{"id":1494,"date":"2026-07-28T09:59:55","date_gmt":"2026-07-28T06:59:55","guid":{"rendered":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/?p=1494"},"modified":"2026-07-28T21:06:42","modified_gmt":"2026-07-28T18:06:42","slug":"soome-ugri-festivalil-seekord-ameerikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2026\/07\/28\/soome-ugri-festivalil-seekord-ameerikas\/","title":{"rendered":"Soome-ugri festivalil. Seekord Ameerikas"},"content":{"rendered":"\n

Selle aasta juunis leidis aset H\u00f5imul\u00f5imede seni vaieldamatult kaugeim reis \u2013 Ameerika \u00dchendriikide Michigani osariigis asuvasse Hancocki linnakesse, mis t\u00e4navu kannab v\u00e4\u00e4rikat soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Hancockis ja selle \u00fcmbruses elab palju Soome p\u00e4ritoluga inimesi, mist\u00f5ttu on siin suures aus mitmed kodumaalt kaasatoodud tavad, n\u00e4iteks juhannuse ehk jaanip\u00e4eva pidamine. Seekordsel laiema soome-ugri m\u00f5\u00f5tme saanud juhannusel toimus mitme p\u00e4eva jooksul terve rida s\u00fcndmusi, k\u00fclla olid kutsutud ka h\u00f5imuliikumise organisatsioonid Soomest ja Eestist, teiste seas H\u00f5imul\u00f5imed ja <\/strong>uralcore <\/em><\/strong>ansambel K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi. Meie kultuuridiplomaatilisse delegatsiooni kuulusid Britt-Kathleen Mere, Mirjami Sipil\u00e4, Atte Huhtala, Merit Niinem\u00e4gi, Anna Venchakova, Dmitry Denisov, Bog\u00e1ta Tim\u00e1r ja Anti Lillak. Kaheksap\u00e4evase reisi k\u00e4igus osalesime paljudes erinevates tegevustes, ent veidi j\u00e4i aega ka \u00fcmbruskonnas lihtsalt ringi vaadata.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Otsustasime kustumatu mulje j\u00e4tnud reisist \u00fcht-teist kirja panna. Head lugemist!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esmasp\u00e4ev, 15. juuni: Tartu \u2013 Chicago<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

Suure seltskonnaga reisimine on nagu logistiline peenmehaanika \u2013 \u00fcks vale liigutus ja kogu ahel katkeb. Meie b\u00e4ndi K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi kaheksaliikmeline tiim teab seda h\u00e4sti. Paberil oli plaan t\u00e4iuslik: 15. juunil lend Tallinn-Helsingi-Chicago, sealt rendiautodega otsetee Hancocki soome-ugri kultuuripealinna festivalile. Tundus lihtne? Aga elul olid teised plaanid.<\/p>\n\n\n\n

Minu juunikuu oli niigi emotsioonidest pilgeni t\u00e4is, kuid t\u00f5eline n\u00e4rvik\u00f5di algas vahetult enne suurt Ameerika reisi. Nimelt k\u00e4isin just eelnevalt t\u00f6\u00f6reisil Hispaanias, kust pidin kindlasti 14. juuni hilis\u00f5htuks tagasi Tallinna j\u00f5udma.<\/p>\n\n\n\n

Hispaanias lennujaamas algas aga klassikaline reisija \u00f5udusunen\u00e4gu: lend l\u00fckkub edasi 30 minutit. Siis veel tund\u2026 Tulemusena Frankfurdi j\u00e4tkulend juba \u00e4ra s\u00f5itnud ja tee Tallinna kinni!<\/p>\n\n\n\n

Tundsin reaalset paanikat, sest kaalukausil oli kogu mu planeeritud reis. Istusin terve \u00f6\u00f6 lennujaamas, telefonitoru otsas abikaasa, ning panime palavikuliselt kokku p\u00e4\u00e4steplaani B. Lahendus oli hulljulge: ma ei lendagi Tallinnasse, vaid \u00fcritan Frankfurdist otse Helsingisse j\u00f5uda, et tabada seal b\u00e4ndi j\u00e4tkulend Chicagosse.<\/p>\n\n\n\n

Siinkohal kummardus meie b\u00e4ndi tiimit\u00f6\u00f6le! Samal ajal kui mina lennujaamades seiklesin, tegi meie b\u00e4ndiliige Britt lennufirmadega telefonitoru kaudu t\u00f5elist v\u00f5lut\u00f6\u00f6d, muutes pileteid ja broneeringuid. L\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea! Natuke abi reisijumalalt, gramm \u00f5nne ja viimase sekundi sprinti \u2013 ning imekombel astusingi ma Helsingi lennujaamas \u00f5ige v\u00e4rava juurde. Kui seal siis b\u00e4ndikaaslastele silma vaatasin, langes \u00f5lgadelt tonnine kivi.<\/p>\n\n\n\n

Me saime kokku! Pinge asendus elevusega ja meie t\u00f5eline, ootamatu algusega, kuid seda meeldej\u00e4\u00e4vam Ameerika-seiklus v\u00f5is l\u00f5puks alata!<\/p>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Meil teistel algas s\u00f5it seevastu eriliste vahejuhtumiteta, kui v\u00e4lja arvata, et Dima ja Britt tegelesid kogu Tartu-Tallinna bussis\u00f5idu ajal v\u00e4simatult lennufirmadelt Anna check-in<\/em> tingimuste muutmise v\u00e4ljakauplemisega (mis viimaks ka korda l\u00e4ks). Bogi oli oma reisi alustanud juba eelneval \u00f5htul, tema pidi Helsingisse tulema Riia kaudu. Esimene lend viis meid k\u00e4rmelt Tallinnast Helsingisse, kus meil \u00f5nnestus nii Bogi kui Anna enda kampa koguda. K\u00f5ige hullem oli n\u00fc\u00fcd m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n\n\n\n

Finnairi lend Helsingist Chicagosse kestis kokku \u00fcheksa ja pool tundi. Mina polnud nii pikka lennureisi varem ette v\u00f5tnud ega teadnud eriti midagi oodata. Ei m\u00e4leta, et oleksin varem s\u00f5itnud ka nii suure Airbusi lennukiga, milles \u00fches reas kokku kaheksa istet \u2013 m\u00f5lemas \u00e4\u00e4res kaks ja keskel neli. Algus oli tavaline, lennuk t\u00f5usis pilvede kohale (korra siiski ka k\u00f5hedalt rappudes) ning hakkas \u00fcle Skandinaavia loode poole r\u00fchkima. Iga\u00fcks p\u00fc\u00fcdis leida viise aja surnuks l\u00f6\u00f6miseks. Mina n\u00e4iteks hakkasin vaatama t\u00e4navu ilmunud Soome filmi \u201cKalevala: Kullervon tarina\u201d, mis on tehtud korraliku eelarvega, aga muidu kaunis kentsakas linateos. Pakutav lennukitoit oli seevastu \u00fcllatavalt hea.<\/p>\n\n\n\n

Ega ei teagi, millest t\u00e4psemalt, aga enesetunne l\u00e4ks mingil hetkel \u00fcsna kahtlaseks. Pea ja k\u00f5ht \u00fctlesid, et tegelikult neile see k\u00f5rgel Norra mere kohal s\u00f5it eriti ei meeldigi ja k\u00f5ige parem oleks see jama kohe \u00e4ra l\u00f5petada. Midagi sarnast elas l\u00e4bi ka Bogi, kelle abivalmid reisisaatjad viimasesse ritta vabale kohale istuma seadsid. Varsti kolisin samuti sinna talle seltsiks.<\/p>\n\n\n\n

