{"id":1579,"date":"2026-09-29T23:40:42","date_gmt":"2026-09-29T20:40:42","guid":{"rendered":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/?p=1579"},"modified":"2026-09-29T23:40:44","modified_gmt":"2026-09-29T20:40:44","slug":"hoimuloimed-liivi-rannas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2026\/09\/29\/hoimuloimed-liivi-rannas\/","title":{"rendered":"H\u00f5imul\u00f5imed Liivi Rannas"},"content":{"rendered":"\n

2026. aasta suve v\u00f5ib pidada H\u00f5imul\u00f5imede suurte reiside hooajaks. Juunis v\u00e4isas meie esindus Ameerika \u00dchendriikides soome-ugri kultuuripealinna <\/strong>Hancocki Juhannuse pidustusi<\/strong><\/a>. Sellest k\u00f5igest veidi rohkem kui kuu aega hiljem s\u00f5itsime l\u00f5unanaabrite liivlaste maile, et kogeda nende noortelaagri tegemisi ja iga-aastast suurs\u00fcndmust Liivi P\u00fcha. Viis p\u00e4eva oli just paras aeg, et saada p\u00e4ris hea \u00fclevaate enamikest Kuramaa liivi k\u00fcladest ning tutvuda t\u00e4nap\u00e4evase liivi kultuurieluga.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kolmap\u00e4ev, 29. juuli<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

Kuramaal Liivi Rannas on igal suvel korraldatud lastelaagrit, kus liivlaste noorem p\u00f5lv omandab tarkusi esivanemate keelest ja kultuurist. T\u00e4navu oli laager usaldatud L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi Instituudi \u00f5lgadele, korraldusse panustas ka Tartu \u00dclikooli liivi keeleteadlane Tuuli Tuisk. Tema kutsus ansambli K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi \u00fcles astuma nii noortelaagris kui ka Liivi rahvamajas ning korraldas selle jaoks meile Tartust v\u00e4ikese bussi koos juhi Ilmariga, kellega v\u00f5isime vabal ajal \u00fcmberkaudsetes k\u00fclades ringi kolada. Meie H\u00f5imul\u00f5imede seltskond oli tegelikult ansamblist suuremgi \u2013 kokku 12 t\u00e4iskasvanut ja kaks last. Perekond Niinem\u00e4gi liikus oma autoga, teised kasutasid bussi v\u00f5imalusi \u00e4ra nii palju, kui bussijuhi t\u00f6\u00f6aeg lubas. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5itu alustasime kolmap\u00e4eva hommikul kell \u00fcheksa Tartust Vanemuise alumisest parklast. Siit alustasid r\u00e4nnakut Britt, Agatha, Bogi, Anti, Patrick ja Riku, Maarjam\u00f5isa kandis liitusid meiega veel Anna ja Dima. H\u00f5imul\u00f5imede m\u00f5neteistk\u00fcmne liikme seas on t\u00e4itsa arvestatav liivi fraktsioon, kellest valdav enamus olid esindatud ka meie v\u00e4ljas\u00f5idul. Mul oli kaasas Miina Norviku ja Tuuli Tuisu \u201eL\u012bv\u00f5 k\u012bel opt\u00f5br\u014dnt\u00f5z. Liivi keele \u00f5pik\u201c, mida tee peal meie oma liivlaste Britt ja Agatha assisteerimisel tudeerisime. S\u00f5it L\u00e4tti l\u00e4ks rahulikult ja plaanip\u00e4raselt, Riia bussijaamas saime t\u00e4iendust Vilniusest tulnud Carmeni n\u00e4ol. L\u00f5unat s\u00f5ime lennujaama l\u00e4histel kaubanduskeskuse Spice kuulsas Lidos, samuti varusime s\u00f6\u00f6gikraami edasisteks toidukordadeks. Ja siis edasi l\u00e4\u00e4nde ja loodesse Liivi Ranna suunas.<\/p>\n\n\n\n

