaua kui esivanemate m\u00e4lu ulatus. See siin oli hoopis midagi uut. Ta tuli kaugelt, otsekui imede ja muinasjuttude ilmast ning temast sai kohemaid ese, mida imetleti ning millest k\u00f5neldi veel pikka aega. Koguni unen\u00e4gudesse leidis ta tee.<\/em><\/p>\n\n\n\n

* * *<\/p>\n\n\n\n

Me ei tea, kuidas t\u00e4pselt j\u00f5udis Muhu saarele Eesti \u00fcks vanemaid pronksist odaotsi, mis teaduse jaoks avastati 1871. aastal Viira k\u00fclast ning praegu viibib Tallinna \u00dclikooli arheoloogiakogus. Sama h\u00e4sti v\u00f5is ta siia r\u00e4nnata koos s\u00f5jasalgaga, kelle m\u00f5tteis m\u00f5lkus k\u00f5ike muud peale rahu. Pikka aega esindas oda meie pronksiaja algust aasta 1800 eKr paiku, uuemad dateeringud on \u00fclemineku nooremalt kiviajalt ehk neoliitikumist vanemasse pronksiaega asetanud umbes aastasse 1750 eKr. M\u00f5istagi on antud aastaarvud v\u00e4ga tinglikud, sest sisulised muutused olid ilmselt ikkagi v\u00e4ga tagasihoidlikud. Aga ehkki me teame n\u00fc\u00fcd, et esimesed metallist esemed toodi Eesti alale juba nooremal kiviajal \u2013 2020. aastal Tallinnast leitud vasest talb p\u00e4rineb koguni kolmandast aastatuhandest eKr \u2013, m\u00e4rkis teine Kristuse-eelne aastatuhat siiski uut, kiviajast m\u00f5neti erinevat peat\u00fckki selle maanurga ajaloos. Ning mis veel ehk v\u00e4hemalt tagantj\u00e4rele m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne: see oli aeg, mil L\u00e4\u00e4nemere idakaldale ulatusid ilmselt esimest korda uurali\/soome-ugri m\u00f5jud. Need olid siis veel juhuslikud ja kaudsed, kuid siiski esimesed. Mil viisil see juhtuda v\u00f5is, sellest tahangi siinkohal veidi l\u00e4hemalt k\u00f5nelda.<\/p>\n\n\n\n

Varasest pronksiajast Eestis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval eristatakse Eesti pronksiajas (1750\u2013500 eKr) kokku kolme alaperioodi, millest esimene ehk varane pronksiaeg h\u00f5lmas vahemikku 1750\u20131250 eKr [4]. See on pikk aeg, 500 aastat, millest meil on paraku teada suhteliselt v\u00e4he nii kinnismuistiseid (elu- ja matusepaiku ning teisi inimtegevuse j\u00e4lgi maastikul) kui ka esemeid. Pronksist valmistatud esemed olid noil aegadel haruldused, mida said endale lubada n\u00e4htavasti vaid v\u00e4ljavalitud. Suurem osa argitoimetustest tehti \u00e4ra vanade, kiviajast tuntud t\u00f6\u00f6v\u00f5tete ja -vahenditega.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Vanema pronksiaja odaots Muhust (Tallinna \u00dclikooli arheoloogia teaduskogu, AI 1047). [5]<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Eestis puuduvad pronksi sulatamiseks vajalikud vask ja tina, mistap esimesed pronksist asjad pidid siia j\u00f5udma kusagilt mujalt. K\u00f5ige tihedamad olid sidemed n\u00e4htavasti l\u00e4\u00e4nega \u2013 mitmed meilt leitud eri tegumoega kirved on valmistatud L\u00f5una-Skandinaavias ja Saksamaa p\u00f5hjaosas. On ka \u00fcks l\u00f5unast, ilmselt Ukraina alalt p\u00e4rinev pronkssirp, mis saadud V\u00f5rtsj\u00e4rve l\u00e4hedalt Kivisaarelt. [5]<\/p>\n\n\n\n