Vaevlesime seal siis nagu kaks surijat muiste, j\u00e4lgides aeg-ajalt ekraanilt, kuhu omadega v\u00e4lja oleme j\u00f5udnud ja kui palju veel ees ootamas. Gr\u00f6\u00f6nimaa kohal kiikasime aknast v\u00e4lja ning see, mis mulle vastu vaatas, l\u00f5i s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pahviks! K\u00fclmad nurgelised m\u00e4ed, kiiskavvalged tasandikud, j\u00e4ised liustikud aeglaselt merelahtede poole k\u00e4\u00e4nutamas. Ma ei saanud sellest ebamaisest vaatepildist enam lahti \u2013 see oli k\u00f5ige \u00e4gedam asi, mida ma oma elus n\u00e4inud. Pea valutas niigi ja lumevalgusest hakkasid n\u00fc\u00fcd valutama ka silmad, aga mina lihtsalt j\u00f5llitasin kui naelutatult Gr\u00f6\u00f6nimaa saladuslikku arktilist maastikku. Akna \u00e4\u00e4res istuval Bogil, vaesekesel, ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle, kui v\u00e4lja kannatada minu lakkamatud p\u00fc\u00fcded aknast v\u00e4lja p\u00f5rnitseda ja n\u00e4htust pilti teha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Hingematvad Gr\u00f6\u00f6nimaa vaated. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Lennuki maandudes Chicagos pidime minema l\u00e4bi hirmsate turvav\u00e4ravate, kus ma otsustasin igasuguste probleemide v\u00e4ltimiseks k\u00fcsimustele h\u00e4sti p\u00f5hjalikult vastata ning judinaid \u00e4ratavale onule p\u00f5hjalik h\u00f5imupropaganda laviin kaela visata. Nii sai h\u00e4rra teada, mis-kus on Hancock, miks seal on palju soome p\u00e4ritolu inimesi, mida t\u00e4hendab h\u00f5imuliikumine, mis on soome-ugri keeled ja kuidas need erinevad indoeuroopa omadest ning palju muudki. Tuli v\u00e4lja, et ka Mirjamile tehti korralik kontroll, teised aga p\u00e4\u00e4sesid lihtsamalt l\u00e4bi. Et olime v\u00e4ga v\u00e4sinud, oli meie esimene sihtkoht Chicagos hotell. Sinna j\u00f5udnud, olid rampv\u00e4sinud teelised sunnitud Uber Eatsi abil k\u00f5hut\u00e4idet tellima ning siis kohemaid magama minema.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Chicago lennujaamas. Pagas on samuti omade juurde j\u00f5udnud. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Teisip\u00e4ev, 16. juuni: Chicago \u2013 Hancock<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel hommikul saime k\u00e4tte rendiautod ning seadsime otsejoones ninad p\u00f5hja poole. Teel peatusime legendaarses 11:11 Burgers & Beignets diner<\/em>\u2019is, kus haarasime nimes olevaid soovitusi arvesse v\u00f5ttes burgerid ning beignet<\/em>\u2019d. Burgerivalik oli lai, kuid onu Sam koputas mu \u00f5lale ning suunas mind t\u00f5eliselt ameerikaliku variandi \u2013 PB&J ehk maap\u00e4hkliv\u00f5i ja moosiga burgeri poole, mis oli korraga kahtlaselt magus ja soolane ning kindlasti v\u00e4ga rammus. S\u00f6\u00f6gikohta guugeldades selgus, et nimeosa 11:11 sai diner<\/em> selle j\u00e4rgi, et koha omanik olla just sel kellaajal s\u00fcdamesiirdeopiks lahti l\u00f5igatud. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kehakinnitus tee peal. <\/strong>Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Olime j\u00f5udnud Wisconsini osariiki.<\/p>\n\n\n\n


Just siia asusid 19.\u201320. sajandil elama mitmed Baltikumi emigrandid, kes P\u00f5hja-Wisconsinis Lincolni maakonnas oma esimese koloonia rajasid. 1902. aasta keskel elas seal sadakond l\u00e4tlast ning 29 eestlast. Et eestlased ja l\u00e4tlased ei suutnud \u00fchise koguduse loomisel j\u00f5uda \u00fcksmeelele, mindi eraldi radu pidi: l\u00e4tlased asutasid oma esimese kiriku aastal 1906, eestlased panid Gleasoni asulas 16. juulil 1914 p\u00fcsti esimese eestlaste kiriku USAs \u2013 Eesti Evangeelse Martin Lutheri Kiriku (Estonian Evangelical Martin Luther Church). Me lihtsalt pidime seda n\u00e4gema.<\/p>\n\n\n\n

Kiriku juurde viiv Estonian Church Road n\u00e4gi v\u00e4lja nagu iga teine maanteega ristuv k\u00f5rvaltee Eestiski. Tee l\u00f5pus j\u00e4tsime autod ning astusime metsatukka. Ja seal ta oligi \u2013 kaunis, ent veidi v\u00e4eti puukirik keset koduh\u00f5ngulist puiestikku.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Teeviit suunab eesti kiriku juurde. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Reisir\u00fchma eestlastest liikmed Britt-Kathleen, Merit ja Anti eesti kiriku ees.<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmine missioon oli leida kiriku juures \u00fcles koguduseliikmete hauaplatsid. Kuna rohi p\u00fchakoja \u00fcmber oli k\u00f5rge, ei olnud hauakivide silmamine \u00fcldsegi lihtne. Aga kui juba esimene leitud, teravnes pilk ka teisi m\u00e4rkama. Kivisse raiutud nimed olid selgelt eestip\u00e4rased, kuid sageli inglisp\u00e4rase kirjaviisiga. Mulle torkas eriliselt silma Anna Kolka nimi, kelle puhul on vahest \u00f5igustatud k\u00fcsida: ehk v\u00f5is ta olla liivlane?<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Anna Kolka kalmukivi. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Kristian Saare hauakivi. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
“Siin hingab vabatahtlik s\u00f5jamees John”.<\/strong> Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5rgest rohust tagasi autode juurde naasnult hakkas pihta puugijaht. \u00d6eldakse, et Ameerikas on k\u00f5ik palju suurem. Veendusime, et see kehtib ka puukide kohta.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Polnud k\u00fcll kavas, ent n\u00e4gime \u00e4ra ka Wisconsini hiidpuugid. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hja pool hakkas poolalik p\u00f5llumajandusmaastik samm-sammult asenduma metsamassiividega, milles andsid aina enam tooni okaspuud. Ehmatavalt sageli kohtas tee \u00e4\u00e4res auto alla j\u00e4\u00e4nud surnud hirvi, mis tegi meie autojuhtegi ettevaatlikuks. Kuulu j\u00e4rgi trehvanud Soome s\u00f5brad Sukukansojen Yst\u00e4v\u00e4t oma teel ka P\u00f5hja-Ameerika musta karu ehk baribali. Metsal\u00e4hedastel nurmedel ajasid hirvede k\u00f5rval omi asju kalkunid \u2013 t\u00e4iesti looduslikud kalkunid, suured nagu steroididel metsised. Ma ei v\u00e4lista v\u00f5imalust, et just steroidid on m\u00e4nginud kahtlast rolli ka eesti kiriku \u00fcmber elavate puukide ebamaises kasvus\u2026<\/p>\n\n\n\n

Nagu hiljem rohkem teada saime, on need suured metsamassiivid \u00fchtlasi ka lumeinimese kohta k\u00e4iva folkloori kodukant. Ise me \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks \u00fchegi suurjalaga ninapidi kokku ei juhtunud. Aga v\u00f5ib-olla m\u00f5ni teine kord!<\/p>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast pikka ja seiklusrikast teekonda j\u00f5udsime l\u00f5puks hilis\u00f5htul Hancocki. Hotelli registreerimine kujunes omaette meelelahutuseks: administraatorist noormehe jaoks oli eestlaste nimede h\u00e4\u00e4ldamine nagu keelev\u00e4\u00e4namise maailmameistriv\u00f5istlused. Kui see edukalt l\u00e4bitud ja k\u00f5igil v\u00f5tmed k\u00e4es, ootas meid ees t\u00f5eline varandus \u2013 hotellis oli bassein ja lisaks ka saun! Selle v\u00f5imalusi saime me kasutada juba j\u00e4rgmisel \u00f5htul.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Seljataga on pikk teekond. J\u00e4i vaid \u00fcletada sild ning \u00f5htupimeduses sisenesimegi Hancocki. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kolmap\u00e4ev, 17. juuni: rahvatantsude t\u00f6\u00f6tuba ja avastusretk poolsaarel<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