Carmen:<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4isin Liivi rannas esimest korda. Olin seda aastaid oma peas ette kujutanud kui nukrat paika ja melanhoolse postituse materjali, kus on n\u00e4ha ainult mingeid j\u00e4lgi sellest, mis kunagi oli, kus s\u00e4ilinud majapidamisi hooldavad inimesed, kes liivi p\u00e4randist midagi ei tea, v\u00f5i ei hoolda neid keegi. Kui paatide kalmistul sai seda nukrust t\u00f5esti tunda, siis kusagil mujal mitte. Iga p\u00e4evaga veendusin, et statistikaga \u00fcritatakse rahvast lihtsalt elusalt matta. Ma ei olnud sellist vastur\u00e4\u00e4kivust h\u00e4\u00e4buva rahva narratiivi ja tegelikkuse vahel varem n\u00e4inud.<\/p>\n\n\n\n

Bussiga saabusime esimesena Kuo\u0161tr\u00f5gi (l\u00e4ti Ko\u0161ragsi), kus vaarikap\u00f5\u00f5saste taguses punases majakeses \u00f6\u00f6bisid K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi liikmed. Enne aga tegime kiire p\u00f5ike laagripaika, kus Tuuli h\u00fc\u00fcdis mehed appi ja bussi peale toimetati kaks suurt kanistrit joogivett \u2013 kraanivesi ei olevat Liivi Rannas joogik\u00f5lblik. Ootamatult selgus, et \u00f5htus\u00f6\u00f6k on laagripaigas ette n\u00e4htud vaid K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi liikmetele, mis t\u00e4hendas seda, et \u00fclej\u00e4\u00e4nutel tuli toidu hankimiseks liikuda Ir\u0113le ehk Mazirbesse (Liivi Rannal on minu teada vaid kahes k\u00fclas toidupood \u2013 Ir\u0113l ja K\u016bolkas). Linnainimesena tundsin, et olen sattunud elluj\u00e4\u00e4miskursusele \u2013 kraanivett ei saa juua ja poodi peab minema l\u00e4bi metsa. Viimases h\u00e4das avasin Bolti \u00e4pi, kust vaatas vastu \u201cUnnamed road Latvia\u201d ja \u201cSorry, we do not deliver here\u201d. Bussijuhi t\u00f6\u00f6aeg oli l\u00e4bi. Hakkasime siis viiekesi koos Agatha, Anti, Riku ja Patrickuga sammuma. Teekond l\u00e4bi m\u00e4nnimetsa oli aga imeline! Tagasi tulime m\u00f6\u00f6da randa. Rannajoon on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne orientiir k\u00fclade vahel liikudes, teelt k\u00f5rvale kalduda ei ole v\u00f5imalik, mere kohal on ka alati mingi valgus. Tuleb ainult \u00f5iges kohas luidete vahelt sisse minna.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Seltskond teel Kuo\u0161tr\u00f5gist Ir\u0113le. <\/strong>Foto: Carmen.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Sama seltskond tagasiteel Ir\u0113 rannas. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
\u00d5htune Kuo\u0161tr\u00f5gi k\u00fclauulits.<\/strong> Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

Ringi liikus info, et \u00f5htul on tulemas noorte laagriliste talendi\u00f5htu, mida tasub kindlasti vaatama tulla. Tasuski: noored liivlased on terased nagu rebased ning mitmeteistk\u00fcmne esitluse sisse mahtus kuhjaga pu\u00e4ndiga l\u00fchin\u00e4idendeid, v\u00e4rskeid t\u00f5lgendusi igihaljatest liivi l\u00f6\u00f6klauludest ja isegi akrobaatilisi liikumisnumbreid. K\u00f5iki hindas selleks \u00f5htuks loodud kolmeliikmeline \u017e\u00fcrii, kes andis esitlustele oma laua tagant rangeid hindeid (ma k\u00fcll teisi numbreid peale kim<\/em> ei m\u00e4rganud, aga ega ma ka ise neid kuidagi teisiti hinnata m\u00f5istnuks\u2026). V\u00f5isime veenduda, et laagrilised olid t\u00f5epoolest pandud k\u00f5ikv\u00f5imalikes oludes liivi keelt k\u00f5nelema \u2013 ka enamik miniatuuride s\u00f5nalisest k\u00fcljest oli omakeelne.<\/p>\n\n\n\n