\n

Idapoolseid sidemeid esindas pikka aega pea \u00fcksip\u00e4ini Muhu odaots, ainsaks kaaslaseks Soomaalt Toonojalt leitud pronkskirve katke. Metalliotsinguvahendite leviku t\u00f5ttu on aga idas valmistatud esemeid viimaste aastate jooksul mitmelt poolt juurde leitud. N\u00fc\u00fcd tunneme lisaks neile kahele ka putkkirvest L\u00fcganuselt, nuga Kumnast, pistoda S\u00fclgojalt (S\u00fclg\u00e4j\u00e4lt) ning ilmselt ka kirveid Nutust ja Varjalt [6][7][10]. Kuigi otstarbelt erinevad, esindavad k\u00f5ik seitse eset n\u00e4htust, mis raputas omal ajal uskumatult laialdasi alasid p\u00f5hjapoolses Euraasias ning muutis p\u00f5hjalikult arusaama, mida ja kuidas metallidest \u00fcldse valmistada saab. Arheoloogid nimetavad seda n\u00e4htust Seima-Turbino kultuuride\u00fcleseks fenomeniks. Antud loos m\u00e4ngib ta keskset rolli.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Seima-Turbino fenomenist<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tvalt kujutab Seima-Turbino fenomen endast hajusat r\u00fchma arheoloogilisi leiupaiku peaasjalikult matuste ja pronksesemetega, mis on levinud v\u00e4ga laial maa-alal alates Volga ja Oka j\u00f5gikondadest l\u00e4\u00e4nes kuni L\u00e4\u00e4ne-Siberi ja Altai m\u00e4gedeni ning kaugemalegi itta. Oma nime on n\u00e4htus saanud kahelt matusepaigalt \u2013 Oka j\u00f5e Volgasse suubumise koha l\u00e4hedal asuva Seima kalmelt ning Permi kandi Turbino kalmelt. N\u00e4htusele on iseloomulikud k\u00f5rge kvaliteediga pronksist valatud relvad, t\u00f6\u00f6riistad ja ehted, mis on sageli kaunistatud peenete geomeetriliste kujundite v\u00f5i inim- ja loomfiguuridega. Viimastest armastati ise\u00e4ranis kujutada hobuseid. [8]<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Seima-Turbino pronksesemed ja teised leiupaigad olid levinud v\u00e4ga laial maa-alal \u00fcle Euraasia p\u00f5hjaosa. [1] <\/strong><\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n
\n
\"\"
V\u00f5itlusnoad, mat\u0161eeted v\u00f5i kin\u017eallid? Kuidas iganes neid terariistu nimetada, nende k\u00e4epidemed on kunstiliselt kaunistatud ornamentide ja tillukeste hobustega. [2]<\/strong><\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Seima-Turbino stiili s\u00fcnnipaigaks peetakse meist 4000 kilomeetri kaugusel idas k\u00f5rguvaid Altai m\u00e4gesid, kus leidub pronksivalamiseks sobilikku tina. Umbes 2200 eKr sai seal alguse tehnoloogiline revolutsioon. Kui seni oli Euraasia stepiv\u00f6\u00f6ndis esemete tugevamaks muutmiseks lisatud vase hulka arseeni, siis Altai ja Sajaani m\u00e4gedes uue komponendina kasutusele v\u00f5etud tina andis pronksile hoopis uue kvaliteedi. Ning kui veel \u00f5piti pronksesemeid sepistamise asemel n\u00f5ndanimetatud kaduva vaha meetodil<\/a> valuvormides sulatama, sai pronksiaeg oma \u00f5ige hoo sisse. Uus tehnika \u2013 ja sellega k\u00e4sik\u00e4es ka omalaadne stiil, mida n\u00fc\u00fcd tunnemegi Seima-Turbino nime all \u2013 levis m\u00e4gede vahelt m\u00f6\u00f6da tasandikke ja rohtlaid hobuste seljas kapates kiiresti nii l\u00e4\u00e4nde kui itta, haarates nelja miljoni ruutkilomeetri suuruse ala Euraasia keskmes. On arvatud, et uuendus m\u00f5jutas oluliselt metallurgia arengut isegi Hiinas. Shangi d\u00fcnastia (1600\u20131046 eKr) aegsete kroonikute mainitud Guifangi ehk Deemonite maa rahvast on teinekord seostatudki seimaturbinolastega. [8] Seima-Turbino fenomeni l\u00f5puajaks on pakutud 1900 eKr v\u00f5i 1600 eKr, s\u00f5ltuvalt uurijaist [1][2].