Meie juhannuse pidustuste esimeseks programmiliseks tegevuseks oli kolmap\u00e4eva hommikul tantsude t\u00f6\u00f6tuba kohalikele rahvatantsuansambli Kivajat noortele. \u00dcht-teist olin nende juhendaja Kay Seppalaga eelnevalt e-kirjavahetuses l\u00e4bi arutanud, aga ega me osanud siiski p\u00e4ris h\u00e4sti ette kujutada, mis tulema hakkab. Kuna Hancock on suhteliselt v\u00e4ike ja loogiline linn, siis leidsime peat\u00e4navalt kerge vaevaga \u00fcles Soome P\u00e4rimuskeskuse. Meid v\u00f5ttis vastu kaunis ja avar saal, seinu kaunistamas Soome kunstnike taiesed Kalevalast ja soomlaste asunduste rajamisest Ameerikas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Hancocki linnavaade. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Linn oli soome-ugri kultuuripealinna tiitlit t\u00f5siselt v\u00f5tnud ning ehtinud t\u00e4navad eri keeltes tervitustega. Tundsime end kohe v\u00e4ga hubaselt. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Hancocki Soome P\u00e4rimuskeskus. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Soome P\u00e4rimuskeskuses tervitas meid ka vana hea tuttav Tsirk – soome-ugri kultuuripealinna s\u00fcmbol. <\/strong>Foto: Britt. <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rimuskeskusesse olid meile toodud pillid, sest enda instrumentide kaasatarimine olnuks \u00fcleliia vaevaline. Ainult Dimal oli oma karmo\u0161ka kaasas (Hancockist lihtsalt polnud v\u00f5imalik seda kelleltki laenata). Pillid olid m\u00f5nusad ja head m\u00e4ngida. Eriti meeldis Mirjamile talle laenatud akordion, ta vast olekski selle endale v\u00f5tnud. Saime n\u00fc\u00fcd elava muusikaga saata tantse.<\/p>\n\n\n\n

Minu enda jaoks oli see k\u00fcll vist p\u00e4riselt esimene kord juhendada rahvatantsude t\u00f6\u00f6tuba, aga pisut ebaleva hakatuse j\u00e4rel l\u00e4ks asi meil h\u00e4sti k\u00e4ima. Kohale tulnud noored tantsijad olid \u00f5igupoolest v\u00e4ga osavad ja suurte kogemustega \u2013 vanemad neist olid osalenud koguni tantsus\u00fcndmustel Soomes. Siiski v\u00f5tsid nad meie pakutud lihtsamad eesti, seto, soome, ingerisoome, udmurdi ja ungari tantsud ja liikumism\u00e4ngud \u00f5hinal vastu. Mis seal salata, v\u00f5ttis enesegi p\u00e4ris v\u00f5hmale. Kiidan v\u00e4ga oma r\u00fchmakaaslasi, kes k\u00f5ik omalt poolt t\u00f6\u00f6tuppa panustasid \u2013 kes \u00f5petas parajasti samme, kes m\u00e4ngis muusikat.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Dima ja Anti m\u00e4nguhoos. <\/strong>Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Esimene p\u00e4ris asi Hancockis niisiis tehtud, saime keskuses veel kultuurijuhendajate ja tantsijatega koos olla, vestelda ja \u00f5ppida tundma kohalikke olusid ning kinnitada keha hea ja paremaga. Kohtusime silmast-silma ka oma reisi ja programmi peamise koordineerija, Soome aukonsuli Jim Kurttiga, kellest meil oli nii ettevalmistustes kui ka kogu festivali v\u00e4ltel v\u00e4ga-v\u00e4ga palju abi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kay Seppala n\u00e4itas meile kaardil k\u00f5ik olulised kohad k\u00e4tte. <\/strong>Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Atte: <\/p>\n\n\n\n

Kolmap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5una pakkus meile m\u00f5ne tunni vaba aega, mille otsustasime p\u00e4rast l\u00fchikest puhkepausi kasutada Kuparisaarega tutvumiseks. See oma vasekaevanduste poolest tuntud piirkond, mille kohta kohalikud soomlased on vanasti kasutanud nime Kuparisaari ehk Vasesaar, h\u00f5lmab Keweenaw\u2019 (loe Kiiuinau<\/em>) poolsaare p\u00f5hjapoolseimat osa. Kuparisaare l\u00f5una- v\u00f5i \u00f5igemini edelapiir on Hancocki ja Houghtoni linnu eraldav veekogu, mis toimib kanalina \u00dclemj\u00e4rve l\u00f5unakalda l\u00e4\u00e4ne- ja keskosa vahel. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Keweenaw’ poolsaar.<\/strong> Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tantsut\u00f6\u00f6toa j\u00e4rel saime h\u00e4id soovitusi kohtadest, mida poolsaarel kindlasti k\u00fclastada. M\u00f5te n\u00e4ha suurt \u00dclemj\u00e4rve kogu selle hiilguses tundus p\u00f5nev, \u00f5nneks oli t\u00f5epoolest olemas ka seda v\u00f5imaldav koht \u2013 m\u00e4gi nimega Mount Brockway umbes tunnise autos\u00f5idu kaugusel. Nii suundusimegi Hancockist kirdesse, \u00fclesm\u00e4ge linnast v\u00e4lja, m\u00f6\u00f6da Quincy Mine\u2019i kaevandusmuuseumist ja l\u00e4bi ameerikasoome ajaloost k\u00fcllastunud Calumeti k\u00fcla. M\u00f5nek\u00fcmne miili p\u00e4rast p\u00f6\u00f6rasime peateelt \u00e4ra Eagle Riveri suunas, kust algas maaliline rannatee poolsaare k\u00f5ige kaugema asustuspiirkonna Copper Harbori poole. Teekonnal kohtasime arvukalt kristallselgeid ojasid, vulisevaid k\u00e4restikke ja jugasid. Peatusime hetkeks, et j\u00e4lgida j\u00f5uliste l\u00f5hekalade peaaegu v\u00f5imatuna tunduvat r\u00e4nnakut \u00fclesvoolu \u2013 need kalad on ju omaette sisu <\/em>kehastus!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
M\u00e4gij\u00f5gi, milles m\u00e4rkasime peagi punaseselgseid l\u00f5hesid \u00fclesvoolu r\u00fchkimas. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Brockway m\u00e4ele viiv tee oli \u00fcsna j\u00e4rsk ja maastiku k\u00f5rguste vahed m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. Tuulisel m\u00e4eharjal imetlesime t\u00fckk aega nii \u00dclemj\u00e4rve kui ka sisemaa poole avanevat metsast maastikku. Edasi laskusime k\u00e4\u00e4nulist teed m\u00f6\u00f6da Copper Harbori suunas, mille j\u00e4rel s\u00f5itsime tagasi kaevandusmuuseumi poole. J\u00f5udsime veel kuulata loengut, mis r\u00e4\u00e4kis Turust p\u00e4rit kaevandusinsenerist Bruno Nordbergist ja tema leiutistest. Loeng toimus omaaegses masinaruumis, kus oli vaatamiseks v\u00e4lja pandud maailma suurim kaevandust\u00f5stuk. Peagi pidime aga lahkuma P\u00e4rimuskeskusesse, kus toimus esimene \u00f5htune vastuv\u00f5tt.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vaade \u00dclemj\u00e4rvele Brockway m\u00e4elt. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Vaade Keweenaw’ poolsaare metsadele. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Quincy kaevanduskompanii hooned on tehtud muuseumiks. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Veel vanu kaevandusrajatisi. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Hiigeltrummel, mille abil vasemaak maa alt v\u00e4lja hiivati. Kaevanduse ajaloost k\u00f5nelev mees on selle k\u00f5rval tibatilluke. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Kolmap\u00e4eva\u00f5htusel vastuv\u00f5tul tegid muusikat noorte rahvamuusikaansambel Kuparikielet. Taustal maal, mis kujutab soome asunike r\u00fcgamist uue kodu loomisel. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

Kuna meiega samas hotellis \u00f6\u00f6bisid ka mitmed teised soome-ugri kultuuripealinna k\u00fclalised, oli meie \u00f5htune plaan selge. \u00d5ige soome-ugrilane teab, et parim puhkus ja suhete soojendamine toimub ikka leiliruumis. Ja see oli k\u00fcmnesse otsus! Nagu teada, v\u00f5ivad meie h\u00f5imurahvad alguses olla \u00fcsna tagasihoidlikud ja endasse t\u00f5mbuvad, aga saunas avanevad s\u00fcdamed ja jutud sama kiiresti nagu kaunad kuumal pannil.<\/p>\n\n\n\n