Carmen:<\/p>\n\n\n\n

Kui b\u00e4ndirahvas j\u00e4i Kuo\u0161tr\u00f5gi, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nute koduks oli kahel j\u00e4rgneval \u00f6\u00f6l sisemaal asuv k\u00fclalistemaja, kuhu Tuuli viis meid autoga (ole sa t\u00e4natud!). Sisemaa oli pime ja t\u00fchi, hirmutavalt vaikne, v\u00e4ljas juba jahe, ainult meie autotuled t\u00e4ielikus pimeduses orienteerumas. Kui kaardirakenduse j\u00e4rgi oli \u00f5ige teeots tuvastatud, avastasime sealt suletud t\u00f5kkepuu, mille v\u00f5tit tuli otsida t\u00e4iskuu valgel kivi alt koodiga lukustatud karbist. Majja j\u00f5udes avastasime, et kapi tagant avaneb veel \u00fcks tuba, aga selleks ajaks oli k\u00f5ik juba niigi ebareaalne. Narnias julges magada ainult Riku. Joogivett oli kokku viis liitrit, mille justkui olukorda ette aimates olime Riiast kaasa ostnud. Tomatit veel v\u00f5ileivale j\u00e4tkus.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Neljap\u00e4ev, 30. juuli<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Carmen: <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige p\u00f5nevam p\u00e4ev! Hommikul suure innuga bussi ja otsast k\u00fclasid l\u00e4bi s\u00f5itma! M\u00e4ngisime toredat bingot, mille eesm\u00e4rk oli igast k\u00fclast leida liivi lipp. M\u00e4ng osutus lihtsaks, avalikult lehvivate liivi lippude hulk oli \u00fcllatavalt suur, K\u016bolkas (l\u00e4tip\u00e4raselt Kolkas) olid need peat\u00e4naval lausa iga t\u00e4navaposti k\u00fcljes. P\u00fc\u00fcdsime mitmes k\u00fclas k\u00e4ia ka rannas. K\u016bolkas k\u00fclastasime Liivi kogukonna maja, kus asus moodne muuseum ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6n\u00e4itus. Pidevalt juhtisime \u00fcksteise t\u00e4helepanu, kui kaunilt liivi lipuv\u00e4rvid kokku k\u00f5lavad. Sealt ostsin kaasa ka v\u00e4ikese liivi lipu, mida \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisi v\u00e4ltel igal v\u00f5imalusel k\u00e4es kandsin. S\u00f5idu l\u00f5petasime K\u016bolka ninal, kus s\u00f5ime l\u00f5unat m\u00e4nnimetsas restorani katuseterrassil ja korjasime magustoiduks \u00fcmbritsevast metsast mustikaid. K\u016bolka tipp ise oli \u00fcsna rahvarohke, seet\u00f5ttu seadsime end rannas istuma (ja ujuma) veidi kaugemal. Kahe mere kohtumispaika kujutasin siiski ette natuke dramaatilisemalt, ristlainetuse n\u00e4gemiseks tuli vaeva n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Must\u0101num (Melnsils): Liivi laht ehk <\/strong><\/em>Pi\u0161ki mer<\/strong>. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