<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Pistodad, odaotsad ja muud teravad asjad viitavad, et Seima-Turbino n\u00e4htusega v\u00f5is kaasas k\u00e4ia ka omajagu s\u00f5jakust. [8]<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Veel m\u00f5ned hobused Seima-Turbino pronksesemetel. <\/strong><\/em>[8]<\/strong><\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Nagu nii ammuste rahvaste ja kultuuride puhul tavaline, on ka Seima-Turbino osas palju ebaselget. N\u00e4iteks ei tea me \u00f5ieti, kes olid fenomeni edu taga olnud rahvad. Tundub \u00fcsna loogiline eeldada, et sedav\u00f5rd laialdasel maa-alal tegutsenud pronksivalajad ei saanud kuuluda pelgalt \u00fchte etnilisse r\u00fchma. Miks nad pidanukski \u2013 kui ainu\u00fcksi tehnoloogia ja stiil ise olid sedav\u00f5rd \u00e4gedad, siis levisid nad h\u00f5lpsalt \u00fchelt rahvalt teisele, keele-, usu- ja teab veel mis piire m\u00e4ngleva kergusega \u00fcletades. Nii ongi Altai m\u00e4gedes, Seima-Turbino pronksitehnoloogia s\u00fcnnis\u00fcdames, arvatud elanud tohhaarlased (r\u00fchm indoeurooplasi), kuid P\u00f5hja-Euraasiasse levides v\u00f5isid n\u00e4htusest olla haaratud ka n\u00e4iteks jukagiiri, jenissei, paleo-l\u00e4\u00e4nesiberi ja \u2013 pangem t\u00e4hele! \u2013 uurali keelte k\u00f5nelejate vaarvanemad [3]. Sellele, et Seima-Turbino pronksis\u00e4ra k\u00fc\u00fcndis paistma ka toonase uurali keelemaailma peale, viitab kaudselt kas v\u00f5i s\u00f5na vask<\/em>, mille oleme p\u00e4rinud just alguurali keelest (rekonstrueeritud kuju *wa\u015bke<\/em>). On ka arvatud, et Seima-Turbino metallikunstiga ei puutunud esiotsa kokku \u00fcldse meie otsest lingvistilist esivanemat alguurali keelt k\u00f5nelenud rahvas \u2013 kelle 4500 aasta vanused geneetilised j\u00e4ljed on alles hiljaaegu leitud Altaist veel paar tuhat kilomeetrit kirde poolt Sahhast \u2013, vaid m\u00f5ned nende toonastest keelesugulastest [3]. Viimaste m\u00f5neti h\u00fcpoteetilisi keelepruuke nimetatakse teadusringkondades parauurali keelteks [9]. Kuigi k\u00e4egakatsutavaid fakte nende kaugete minevikukeelte kohta napib, on iseenesest t\u00e4itsa v\u00f5imalik, et ka alguurali keel v\u00f5is kunagi olla vaid \u00fcks mitmest omavahel suguluses olevast keelest.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Metallil\u00e4ike kiirtest \u00f5htukaares<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uurali keeleala piirdus toona m\u00e4rksa idapoolsemate maadega kui t\u00e4nap\u00e4eval. L\u00e4\u00e4nemere idarannikul k\u00f5neldi noorema kiviaja l\u00f5pus ja pronksiaja koidikul arvatavasti mitmeid keeli, kuid \u00fckski neist polnud ilmselt veel uurali keel. Eesti alal n\u00e4iteks elas samaaegselt kaks veidi erineva p\u00e4ritolu ja kultuuriga rahvar\u00fchma. Kammkeraamikat valmistanud kogukondade keelest pole meil \u00f5ieti midagi peale umbm\u00e4\u00e4raste oletuste, geenid seovad neid igatahes veidi idapoolsemate maadega. N\u00f6\u00f6rkeraamikud arvatakse olnud l\u00f5una ja kagu poolt tulnud rahvas, kes v\u00f5is k\u00f5nelda mingit varajast (loode-)indoeuroopa keelt. Nii et vastupidiselt pikaaegsele arvamusele toetavad uuemad teadusandmed seda, et indoeurooplased elasid Eesti alal palju varem kui uurallased\/soomeugrilased. [6]<\/p>\n\n\n\n