Saunalaval kadus kogu reisi- ja s\u00f5iduv\u00e4simus hetkega. Jagasime teiste k\u00fclalistega reisiseiklusi, arutasime j\u00e4rgmiste p\u00e4evade plaane ja panime isegi esimesed laulud k\u00f5lama. Meie b\u00e4ndi ametlik seisukoht: saun peaks olema igal soome-ugri suur\u00fcritusel soovituslik v\u00f5i isegi kohustuslik!<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Neljap\u00e4ev, 18. juuli: soome-ugri avatud foorum, \u00f5htus\u00f6\u00f6k ja esimene esinemine<\/em><\/strong>
<\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Neljap\u00e4eval, 18. juunil toimus Hancocki keskkoolis teistkordne soome-ugri avatud foorum (esimest korda korraldati taolist asja eelmisel aastal Narvas). N\u00fc\u00fcdseks v\u00f5ib \u00f6elda, et sellest on saanud traditsioon.<\/p>\n\n\n\n

Foorumi avaosas pidasid k\u00f5nesid mitmed k\u00f5rged k\u00fclalised. Kohapeal osales Soome suursaadik Ameerika \u00dchendriikides Leena-Kaisa Mikkola ning kuulajatele saatis videotervituse Eesti president Alar Karis. Esindatud olid ka H\u00f5imul\u00f5imed: esimeses paneelis \u201eState of the Finno-Ugric World\u201c (\u201eSoome-ugri maailma olukord\u201c) osalesid panelistidena Anti Lillak ja Bog\u00e1ta Tim\u00e1r. Teises paneelis \u201eTradition, Internet, and Identity: Who Owns Finno-Ugric Culture in the Digital Age?\u201c (\u201eP\u00e4rimus, internet ja identiteet: kellele kuulub soome-ugri kultuur digiajastul?\u201c) oli moderaator Atte Huhtala ning panelistide seas H\u00f5imul\u00f5imede juhatuse liikmed Britt-Kathleen Mere ja Mirjami Sipil\u00e4.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Foorumi esimene paneel “Soome-ugri maailma olukord”. <\/strong>Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Foorumi teine paneel “P\u00e4rimus, internet ja identiteet: kellele kuulub soome-ugri kultuur digiajastul?\u201c<\/strong> Foto: Dima.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Foorumi \u00fcldine teema j\u00e4tkas transatlantilise koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaluste uurimist. Samuti k\u00f5lasid sellised m\u00f5tted, millega ameerikasoomlastel oli h\u00f5lbus samastuda: olgu selleks kultuurilis-keeleline p\u00e4\u00e4suvalitsus, mis m\u00f5jutab identiteeti ja kuuluvustunnet, v\u00f5i t\u00f5demus, et oma eesm\u00e4rkide nimel tuleb tegutseda ka keerulistes oludes, tehes seda, mis parasjagu v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n

Foorumi viimases paneelis arutleti konkreetsete ideede \u00fcle, kuidas nii Michiganis kui ka Ameerika \u00dchendriikides laiemalt saaks h\u00f5imurahvaste seas soome-ugri identiteeti tugevdada. Uralic Keskuse juht Oliver Loode k\u00e4is v\u00e4lja m\u00f5te, et ameerikasoomlasedki v\u00f5iksid oktoobri kolmandal laup\u00e4eval h\u00f5imup\u00e4eva t\u00e4histada. Et sellele m\u00f5ttele hoogu anda, sai Hancocki linn Sukukansojen Yst\u00e4v\u00e4t esindajailt kingituseks soome-ugri rahvaste lipu, mida h\u00f5imup\u00e4eval pidulikult heisata.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Sukukansojen Yst\u00e4v\u00e4t Nathan Kilponen-Fix ja Aleksi Palokangas kinkimas ameerikasoome kogukonnale soome-ugri rahvaste lippu. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Foorumi j\u00e4rel \u00f5nnestus minul ja Attel \u00e4ra k\u00e4ia veel P\u00e4randikeskuse k\u00f5rval tegutsevas Soome raamatupoes, mis on parim koht saamaks tr\u00fckitud infot kohalike sisser\u00e4ndajate ajaloost ja kultuurist. Seal oli ka soliidne valik inglise keelde t\u00f5lgitud soome kirjandust ja \u00fcht-teist kohalike p\u00f5liskultuuride kohta. Toreda \u00fcllatusena leidsime poest veel ka n\u00e4iteks Lennart Mere \u201cH\u00f5bevalge\u201d vagivastse t\u00f5lke ning v\u00e4hemalt veel paar eesti-teemalist teost.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
P\u00f5nevad leiud soome raamatupoes. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Atte tahtis kindlasti l\u00e4bi h\u00fcpata ka kaevandusmuuseumi juures toimuvast p\u00e4randip\u00e4eva laadast, kus kohalikud aja- ja kultuuriloolised asutused ennast tutvustasid. Hanka talumuuseumi (mille oli omal ajal rajanud soome asunikupere) telgi juures sattusime soome-inglise segakeeles jutule kohaliku soomlase Paul Heikkil\u00e4ga, kes hoolimata k\u00f5rgest east oli veel t\u00e4iesti k\u00f5busa olekuga ning kinkis meile oma raamatu \u201cWho Stole Heikki\u2019s Pasty?\u201d Etteruttavalt \u00f6eldud, raamat oli pungil t\u00e4is omap\u00e4rast huumorit ning sai mul loetud juba enne Eestisse j\u00f5udmist.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Atte ja ameerikasoome kirjamees Paul “Heiki” Heikkil\u00e4<\/strong>. Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Sellel p\u00e4eval saime ka kaks korda nautida Keweenaw\u2019 kohalikku toitu. Foorumi k\u00fclalised, meie kaasa arvatud, s\u00f5id l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks kornidega \u00fcle ookeani seilanud pasty<\/em>\u2019t: umbes k\u00e4esuurust veiseliha, kartuli, kaalika ja sibulaga t\u00e4idetud pirukat, mis omal ajal vasekaevandajate k\u00f5hte t\u00e4itis ning seet\u00f5ttu ka osaks ameerikasoomlaste men\u00fc\u00fcst sai. Nii nagu Setomaal on k\u00fclade ja turismiobjektide v\u00e4isamiseks abiks K\u00fcl\u00e4v\u00fc\u00fc<\/em>, on Kewenaaw\u2019 poolsaarel Pasty Trail (pasty<\/em> tee), mida m\u00f6\u00f6da minnes erinevaid pasty<\/em>-t\u00fc\u00fcpi pirukaid maitsta saab.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6giks kutsuti meid kohalikku ameerikaitaalia restorani Gino\u2019s, kus saime nautida kohalikest vetest p\u00fc\u00fctud siiga, mis v\u00f5is vabalt olla kahekilone. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi ajal selgus, et juba paar aastat on \u00fcle kogu USA v\u00f5imalik soetada uhke nimega The Finnish Long Drinki, maakeeli longerot. Ma pidin seda muidugi kohe proovima ning tunnistan, et see oli t\u00f5esti v\u00e4ga karastav ning originaalile truu mekiga. Oli v\u00e4ga soomep\u00e4rane \u00f5htus\u00f6\u00f6k!<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htus\u00f6\u00f6k l\u00f5petatud, kiirustasime tagasi juba tuttavasse p\u00e4rimuskeskusesse, kus oli alanud mixer<\/em> ehk tutvumis\u00f5htu. K\u00e4nnu Peal K\u00e4bil oli palutud suminale taustaks m\u00f5nusat muusikat m\u00e4ngida, aga kui me avapauguks mok\u0161a \u201cMatrjan\u2019 Aldanjasi\u201d laulsime, j\u00e4id k\u00f5ik vait. L\u00e4hedalt ja kaugelt kohale tulnud k\u00fclalistel polnud enam mahti lobiseda, sest \u201csee oli midagi ennekuulmatut\u201d, nagu hiljem tagasisides k\u00f5las. Ka siis, kui Mirjami akordionil paar kodusemat soome lugu esitas, olid k\u00f5igi pilgud andunult temal. Taustamuusikast oli asi kaugel, meist sai kogemata \u00f5htu t\u00e4ht.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mirjami ja Atte esitamas igihaljaid soome rahvalaule.<\/strong> Foto: Dima.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Kuulajatest polnud puudust. <\/strong>Foto: Bogi.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Reede, 19. juuni: ettekanded, esinemine ja tantsu\u00f5pe ning jaanituli<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