M\u00e4gkil\u0101 (U\u0161ciems) avastamine.<\/strong> Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Kolmkeelsed sildid K\u016bolkas. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Anna K\u016bolka Liivi Kogukonnakeskuses Liivi P\u00fchade programmiga, kus ka K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi kenasti \u00e4ra mainitud. <\/strong>Foto: Dima.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Metsarestoran K\u016bolka ninas. <\/em><\/strong>Foto: Anna.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
K\u016bolka nina on m\u00f5ni aasta tagasi kuju muutnud ning vanad majakavaremed on n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4nud keset vett. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
K\u00fcsimus K\u016bolka vaatetornis: kas Saaremaa paistab siia \u00e4ra?<\/em><\/strong> Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsime l\u00e4bi p\u00f5igata ka v\u00e4ikesest Vaidi (l\u00e4tilikult Vaide) kalmistust, mis asub k\u00fclast veidi eemal metsas.\u00a0 Surnuaed n\u00e4gi v\u00e4lja kena ja hoolitsetud, metsikust loodusest eraldas seda v\u00e4ike lipptara. Kohalik rahvas on siia maetud perede ja suguseltside kaupa. Kes asjast teadsid, neile hakkasid silma mitmed tuntud liivi perenimed. \u00dchele hauakivile oli kirjutatud \u201eZuonk\u00f5 aim k\u0101lmad\u201c ehk Zuonk\u00f5 h\u00f5imu v\u00f5i pere kalmud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vaidi k\u00fclakalmistu. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
\u201eZuonk\u00f5 aim k\u0101lmad\u201c.<\/strong> Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Neljap\u00e4eva \u00f5htul paluti K\u00e4nnu Peal K\u00e4bil ja s\u00f5pradel liituda noortelaagri j\u00e4mmi\u00f5htuga. Olime selleks teadlikult ette valmistunud ning v\u00f5tsime endaga kaasa m\u00f5nusad palad, millele kaasa laulda v\u00f5i tantsida. Teadsime, et laagrilised laulavad liivikeelseid lugusid, seega m\u00f5tlesime, et pakume neile natuke elevust, v\u00f5ttes ette ungari \u201eVir\u00e1gomi\u201c ning k\u00f5rvale kohe \u0136empi K\u0101rli salatsiliivi keelde t\u00f5lgitud \u201eMin \u0113drimi\u201c. T\u00e4nu K\u0101rlile on meil ka teine salatsiliivikeelne lugu olemas: \u201eRykdr\u0101t\u201c ehk eestlastele ammu tuttav \u201eK\u00f5n\u00f5traat\u201c, mida saime ka \u00fchises j\u00e4mmiringis laulda.<\/p>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4mmil laulsime muidugi ka \u00fcht oma lemmiklaulu \u201ePuhu, tuul\u201c liivi keeles. See laul k\u00f5netas meie kaaslasi kohe ning peagi kuulsime ka nende versiooni. Saime teada, et sellel laulul on olemas lausa kuus erinevat viisi!<\/p>\n\n\n\n