\u00dcleminekul kiviajalt pronksiajale olid kamm- ja n\u00f6\u00f6rkeraamikutele j\u00f5udnud k\u00e4tte kehvad p\u00e4evad. Muististe v\u00e4hesus n\u00e4ib osutavat rahvaarvu t\u00f5sisele v\u00e4henemisele, ka senised sajanditepikkused keraamikavalmistamise traditsioonid h\u00e4\u00e4busid. Miks nii? \u00dcheks seletuseks on pakutud katkuepideemiat, mille arheogeneetilisi t\u00f5endeid kannavad mitmed kiviaja l\u00f5pu maetud, n\u00e4iteks Sopest ja Kunilast. Kuri t\u00f5bi ei niitnud k\u00fcll p\u00e4ris k\u00f5iki ning ega see ei pruukinud olla kaugeltki ainus h\u00e4dade p\u00f5hjus, kuid igal juhul j\u00e4i inimesi j\u00e4rgi v\u00e4ga v\u00e4he, piirdudes m\u00f5nesaja aasta v\u00e4ltel terve Eesti peale vaid ehk m\u00f5ne tuhande elanikuga. [4][6]<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Ida-Virumaalt Sopest leitud n\u00f6\u00f6rkeraamika kultuuri esindava naise luudest on leitud katkubakteri <\/strong><\/em>DNA. Foto: Harri Moora (Tallinna \u00dclikooli arheoloogia teaduskogu).<\/strong><\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

Sellisesse veidi \u00f5nnetu saatusega kanti j\u00f5udsidki teise aastatuhande esimesel poolel eKr Seima-Turbino fenomeni saadikud, pronksist esemed, millest seitset me t\u00e4nap\u00e4eval nimepidi oskame nimetada.<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemeremaadele l\u00e4him Seima-Turbino leidude tuumikala paikneb ligi tuhat kilomeetrit idakagus Volga-Oka-Kama j\u00f5gikondades. Vahemaa tundub k\u00fcll pikk, aga mitte \u00fcletamatu. M\u00f5ned selleaegsed pronksesemed on leitud ka poole l\u00e4hemalt, \u00c4\u00e4nis- ja Valgj\u00e4rve vahelt, samuti on neid j\u00f5udnud Soome. Need leiud markeerivad iidset \u00fchendusteed, mida tunti juba kiviajal (ning mida kasutati ka aastatuhandeid hiljem). Uurijad on seda trassi nimetanud Loodev\u00e4ilaks. Seda m\u00f6\u00f6da on liikunud nii inimesed kui ka asjad Volga j\u00f5gikonna ning Soome-Karjala-Vepsamaa vahel [6]. Arheoloog Valter Lang on pidanud v\u00f5imalikuks, et Eestisse j\u00f5udsid v\u00e4hemalt m\u00f5ned Seima-Turbino esemed Soome kaudu [5]. Samas v\u00f5is neid tarninud inimeste r\u00e4nnutee viia ka \u00fcle \u00c4\u00e4nisj\u00e4rve ja Laadoga Soome lahe l\u00f5unaranda ning sealt Virumaale v\u00e4lja, ilma Soome-poolse vahenduseta.<\/p>\n\n\n\n