Reede oli meie Hancocki p\u00e4evadest tihedaim. Selle sisse pidid mahtuma mitmed ettekanded, Soome ja Eesti h\u00f5imuliikumise tutvustussessioon, K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi peakontsert, avalik rahvatantsude \u00f5pituba\u2026 Hea, et meid oli mitu, muidu olnuks \u00fclesanne tavasurelikule ilmselgelt \u00fcle j\u00f5u. \u00dcheskoos seljatasime k\u00f5ik v\u00e4ljakutsed.<\/p>\n\n\n\n

Kohe hommikul s\u00f5itsime keskkooli ning otsisime \u00fcles klassiruumid, kus peagi pidid algama sessioonid erinevatel soomeugri teemadel. Meie poolt oli kavas kolm ettekannet: Mirjami k\u00f5neles Soome rahvalaulutraditsioonidest, mina samal ajal teises klassis uuematest seisukohtadest soome-ugri rahvaste kujunemise kohta ning p\u00e4rastl\u00f5unal selgitas Bogi, mil viisil on ungarlased suguluses soomlastega. H\u00f5imul\u00f5imede pealik Britt k\u00f5neles koos teiste h\u00f5imuliikumise kor\u00fcfeede Oliver Loode (Uralic Keskus), Janno Z\u00f5bini (Fenno-Ugria Asutus) ja Niko Partaneniga (Sukukansojen Yst\u00e4v\u00e4t), kuidas Eesti ja Soome organisatsioonid soome-ugri asju ajavad. P\u00f5nevaid teemasid oli teistelgi. N\u00e4iteks j\u00e4i v\u00e4ga meelde praegu Floridas elava udmurdi Artjom Medvedjevi kaasahaaravalt esitatud udmurdi muusika tutvustus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Mirjami tutvustas soome laulup\u00e4randit l\u00e4bi ajaloo. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Bogi k\u00f5nelemas ungarlaste kuulumisest soome-ugri keeleperre. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Eesti ja Soome h\u00f5imuliikumiste esindajad jagavad kogemusi oma t\u00f6\u00f6st. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Artjom Medvedev tegi udmurdi muusika ettekandest t\u00f5elise show<\/em>.<\/strong> Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kuigi paljude jaoks v\u00f5is kogu soome-ugri v\u00e4rk olla veel p\u00e4ris uus ja tundmatu, olid kohaletulnud v\u00e4ga huvilised ning kasutasid v\u00f5imalust midagi huvitavat teada saada enda jaoks maksimaalselt \u00e4ra. Nad ei peljanud ettekannete j\u00e4rel k\u00fcsimusi esitada ning tulid sageli ka teistel vabadel hetkedel meiega vestlema. Nii saime meiegi teada p\u00e4ris palju p\u00f5nevat siinkandi inimeste eluolu ja taustade kohta. Oli t\u00f5eline kultuuridevaheline kontakt. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ameerikasoomlased ei pelga oma juuri v\u00e4lja n\u00e4idata. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi kontsert teisel pool ookeani \u2013 see k\u00f5lab nagu muinasjutt. Meie, harrastusmuusikud ja soome-ugri keelefanaatikud, poleks kunagi osanud unistada, et lendame \u00fchel p\u00e4eval oma loominguga otsapidi “kosmosesse” (loe: Ameerikasse!). Meie \u00fclesastumine soome-ugri kultuuripealinna suures saalis, kus kees vilgas laada-, n\u00e4ituse- ja tantsumelu, oli festivaliprogrammi nael.<\/p>\n\n\n\n

Meil on traditsioon: laval peavad alati olema p\u00e4ris k\u00e4nd ja k\u00e4bid. Seekord tegi kohalik s\u00f5ber Gage Ker\u00e4nen meile kingituse \u2013 t\u00f5i meile hiiglaslikud, imeliselt l\u00f5hnavad Ameerika k\u00e4bid, mille panime lava ette kobarasse.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u00dckski K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esinemine ei toimu ilma k\u00e4bide j\u00e4relevalveta. Sel korral tegid seda t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d Ameerika enese k\u00e4bid.<\/strong> Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Suurim muutus v\u00f5rreldes varasemaga oli see, et otsustasime esimest korda elus astuda \u00fcles t\u00e4ies rahvariietes. Ja milline kirev kompott meist sai!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Meie delegatsioon t\u00e4ies ilus Hancocki koolisaalis.<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esinemiseks valmis s\u00e4ttimas. <\/strong>Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Meie veidi \u00fcle poole tunni pikkune kava oli hoolikalt valitud r\u00e4nnak l\u00e4bi keelte ja r\u00fctmide:<\/p>\n\n\n\n

Mok\u0161a mitmeh\u00e4\u00e4lne laul \u201cMat\u00f5rjan\u2019 Aldanjas\u2019\u201d<\/p>\n\n\n\n

Mulgi regilaul \u201cMesilindel pallu peret\u201d paaris ersa lauluga \u201cKov purnat\u201d<\/p>\n\n\n\n

Kodavere murrakusse t\u00f5lgitud soome lugu \u201cMullu mia moedo karjan k\u00e4\u00e4sin\u201d<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rokeelne ukraina-poola hitt \u201cKotkapujaq\u201d<\/p>\n\n\n\n

Meie absoluutne klassika \u2013 komikeelne \u201cK\u00f5n\u00f5traat\u201d ehk \u201cSjornikutan\u201d<\/p>\n\n\n\n

Ungarikeelne Skorpio hitt \u201c\u00cdgy sz\u00f3lt hozz\u00e1m a d\u00e9dap\u00e1m\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u00dchendlugu mari k\u00fclaliste laulust ja mok\u0161a rahvalaulust \u201cRomanon Aksjas\u201d<\/p>\n\n\n\n

Setokeelne versioon The Monkeesi hitist \u201cI\u2019m a Believer\u201d ehk \u201cUsu armastust\u201d<\/p>\n\n\n\n

Ameerikasoome popurii ja l\u00f5petuseks s\u00e4rtsakad ingerisoome r\u00f6ntysk\u00e4t<\/em>!<\/p>\n\n\n\n

Ameerika publik v\u00f5ttis meid vastu uskumatu soojusega. Kohalikud t\u00f5id meile laadalt kingituseks soomelikke saunam\u00fctse, uurisid p\u00f5nevusega meie kaasa v\u00f5etud l\u00f6\u00f6kpille ja jagasid kuhjaga komplimente.<\/p>\n\n\n\n

See K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esinemine ameerikasoomlaste ja teiste ees j\u00e4\u00e4b meile igaveseks s\u00fcdamesse. Oli h\u00e4sti tunda, kuidas kaugel suures riigis hoitakse oma juuri ja ollakse oma p\u00e4randi \u00fcle nii uhked. See andis meilegi tublisti motivatsiooni oma asja veelgi suurema kirega edasi teha!<\/p>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast meie ja teiste \u00e4gedate muusikute ja tantsijate kontserte viisime sealsamas aulas l\u00e4bi veel \u00fche tantsude t\u00f6\u00f6toa, sedapuhku k\u00f5igile, kel s\u00fcdames tahtmist ning jalgades tantsuhoogu. Huvilisi jagus. Dima ja Mirjami on tublid l\u00f5\u00f5tsat\u00f5mbajad, kelle s\u00f5rmedes lugematu hulk rahvaviise, meie teised kas toetasime neid pillim\u00e4nguga v\u00f5i n\u00e4itasime ette samme juba kolmap\u00e4eval soojaks harjutatud tantsudest-m\u00e4ngudest. Meil olid abiks tublid Kivajat-noored, kellel samuti tore etteaste just seljataga. Kuigi palged \u00f5hetasid, kandu ja s\u00f5rmi katsid nahapaksendid v\u00f5i, vastupidi, villid ning p\u00f5lved kippusid juba kriuksuma, oli seekordnegi tantsutuba ikka v\u00e4ga tore. Eriti l\u00f5bus on udmurdi tantsum\u00e4ng, kus muusika \u00e4kilisel vaikimisel \u00fcks paar ringi sisse j\u00e4\u00e4des peab teistele soolotantsu esitama.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks olime reede \u00f5htuks k\u00f5ik omajagu v\u00e4sinud. Oli aeg hinge t\u00f5mmata. \u00d5nneks avanes selleks hea v\u00f5imalus: k\u00f5ik olid oodatud linnaparki jaanitulele. S\u00e4ttisime end hotellis kenasti valmis ja s\u00f5itsime kohale. See oligi see juhannus, mida Hancocki ja \u00fcmbruskonna rahvas on alati, ka enne soome-ugri kultuuripealinnaks saamist alati t\u00e4histanud. Inimesed nautisid suve\u00f5htut pere ja s\u00f5pradega, kohalik b\u00e4nd m\u00e4ngis populaarseid rokilugusid (m\u00f5ned meist teadsid k\u00f5iki lugusid), noorem rahvas m\u00e4ngis veidi eemal v\u00f5rkpalli ja k\u00e4is j\u00e4rves ujumas. P\u00f5him\u00f5tteliselt k\u00f5ik nagu m\u00f5nel Eesti jaanipeolgi. Ei puudunud tuligi, p\u00f5les j\u00e4rve peal triivival parvel. Jim Kurtti meelest oli t\u00e4navune juhannuse-tuli k\u00fcll tagasihoidlik, aga tuli on tuli, meie ei leidnud p\u00f5hjust nuriseda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Juhannuse tuli. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Parki oli toodud kaks ratastel sauna, mida agaralt kasutati. Kasutasime meiegi. Saunalava on alati hea suhtlusplatvorm vanade ja uute tuttavate vahel. Siin muljetatakse juhannus-festivalist, v\u00f5rreldakse elu Ameerikas ja teistes maades, jagatakse isiklikke saunakogemusi. N\u00e4iteks sain teada olulise luureinfo, et Hancocki naaberlinnas Houghtonis asuval Michigani Tehnika\u00fclikoolil on v\u00e4ga hea saun. N\u00e4ib, et saunakultuur on \u00fcks neist Soome algup\u00e4raga n\u00e4htustest, mis kohapeal v\u00e4ga edukalt juurdunud.<\/p>\n\n\n\n