Kui nii l\u00fc\u00fcrilised kui ka tempokamad laulud lauldud ja istumisestki juba villand saanud, v\u00f5ttis Dima v\u00e4lja karmo\u0161ka. Nagu \u00f6eldakse: kus on karmo\u0161ka, seal on ka tants! Udmurdi tantsumuusika ei j\u00e4ta kedagi k\u00fclmaks. N\u00e4itasime ette m\u00f5ned lihtsamad sammud, \u00fclej\u00e4\u00e4nu polnudki enam oluline \u2013 peaasi, et jalg tatsuks ja meel oleks hea. Viimane tants v\u00f5ttis juba p\u00e4ris v\u00f5hmale, aga r\u00f5\u00f5mu j\u00e4tkus k\u00f5igile.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Laagrilised sabatantsus. <\/strong>Foto: Agatha.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Carmen: <\/p>\n\n\n\n

Millegip\u00e4rast otsustasime Rikuga enne j\u00e4mmi algust randa minna. Pikalt vesteldes avastasime \u00fchel hetkel kaarti vaadates, et oleme juba poolel teel Pitr\u00f5gi. Pidasime natuke aru, kas minna tagasi v\u00f5i edasi, ning otsustasime spontaanselt Pitr\u00f5gi avastamise kasuks. Teel n\u00e4gime rannaliivale kraabitud joonistusi ja neid kirjeldavaid liivikeelseid s\u00f5nu ning olime m\u00f5lemad vaimustuses liivi keele elavast kasutusest. Pitr\u00f5gis (l\u00e4ti keeles Pitrags) oli meil aega k\u00f5ike rahulikult uudistada \u2013 baptistikirikut, infostende, kuulutusetahvlit ning k\u00f5ike muud t\u00e4htsat ja t\u00e4htsusetut. Kui bussiga k\u00fclasid l\u00e4bi k\u00e4ies oli vaja graafikust kinni pidada ja k\u00e4igud olid ajaliselt pigem kompaktsed, siis jalutusk\u00e4ik Pitr\u00f5gi v\u00f5imaldas k\u00fclaga kahekesi olla, vaikselt kuulata ja tunnetada. Rohkem ma reisi jooksul Pitr\u00f5gi ei j\u00f5udnudki (m\u00f5ned olevat seal k\u00e4inud j\u00e4rgmisel \u00f6\u00f6l).\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Liivikeelne kirjas\u00f5na rannaliivas anno 2026. <\/strong>Foto: Riku.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Reede, 31. juuli<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Carmen: <\/p>\n\n\n\n

Juuli viimasel p\u00e4eval kolis K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi f\u00e4nniklubi kaheks j\u00e4rgnevaks \u00f6\u00f6ks S\u01dfnagi (l\u00e4ti keeles Saunagsi). Meie p\u00e4ralt olid seal kaks k\u00e4mpingumaja, \u00fches neist kaks narivoodit ning teises \u00fcks lai voodi \u2013 jagunesime neljaks ja \u00fcheks. Kuna v\u00e4ljaspool bussijuhi t\u00f6\u00f6aega vajas transport endiselt alternatiivseid lahendusi, s\u00f5ltusime endiselt Tuuli heatahtlikkusest ja autost, kuhu mahub liikluseeskirju j\u00e4rgides teatavasti neli reisijat. Anti otsustas ennastsalgavalt kahel \u00f6\u00f6l tulla \u00fcksi jalgsi Ir\u0113lt S\u01dfnagi \u2013 see v\u00f5ttis kokku umbes kaks tundi \u2013 ning t\u00e4nut\u00e4heks sai ta endale privaatse majakese suure voodiga. Kui S\u01dfnagis oli internet ja laadimisv\u00f5imalus (Ir\u0113l asuva Liivi rahvamaja juures ei ole telefonilevi, ma ei teadnud, et see t\u00e4nap\u00e4eva Baltikumis v\u00f5imalik on), siis vett ja toitu hakkas v\u00e4heks j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
T\u00e4iskuu Pitr\u00f5gi kohal. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Sel \u00f5htul pidi Liivi rahvamajas toimuma K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi t\u00e4ispikk kontsert ning selle jaoks oli esimese asjana meil tarvis k\u00e4tte saada basskitarrist Atte. Kohustused ei lubanud teda koos meiega s\u00f5itu alustada, kuid olime kokku leppinud, et ta s\u00f5idab omal j\u00f5ul V\u01dfnta, l\u00e4tip\u00e4raselt Ventspilsi linna (Kuo\u0161tr\u00f5gist 50 kilomeetrit edelas), kust me ta endaga kaasa v\u00f5tame. Kui olime hommikul olemasolevad j\u00f5ud bussi peale kogunud, s\u00f5itsimegi p\u00e4ris esimese asjana V\u01dfntasse. Oma 32 000 elanikuga on see suuruselt kuues linn L\u00e4timaal, peamiselt tuntud sadama poolest, kuid ka liivi rahva jaoks on see l\u00e4him suur linn ning seega oluline kultuurikeskus.<\/p>\n\n\n\n