Meil on vastamata veel k\u00fcsimus, kes olid k\u00fcll need head inimesed, kes vahemaid ja ohtusid trotsides v\u00e4\u00e4rt kraami siinsetele mere\u00e4\u00e4rsetele maadele toimetasid. Kas v\u00f5isid nad olla uurallased, soomeugrilaste esivanemad? T\u00f5en\u00e4oliselt ei saa me seda kunagi p\u00e4riselt teada, kui just tulevikus ei leita m\u00f5ne pronkseseme k\u00fcljest rasvaseid n\u00e4puj\u00e4lgi, millest geeniproov eraldada. Nende seitsme Seima-Turbino eseme (pluss v\u00f5imalike tulevikuleidude) seas v\u00f5ib vabalt olla m\u00f5ni, mille on valmistanud uuralikeelne pronksivalaja. Aga ka asjade liikumisele v\u00f5isid meie muistsed keelesugulased kaasa aidata. Ei s\u00f6anda k\u00fcll pead anda, kas nad just ise Eestisse v\u00f5i Soome j\u00f5udsid, sest \u00fcks ese v\u00f5is k\u00e4est k\u00e4tte liikuda palju kordi, enne kui maandus paika, kust ta t\u00fckk aega hiljem arheoloogia jaoks avastati.<\/p>\n\n\n\n

Meil on niisiis t\u00f5endeid, et pronksikultuur, mis v\u00f5is teiste seas haarata varajast uuralikeelset rahvast, j\u00f5udis t\u00e4itsa tuntaval kujul ka L\u00e4\u00e4nemeremaadesse. Ja mine sa tea \u2013 \u00e4kki t\u00f5stis koos s\u00e4rava metallvidinaga oma jala siia t\u00f5epoolest ka esimene uurallane\/soomeugrilane, ehkki teda siis muidugi keegi veel sedamoodi ei kutsunud. Ei teatud ka toona, mil viisil hakkab see keel siinse maa ajalugu ja igap\u00e4evaelu vormima. Aga esimesed sammud olid \u00fchel v\u00f5i teisel moel juba tehtud.<\/p>\n\n\n\n

* * *<\/p>\n\n\n\n

Suurem soome-ugri r\u00e4ndevoog l\u00e4\u00e4nde l\u00e4ks lahti alles mitusada aastat hiljem. See toimus kahte peamist teed m\u00f6\u00f6da: saamide esivanemad kasutasid sama marsruuti, mida m\u00f6\u00f6da olid t\u00f5en\u00e4oliselt liikunud Seima-Turbino esemed, ehk Loodev\u00e4ila. L\u00e4\u00e4nemeresoomlaste esivanemad valisid veidi l\u00f5unapoolsema tee, niinimetatud Edelav\u00e4ila. Viimane kulges Volga keskjooksult V\u00e4ina ja teisi suuremaid j\u00f5gesid m\u00f6\u00f6da Baltimaadesse, eelk\u00f5ige praeguse L\u00e4ti alale. Sealt liikusid algl\u00e4\u00e4nemeresoomlased omakorda edasi p\u00f5hja poole, kuni asustasid laialdase, teisele poole Soome lahte k\u00fc\u00fcndiva ala [6]. Nende teele j\u00e4i 10.\u20138. sajandil eKr ka Eesti \u2013 maa, mis oli juba j\u00f5udnud teha tutvust sisser\u00e4ndajate esivanemate pronksivalukunstiga ning n\u00fc\u00fcd tutvus t\u00f5sisemalt ka selle idapoolse rahva ja tema keelega. Selle tutvuse tagaj\u00e4rjed on meile tagantj\u00e4rele h\u00e4sti teada. Eestist sai soome-ugri maailma osa.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Soomeugrilaste liikumised idast l\u00e4\u00e4nde toimusid kahes peamises suunas – p\u00f5hjapoolset kutsutakse<\/em> Loodev\u00e4ilaks, l\u00f5unapoolset Edelav\u00e4ilaks. [6]<\/em><\/strong><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kirjandus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