Kel leilist k\u00fcllalt, jooksis j\u00e4rve ihu jahutama. Portage\u2019i j\u00e4rv, mis lookleb otse l\u00e4bi Keweenaw\u2019 poolsaare ning on osalt looduslik, osalt kaevatud, on p\u00e4ris jaheda veega. Kui j\u00e4rgmisel varahommikul Bogiga \u00dclemj\u00e4rve \u00e4\u00e4res k\u00e4isime, veendusime, et ka see on v\u00e4ga k\u00fclm. Taliujuja kogemused tulid seega isegi juunikuisel Vasemaal v\u00e4ga kasuks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Oleng Hancocki linnapargis. Meie ameerikaudmurdi s\u00f5ber Artjom n\u00e4itab uhkusega K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi kleepsu.<\/strong> <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Laup\u00e4ev, 20. juuni: paraad, j\u00e4mm ja tagasitee Chicagosse<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anna: <\/em><\/p>\n\n\n\n

Laup\u00e4ev t\u00f5i endaga kaasa reisi k\u00f5ige pidulikuma, kaunima ja… nostalgilisema p\u00e4eva. Hancocki linnavalitsuse ees ootas meid ees ametlik juhannuse t\u00e4histamine \u2013 rahvariiete, lippude paraadi ja traditsioonilise meiupuu p\u00fcstitamisega. Kuid hinges kripeldas juba v\u00e4ike kurbus, sest meie jaoks hakkas tasapisi k\u00e4tte j\u00f5udma tagasitee aeg.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vitaly Romashkin ersa, Gage “Touko” Ker\u00e4nen karjala ja v\u00f5ro lipuga. Taamal paistab ka saami lipp.<\/strong> Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Meiupuust on saanud oluline osa Hancocki soomlaste juhannuse pidustustest. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui me hommikul rahvariietes platsile j\u00f5udsime, ootas ees t\u00e4ielik \u00fcllatus! Lisaks kohalikule uhketes soome rahvar\u00f5ivastes kogukonnale astusid paraadil \u00fcles ka tegelaskujud Kalevalast ja mujalt Soome folkloorist \u2013 \u00fclimalt vahvad ja elavad!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u00d5nnelik Atte on leidnud imemasina Sampo. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Nende tegelaste seast tasub kindlasti k\u00f5nelda ameerikasoomlastele olulisest Pyh\u00e4 Urhost. Nimelt n\u00e4inud Uuele mandrile Minnesotasse kolinud soomlased, kuidas iirlased patrikup\u00e4eval t\u00f6\u00f6lt vabaks said, et Iirimaa m\u00fcrkmadudest vabastanud P\u00fcha Patrickut austada ja pidu pidada. Sealt tulnud soome asunikele m\u00f5te endilegi \u00fcks sarnane p\u00fchamees v\u00e4lja m\u00f5elda. P\u00fcha Urho suureks imeteoks \u00f6eldakse olevat rohutirtsude v\u00e4ljaajamine Soome viinamarjaistandustest (mille olemasolus minevikus v\u00f5ib m\u00f5ni skeptik muidugi m\u00f5neti kahelda\u2026). T\u00e4nu temale on ameerikasoomlastelgi \u00fcks p\u00fcha kalendris rohkem.<\/p>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

\u00d5hus oli tunda erilist hingesugulust. Kohalikele l\u00e4ks s\u00fcgavalt korda, et kohal olid k\u00fclalised nii paljude h\u00f5imurahvaste seast. Uhkusega r\u00e4\u00e4giti oma mitmekesisest p\u00e4ritolust \u2013 kohalviibijate seas polnud esindatud mitte \u00fcksnes soome, vaid ka karjala, saami, kveeni, eesti, seto, ingeri, mok\u0161a, ersa, udmurdi ja ungari juured.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Koos ameerikasoome h\u00f5imuaktivisti Nathan Kilponen-Fixiga.<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast pidulikke k\u00f5nesid ning kirevat rahvar\u00f5ivaste ja lippude rongk\u00e4iku j\u00f5udis k\u00e4tte festivali kulminatsioon. Lavale kutsuti soome-ugri kultuuripealinna \u017e\u00fcrii liikmed ja kohe t\u00f5usis pinge lakke \u2013 oli aeg kuulutada v\u00e4lja j\u00e4rgmise aasta tiitlikandja.<\/p>\n\n\n\n

2027. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks valiti Ungaris Baranya maakonnas asuv armas Geresdlaki k\u00fcla! Kui kultuuripealinna s\u00fcmbol \u2013 puust lind Tsirk<\/em> \u2013 anti pidulikult \u00fcle meie Bogile, kes esindas uhkusega ungarlasi ja Geresdlaki kogukonda, olid emotsioonid laes. Tsirk lendab Ungarisse!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u017d\u00fcrii on teinud otsuse: 2027. aastaks lendab Tsirk Ungarisse Geresdlaki k\u00fclla. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Tsirguga Bogi taga sirutab tiibu Toonela Luik alias Niko Partanen.<\/strong> Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

See oli v\u00e4gev, t\u00e4hendusrikas ja ilusamast ilusam l\u00f5ppakord meie suurele Ameerika-seiklusele. Ait\u00e4h, Hancock \u2013 soome-ugri v\u00e4gi elab edasi ja peagi kohtume juba Ungaris!<\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik \u00f5ues m\u00e4nginud rahvamuusikakollektiivid kolisid peagi Soome P\u00e4rimuskeskuse saali. Algas j\u00e4rgmine, meie jaoks \u00fchtlasi p\u00e4ris-p\u00e4ris viimane osa juhannuse pidustustest \u2013 \u00fchisj\u00e4mm, mida juhendas kohalik legendaarne rahvamuusik Oren Tikkanen. K\u00f5ik, kel pill k\u00e4es, v\u00f5isid sellega liituda. Teoorias lihtne, praktikas ka lihtne. Vaja l\u00e4ks vaid nii-\u00f6elda juhti, kes lugu eest v\u00f5ttis, teised tulid kaasa meloodia v\u00f5i saatega, kuidas keegi eelistas. Teadsime juba, et meilgi tuleks m\u00f5nda lugu pakkuda, sestap olime v\u00e4lja valinud K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi leivanumbri \u201cRukkil\u00f5ikuse\u201d. See on saanud tuntuks oma arvukais l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes salmide t\u00f5ttu ning l\u00e4ks t\u00e4ismahus peale. Enamgi veel: ega keegi ei teagi, aga tegelikult on see laul vahepeal saanud ka mok\u0161a- ja ersakeelsed salmid. Lihtsalt kunagi varem pole neid teiste ees lauldud. Siin aga seadsime Anna mikrofoni taha ja fakti ette ning rukkil\u00f5ikus laienes sujuvalt volgasoome keeler\u00fchma maadele. Kes iganes soovis, laulis paljundatud s\u00f5nalehtede abil k\u00f5ik kaasa.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ameerikasoome rahvamuusikud. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4mm j\u00e4tkus, aga meie hakkasime tasahilju v\u00e4lja tilkuma, sest aeg, va armutu, andis endast m\u00e4rku. Vahetasime riided ning j\u00e4tsime h\u00fcvasti headeks s\u00f5pradeks saanud pillide ja otse loomulikult k\u00f5ikide \u00e4gedate inimestega, kellega neil p\u00e4evil tutvunud olime, ning jagasime vaistlikku tunnet, et k\u00fcllap kohtume tulevikus veel. Oli s\u00fcdamlik ja veidi kurbki, et lahkuma peame, aga samas valdavalt ikka v\u00e4ga \u00f5nnelikud, et \u00fcldse kogu pidustuste n\u00e4dal selliselt toimuda sai.<\/p>\n\n\n\n