Bussijuht leidis endale sobiva tankla, kust meie uitamistele kaasaaitamiseks vajalikku k\u00fctust varuda, ning meie leidsime Atte. L\u00f5una hakkas l\u00e4henema, seet\u00f5ttu otsustasime kusagil siinsamas kesklinnas keha kinnitada. Keegi teadis \u00f6elda, et Valt ja teisedki liivlased kiitvat \u00fchte konkreetset s\u00f6\u00f6gikohta, niisiis otsisime paiga \u00fcles ning istusime \u00fcheskoos v\u00e4literrassil suure laua \u00fcmber. S\u00f6\u00f6k-jook olid head, ainult nende ootamine v\u00f5ttis omajagu aega. Aga ega sestki olnud midagi, sest andis seltskonnale v\u00f5imaluse m\u00f5nusalt \u00fcksteisega juttu ajada. \u00dcle\u00fcldse tundub mulle, et meil oli taaskord kokku saanud tore kamp soome-ugri entusiaste, kes tundis p\u00f5hjalikku huvi \u00fche rahva kultuuri, ajaloo, keele ja eluolu kohta ega lasknud ennast raskustest v\u00e4sitada.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tee \u00e4\u00e4rde j\u00e4i \u00fcks V\u01dfnta lilleveis. Oleksime hea meelega kohanud ka kuulsaid siniseid lehmasid, aga ehk kunagi tulevikus. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki v\u00f5tsime suuna tagasi Kuo\u0161tr\u00f5gi poole. Et ansambli kontserdi ettevalmistusteni oli aega veel mitu tundi, v\u00f5tsime plaani p\u00f5igata l\u00e4\u00e4nepoolsetesse liivi k\u00fcladesse \u2013 Patikm\u014dle, L\u016b\u017ei ja Piz\u0101le. Neis on k\u00f5neldud kuraliivi l\u00e4\u00e4nemurret, millesse \u00fcks esimesi kaasaegseid liivi haritlasi J\u0101\u0146 Prints vanem t\u00f5lkis 19. sajandil Matteuse evangeeliumi. Suurelt maanteelt viib igasse k\u00fclla eraldi teeharu, otse \u00fchendavad neid omavahel vaid v\u00e4ikesed metsarajad, kuhu polnud m\u00f5tet bussiga ronima hakata. Aga need k\u00fcladesse viivad kruusateed olid hullumoodi treppis, nii et me k\u00f5ik rappusime korralikult l\u00e4bi ja vaene buss veel k\u00f5ige rohkem. Aga vastu ta pidas ning me olime talle ja tema kannatlikule juhile Ilmarile \u00e4\u00e4retult t\u00e4nulikud.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Patikm\u014d, l\u00e4ti keeli Ovi\u0161i, on Liivi ranna l\u00e4\u00e4ne- ehk edelapoolseim k\u00fcla ning mitmed k\u00e4sitlused unustavad seda isegi liivi k\u00fclade hulka lugeda. K\u00fcla keskel lipuvardasse t\u00f5mmatud rohevalgesinine lipp igatahes andis \u00fchem\u00f5ttelise vastuse paiga rahvusliku kuuluvuse kohta. V\u00e4ikese otsimise j\u00e4rel leidsime metsast \u00fcles terve L\u00e4timaa vanima, 1814. aastal ehitatud t\u00f6ntsaka tuletorni. Vist saanuks mingi piletiraha eest l\u00e4hemalt sisse ka piiluda, aga j\u00e4tsime asja sedapuhku sinnapaika.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Patikm\u014d tuletorn on terve L\u00e4ti vanim omasugune. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmine sihtm\u00e4rk oli L\u016b\u017e, l\u00e4tilikult L\u016b\u017e\u0146a. Siin ei osanudki me korraga \u00fchtegi konkreetset vaatamisv\u00e4\u00e4rsuse-v\u00e4\u00e4rilist paika v\u00e4lja m\u00f5elda. Aga et Google\u2019i kaart n\u00e4itas metsas mingit s\u00f5jav\u00e4elinnakut, v\u00f5tsid v\u00e4hemalt m\u00f5ned meist ette jalutusk\u00e4igu, et asja l\u00e4hemalt uurida. Selgus, et keset tihedat rohelust k\u00fckitasid suured n\u00f5ukogudeaegsed betoonvarjendid, nende tagant leidsime ka l\u00e4bi liivaluidete merre voolava L\u016b\u017ei j\u00f5ekese. Selline tore peidetud nurgatagune.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Brutalistliku n\u00f5ukogude militaarbetooni n\u00e4ide L\u016b\u017ei rannametsas. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
L\u016b\u017ei j\u00f5eke murrab endale s\u00e4ngi l\u00e4bi d\u00fc\u00fcnide ja tervitab merd. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Piz\u0101 ehk Mi\u0137e\u013ctornis on kolmest l\u00e4\u00e4nekuraliivi k\u00fclast suurim. Uudistasime kunstnik \u0122irts Burvise rajatud laevakujulist monumenti Purjelaevade Sajand. Puust laevade ja rauast meeste meenutuseks loodud m\u00e4lestusm\u00e4rk tutvustab silmapaistvaid \u00e4rkamisaja isikuid ja s\u00fcndmusi Liivi Rannast. P\u00f5ikasin k\u00e4rmelt ka k\u00fclla sisse, kus n\u00e4gin t\u00e4nava\u00e4\u00e4rset tellistest luteri kirikut ja taamal Mi\u0137e\u013cb\u0101ka tuletorni, mis muide on k\u00f5rgeim majakas terves Baltikumis. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Purjelaevade Sajand: austusavaldus puust laevadele ja rauast meestele. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Piz\u0101 kirikus on peetud ka liivikeelseid teenistusi. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Piz\u0101 torn on Baltimaade k\u00f5ige k\u00f5rgem tuletorn. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Kontserdipaika, Liivi rahvamajja j\u00f5udnud, tuli asuda kohe lava ette valmistama ning heliproovi tegema. Mis aga meie heliproovist sai? Hoopis operatsioon! Atte bass andis otsad ning enam temast \u00fchtki piiksu v\u00e4lja ei tulnud. Jumalale t\u00e4nu, Merit oli tulnud kogu perega, mis t\u00e4hendas seda, et meiega oli kaasas kirurg, Meriti abikaasa Allan, kes on ise bassimees ja ka muidu meisterlike k\u00e4tega k\u00f5igeoskaja. Mis siis ikka \u2013 tuli pill lahti teha ja vaadata, mis seal sees toimub. \u00d5nneks oli kohapealsetel helimeestel olemas jootekolb, mille abil Allan oma operatsiooniga alustada v\u00f5is, ning maksimaalselt k\u00fcmne minutiga oli pill taas ellu \u00e4ratatud. S\u00fcdamelt langes kivi ning saimegi heliproovi tehtud.<\/p>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