[1] E.N. Chernykh, O.N. Korochkova and L.B. Orlovskaya. Issues in the Calendar Chronology of the Seima-Turbino Transcultural Phenomenon. \u2013 Archaeology, Ethnology & Anthropology of Eurasia, 45\/2 (2017), 45\u201355.<\/p>\n\n\n\n

[2] Ainash Childebayeva, Fabian Fricke, Adam Benjamin Rohrlach, Lei Huang, Stephan Schiffels, Outi Vesakoski, Kristiina Mannermaa, Lena Semerau, Franziska Aron, Konstantin Solodovnikov, Marina Rykun, Vyacheslav Moiseyev, Valery Khartanovich, Igor Kovtun, Johannes Krause, Sergey Kuzminykh & Wolfgang Haak. Bronze age Northern Eurasian genetics in the context of development of metallurgy and Siberian ancestry. \u2013 Communication Biology, 7, 723 (2024).<\/p>\n\n\n\n

[3] Jaakko H\u00e4kkinen. Comment: Was Late Proto-Uralic spoken in the Altai Region. August 14th<\/sup>, 2025. www.alkuperasivusto.fi%2FLate_Proto-Uralic_from_the_Altai_Region.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n

[4] Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain M\u00e4esalu, Andres Tvauri ja Heiki Valk. Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Tartu, 2020.<\/p>\n\n\n\n

[5] Valter Lang. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Estonian Archaeology, 3. Tartu, 2007.<\/p>\n\n\n\n

[6] Valter Lang. L\u00e4\u00e4nemeresoome tulemised. Finnic be-comings. Muinasaja teadus, 28. Tartu, 2018.<\/p>\n\n\n\n

[7] Kristiina Paavel. Eesti pronksiaegsed pronksesemed maastikul. Juhuleidude levikumustrid. Magistrit\u00f6\u00f6. Juhendajad: Kristiina Johanson (MA), professor Aivar Kriiska. Tartu, 2015.<\/p>\n\n\n\n

[8] Seima-Turbino culture. Inglisekeelne Vikipeedia artikkel<\/em> https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Seima-Turbino_culture<\/a> (vaadatud 13.02.2026)<\/p>\n\n\n\n

[9] Sven-Erik Soosaar. Keele substraadid. https:\/\/www.eestijuured.ee\/et\/artiklid\/keele-substraadid<\/a> (vaadatud 10.03.2026)<\/p>\n\n\n\n

[10] Kristiina Zadin. Eesti pronksiaegsed pronkskirved. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Juhendaja: Professor Aivar Kriiska. Tartu, 2012.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uudised \u00fclemerek\u00fclalistest j\u00f5udsid k\u00fclla kiiresti. \u00c4kitselt t\u00f5usnud tuul oli juba j\u00f5udnud koguda taevasse tumehallid pilved, mis ei t\u00f5otanud midagi meeldivat, nii et kes iganes saarele oli tulnud, randa j\u00f5udsid nad veel p\u00e4ris \u00f5igel ajal. S\u00f5numist v\u00f5is ka m\u00f5ista, et k\u00fclalised olid siin pealikuga kohtumise p\u00e4rast ning ilma kurjade soovideta. Seep\u00e4rast julgesid k\u00f5ik, keda uudishimu v\u00e4hegi kannustas, randa minna ja v\u00f5\u00f5raid oma silmaga n\u00e4ha. Tervituss\u00f5nade ja … Continue reading Soome-ugri esimesed sammud Eesti pinnal<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1469,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4,82],"tags":[19,17],"class_list":["post-1458","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri-radadel","category-ulevaade-et","tag-eesti","tag-soome-ugri"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1458","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1458"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1458\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1489,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1458\/revisions\/1489"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1469"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1458"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1458"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}