Atte:<\/p>\n\n\n\n

Alustasime tagasiteed l\u00f5una poole. Veidi \u00fcle kolmek\u00fcmne kilomeetri kaugusel Hancockist asus ameerikasoome piirimaaelanike muuseum Hanka Homestead, millest olime n\u00e4dala jooksul mitmel korral kuulnud nii jaanip\u00e4eva turul kui ka kaevandusmuuseumi ees toimunud laadal. <\/p>\n\n\n\n

Teekond talumuuseumisse viis meid m\u00f6\u00f6da kruusateid ja l\u00e4bi p\u00f5llumajanduslike avamaade. Kohanimed ja sildid pakkusid omamoodi huvi ja r\u00f5\u00f5mu oma soomelikkuses. Elo, Askel (\u2018samm\u2019), Tapiola, r\u00e4\u00e4kimata \u00fcksikute majade ees seisvatest pereettev\u00f5tteid reklaamivatest siltidest. Soome piirkondlikku nimetraditsiooni tundev inimene v\u00f5is m\u00e4rgata isegi otseseid viiteid nimeandjate p\u00e4ritolule, nagu n\u00e4iteks Kallungi Road. Koha- ja perekonnanime Kallunki on vanasti esinenud peamiselt P\u00e4rap\u00f5hjas ja Kirde-Soomes.<\/p>\n\n\n\n

Hanka talumuuseum asub lookleva Sturgeon Riveri ehk Tuuraj\u00f5e l\u00e4hedal ning ka Keweenaw\u2019 laheni on sealt vaid m\u00f5ned kilomeetrid. P\u00f6\u00f6rates v\u00e4ikesele k\u00f5rvalteele, j\u00f5udsime peagi puidust v\u00e4ravani, millest l\u00e4bi s\u00f5ites n\u00e4gime juba niitu ja v\u00e4ikese m\u00e4e \u00fcmber paiknevaid luitunud taluhooneid. Siin meid juba oodati. Meie juurde astus \u00fcks Hanka muuseumi vabatahtlik, kes pakkus s\u00f5bralikult, et r\u00e4\u00e4gib meile selle paiga ajaloost. Aeg oli k\u00fcll piiratud, kuid vaatamata sellele j\u00f5udsime p\u00f5gusalt tutvuda homestead<\/em>\u2019i <\/em>ja selle ajalooga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Hanka talumuuseumis v\u00f5eti meid soojalt vastu. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Hanka talumuuseum suvises id\u00fcllis. <\/strong>Foto: Atte.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5una-Pohjanmaal s\u00fcndinud ja 19. sajandi l\u00f5pus Ameerikasse kolinud Herman ja Miina Hanka rajasid oma asundustalu 1896. aastal p\u00e4rast seda, kui Herman sai kaevandus\u00f5nnetuses vigastada. \u00dchendriikide asustusseaduse (Homestead Act<\/em>) j\u00e4rgi sai talupoeg endale 160 aakrit maad, kui ta kohustus sellest v\u00e4hemalt osa viljakaks p\u00f5llumaaks rajama ja seda viie aasta jooksul harima. Esimene hoone oli loomulikult suitsusaun, kus perekond elas enne peahoone valmimist. J\u00e4rk-j\u00e4rgult ehitati juurde lisahooned, nende hulgas sepikoda, piimakoda, hobusetall, lehmalaut, heinak\u00fc\u00fcn, kanala ning masina- ja puukuurid. T\u00e4nap\u00e4eval on talu renoveeritud vaba\u00f5humuuseumiks, mis annab hea \u00fclevaate 19. ja 20. sajandi vahetuse agraarsest elust ning ameerikasoome piirimaaelanike elutingimustest. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Suitsusaun Hanka talus. P\u00e4ris suitsusauna l\u00f5hngi sees. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Sepikoda. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Sisevaade elumajja. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Enne Michigani piiridest v\u00e4ljumist oli mul soov veel \u00fcheks p\u00f5gusaks peatuseks. Keweenaw\u2019 poolsaart piirab ida poolt sisemaasse l\u00f5ikuv Keweenaw\u2019 laht. Seal j\u00e4i meie teele L\u2019Anse\u2019i reservaat, mis kuulub seadusega Keweenaw\u2019 Lahe Indiaani Kogukonnale. Selle kandi p\u00f5lisameeriklased k\u00f5nelevad ojibwe keelt, millel on Kanadas ja Ameerika \u00dchendriikide p\u00f5hjaosas kokku umbes 50 000 k\u00f5nelejat (veidi v\u00e4hem kui v\u00f5ro keelel). \u00dclemj\u00e4rve \u00e4\u00e4rde tulid nad 17. sajandil, kuid ka varem elas seal inimesi. Viimastest on maha j\u00e4\u00e4nud arheoloogilisi j\u00e4lgi, millest Sand Pointi asulakoht ja hauak\u00e4\u00e4pad j\u00e4id otse meie teele. Nii tegimegi l\u00fchip\u00f5ike j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, metsaserva suure autok\u00e4mpingu k\u00f5rval.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Autok\u00e4mpingla j\u00e4rgi ei oskakski \u00f6elda, et Sand Point on arheoloogiliselt oluline paik.<\/strong> Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dches internetist leitud 1978. aasta magistrit\u00f6\u00f6s avaldatud plaan n\u00e4itas metsas mitmeid t\u00f5en\u00e4oliselt inimk\u00e4tega loodud maastikuvorme. K\u00f5iki neid polnud meil mahti \u00fcle otsima hakata \u2013 m\u00f5istsin, et mu reisikaaslaste m\u00f5tted v\u00f5ivad juba otsapidi kodus olla \u2013, aga l\u00e4hima metsatuka sees leidsin siiski k\u00fchmu, mis meenutas v\u00e4ga Kagu-Eesti liivak\u00e4\u00e4paid. Kas see v\u00f5is olla vana, Kolumbuse-eelne kalme? Polnud minu v\u00f5imuses t\u00e4psemalt teada saada. 1960. aastate l\u00f5pus tehtud arheoloogilistele v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele tuginedes elati Sand Pointis vahemikus 1100\u20131400, s\u00f6\u00f6di, mida mets ja j\u00e4rv pakkusid ning valmistati mitmesuguse kuju, suuruse ja kaunistustega keraamikat. Oma surnud s\u00e4ngitati piklikesse ja \u00fcmaratesse k\u00e4\u00e4bastesse nii p\u00f5letatult kui p\u00f5letamata.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
V\u00f5imalik p\u00f5lisrahva k\u00e4\u00e4bas \u00dclemj\u00e4rve \u00e4\u00e4res Sand Pointi neemel.<\/strong> Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

See oli meie viimane kohtumine \u00dclemj\u00e4rvega. Varsti hakkas meie tee kulgema m\u00f6\u00f6da Michigani j\u00e4rve l\u00e4\u00e4nekallast.<\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Tagasi Chicagos, saime k\u00f5ik korraks \u00fches hotellitoas kokku, et koos pikast teekonnast taastuda, reisi \u00fcle muljetada ning j\u00e4rgmise p\u00e4eva plaane teha. Ringis \u00fctles iga\u00fcks, mis meeldis talle m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala juures enim: n\u00e4iteks s\u00fcndmus, hetk, vestlus vms.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4ev, 21. juuni: Chicago ja kojus\u00f5it<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli meil piisavalt aega, et teha \u00fcks tiir Chicagos. Olime t\u00e4nu Eesti Maja asukatele saanud p\u00f5hjalikud eelteadmised, mida selles tuulises linnas vaadata v\u00f5iks, kuid ajapiirangu t\u00f5ttu olime sunnitud nimekirjast valiku tegema. Otsustasime, et peame leidma \u00fcles Oa.<\/p>\n\n\n\n

\u00dches Chicago keskparkidest, Millennium Parkis, asub tagasihoidliku elumaja suurune skulptuur, mille elavh\u00f5bedat j\u00e4ljendavalt pinnalt peegelduvad moonutatud k\u00f5rghooned, pilved ning kuju \u00fcmber siblivad inimesed. Taies kannab ametlikult nime Cloud Gate (Pilvev\u00e4rav), kuid rahvasuus on talle oma kuju j\u00e4rgi antud nimi The Bean (Uba). Et t\u00e4htsa oa n\u00e4gemine ajalukku j\u00e4\u00e4dvustuks, otsustasime \u00fcheskoos teiste turistide kombel selvekuva teha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Pilvev\u00e4rav, rahvakeeli Uba. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Reisiseltskond Chicago Oa peegelduses<\/strong>.<\/em> Foto: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Chicagos k\u00e4isime veel niisamagi ringi, peamiselt just eelmainitud Milleeniumi pargi \u00fcmbruskonnas. \u201cMere \u00e4\u00e4res\u201d, mis tegelikult on hiiglama suur Michigani j\u00e4rv, oli kaunis promenaad, mida m\u00f6\u00f6da patseerida ning kus saab teha v\u00e4ga \u00e4gedaid pilte linnast. Nii lavastasime taas \u00fche fotos\u00fc\u00fcdistuse: H\u00f5imul\u00f5imed ja K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi on p\u00e4riselt Tuulises Linnas (Chicago h\u00fc\u00fcdnimi on Windy City) k\u00e4inud ja seda n\u00e4inud. Nautisime veel kerget l\u00f5unat kohalikus Starbucksis ning oligi taas aeg metroojaama minna. Ootekojas lehkas nagu oleks kogu linn seal oma h\u00e4dasid teinud, kuid v\u00e4ngele vinele vaatamata oli meeleolu k\u00f5rgel, kuna just seal oli \u00fcks (ilmselt mehhiklasest) t\u00e4navamuusik otsustanud kaunis r\u00fctmikaid hispaaniakeelseid lugusid m\u00e4ngida. Muusika oli nii kaasahaarav, et meie peaaegu-nagu-ABBA seltskond v\u00f5ttis paaridesse ja hakkas seal, kahe raudtee vahel, tantsu vihtuma. Mul ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle, kui \u00fcksinduses puusi n\u00f5ksutada, kuid ega ma liiga kurvameelne ka polnud, sest teadsin, et juba 24 tunni p\u00e4rast saan minagi oma kaaslasega Eestis tervitustantsu vehkida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Jahisadam Michigani j\u00e4rve \u00e4\u00e4res ja vaade Chicago pilvel\u00f5hkujatele. <\/strong>Foto: Anti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Delegatsioon ja Chicago k\u00f5rged majad. <\/strong>Foto: Britt.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Lend Chicagost Helsingisse algas p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul ning oli erinevalt esimesest s\u00f5idust meeldivalt s\u00fcndmustevaene. Suur osa ajast lihtsalt magasime. Esmasp\u00e4eval j\u00f5udsime Helsingisse, kodusele vana soome-ugri maailma pinnale. Sealt suundus Bogi otsemaid oma j\u00e4rgmisele suurele soome-ugri tuurile – Soome-Karjalasse Soome-Ugri Filmifestivalile FUFF. Meie teised lendasime peagi Tallinna ja sealt juba bussiga kodusesse Tartusse, mis oli terve selle n\u00e4dala meid kannatliku rahuga oodanud. K\u00f5ik oli h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen: <\/p>\n\n\n\n

Reis Ameerika \u00dchendriikidesse soome diasporaa kogukonda oli tohutult \u00f5petlik ja inspireeriv. See andis v\u00f5imaluse luua uusi sidemeid, astuda j\u00e4rgmine samm s\u00f5jaj\u00e4rgses h\u00f5imuliikumises, jagada oma teadmisi ning muusikat ning \u00f5ppida kogukonnalt, kes hoiab oma juuri elus ka kodumaast kaugel.
<\/p>\n\n\n\n

Anna: <\/p>\n\n\n\n

Meie Hancocki-seiklus osutus soojaks ja meeldej\u00e4\u00e4vaks eelk\u00f5ige t\u00e4nu kohaliku kogukonna inimestele, kes meid nii s\u00fcdamlikult vastu v\u00f5tsid.<\/p>\n\n\n\n

Suur t\u00e4nu Clare Zuraw’le, kes hoolitses selle eest, et meil oleksid olemas k\u00f5ik vajalikud pillid ja noodipuldid. Kay Seppala tutvustas meile oma imelist tantsur\u00fchma Kivajat ning selle andekaid ja r\u00f5\u00f5msaid lapsi, kellega pidasime p\u00e4ris Ameerika moodi pikniku. Jim Kurtti hoidis meid kogu aeg toimuvaga kursis ning aitas korraldada viisade ja teiste vajalike dokumentidega seotud ettevalmistusi. Gage \u201cTouko\u201d Ker\u00e4nen \u00fcllatas meid k\u00e4bidega, valmistas soome-ugri lippudega rinnam\u00e4rke ja kutsus meid enda juurde vahvale j\u00e4relpeole.<\/p>\n\n\n\n

Ja muidugi ka Oliver Loode, kes meid julgustas ja toetas ning innustas \u00fcldse m\u00f5ttega osaleda Ameerikas toimunud soome-ugri kultuuripealinna s\u00fcndmustel.<\/p>\n\n\n\n

Meie \u00fcmber oli nii palju hoolivaid ja abivalmis inimesi, kes tegid meie viibimise Hancockis t\u00f5eliselt eriliseks. Suur ait\u00e4h teile k\u00f5igile \u2013 just t\u00e4nu teile j\u00e4\u00e4b see reis meile kauaks meelde!<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen: <\/p>\n\n\n\n

Meie s\u00f5it poleks olnud v\u00f5imalik ka ilma toetajateta. Suur t\u00e4nu ja s\u00fcgav kummardus, Finlandia Foundation National (USA), Haridus- ja Teadusministeeriumi H\u00f5imurahvaste programm (Eesti) ning Eesti Rahvuskomitee \u00dchendriikides (USA)! T\u00e4name teid usalduse ja abi eest: t\u00e4nu teile s\u00fcndis v\u00f5imalus kohtumisteks, kogemusteks ja m\u00e4lestusteks, mis j\u00e4\u00e4vad meid igavesti saatma.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Fotod: Anna.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Selle aasta juunis leidis aset H\u00f5imul\u00f5imede seni vaieldamatult kaugeim reis \u2013 Ameerika \u00dchendriikide Michigani osariigis asuvasse Hancocki linnakesse, mis t\u00e4navu kannab v\u00e4\u00e4rikat soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Hancockis ja selle \u00fcmbruses elab palju Soome p\u00e4ritoluga inimesi, mist\u00f5ttu on siin suures aus mitmed kodumaalt kaasatoodud tavad, n\u00e4iteks juhannuse ehk jaanip\u00e4eva pidamine. Seekordsel laiema soome-ugri m\u00f5\u00f5tme saanud juhannusel toimus mitme p\u00e4eva jooksul terve rida s\u00fcndmusi, k\u00fclla olid kutsutud ka … Continue reading Soome-ugri festivalil. Seekord Ameerikas<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1577,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6,7,4,82,3],"tags":[84,17],"class_list":["post-1494","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kannu-peal-kabi","category-muusika","category-soome-ugri-radadel","category-ulevaade-et","category-uritused","tag-soome","tag-soome-ugri"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1494","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1494"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1494\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1576,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1494\/revisions\/1576"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1494"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1494"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1494"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}