Kontserdi\u00f5htu Liivi rahvamajas:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muidugi polnud see meil esimene kord ansambliga t\u00e4iesti uues kohas lavale minna. Oleme oma kontsertreisidel igasuguseid olukordi kogenud \u2013 ka neid, kus tulles kenasti kokkulepitud ajaks heliproovi selgub, et mitte keegi ei tea, et me \u00fcldse tulemas oleme ning eelnevalt saadetud tehnilisest rider<\/em>ist pole samuti keegi kuulnud. <\/p>\n\n\n\n

Liivi rahvamajas oli olukord algusest peale natuke isesugune.<\/p>\n\n\n\n

Kui kohale j\u00f5udsime, n\u00e4gime, et m\u00f5ned helimehed ja lavatehnikud olid k\u00fcll majas ning midagi toimetamas, kuid \u00fcsna pea saime aru, et nende m\u00f5tted olid hoopis teise s\u00fcndmuse juures. P\u00e4rast meie kontserti pidi saalis algama tantsuetendus ning selle jaoks oli kogu ruum teistmoodi \u00fcles seatud. Lava ei olnud seekord p\u00e4riselt lava \u2013 osa saali p\u00f5randast pidi hakkama t\u00e4itma lava rolli.<\/p>\n\n\n\n

Meie heliproov oli kokku lepitud kell 18:00 ja olime loomulikult veidi varem kohal. Helitehnikud teadsid k\u00fcll meie tulekust, kuid mitte seda, et meile oleks vaja mikrofone ja muud helitehnikat ning v\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast ei tegeldud algul meiega \u00fcldse. Meie aga teadsime t\u00e4pselt, et aega pole raisata. Oli vaja pillid ja mikrofonid t\u00f6\u00f6le saada ning enne kontserdi algust j\u00f5uda ka tagasi majutusse, sest k\u00f5ik esinemisriided ja muu vajalik ootasid seal.<\/p>\n\n\n\n

Viimaks saime k\u00f5ik vahendid t\u00f6\u00f6le ja v\u00f5isime prooviga edasi minna. Ning siis algas \u201ev\u00f5idujooks ajaga\u201c. Kui heliproov l\u00f5ppes, tuli s\u00f5na otseses m\u00f5ttes joosta. V\u00f5i \u00f5igemini \u2013 peaaegu lennata. <\/p>\n\n\n\n

Tagasi majutusse, riided selga, ennast kontserdiks valmis ja uuesti rahvamajja. Meil oli k\u00f5igeks selleks kokku umbes 25 minutit.<\/p>\n\n\n\n

Nii kiiresti ei ole ma vist kunagi varem ennast kontserdiks valmis s\u00e4ttinud!<\/p>\n\n\n\n

Kell sai kaheksa ja kontsert algas:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige t\u00e4htsam oli see, et me olime kohal. Ja veel parem \u2013 Liivi rahvamajja oli kogunenud p\u00e4ris palju rahvast, nii kohalikke kui ka kaugemalt tulnuid. <\/p>\n\n\n\n

(Siia sobiks pilt, mida teinud kohalik piltnik, kus k\u00f5ik oleme laval ja Anna n\u00e4itab s\u00f5rmega k\u00e4nnu ja k\u00e4bide peale)<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui lavale j\u00f5udsime, oli kogu eelnev pinge kadunud. N\u00fc\u00fcd j\u00e4i alles see, mille p\u00e4rast me \u00fcldse sinna tulime \u2013 muusika ja inimesed.<\/p>\n\n\n\n

Saime esitada oma lemmiklugusid ning laulude vahel publikuga suhelda. Kuna aeg-ajalt tuli kasutada ka l\u00e4ti keelt, oli meil abiks t\u00f5lk, kes aitas publikuni tuua laulude sisu ja t\u00e4henduse. See andis ka kontserdile m\u00f5nusa r\u00fctmi \u2013 laulude vahele tekkis natuke hingamisruumi ning publik tuli meie lugudega paremini kaasa.<\/p>\n\n\n\n

Meil on ansambliga saanud heaks tavaks, et iga kontserdi jaoks otsime repertuaari v\u00e4hemalt \u00fche kohaliku v\u00f5i s\u00fcndmuse teemaga seotud laulu. See teeb iga esinemise eriliseks ning aitab meil ka ise selle paiga kultuurile l\u00e4hemale j\u00f5uda. Seekord oli valik muidugi eriti loomulik \u2013 liivikeelne laul.<\/p>\n\n\n\n

Meie repertuaari on juba ammu kuulunud liivi algup\u00e4raga laul \u201ePuhu, tuul\u201c, mida seekord esitasime originaals\u00f5nadega pealkirja all \u201eP\u016bg\u00f5 t\u016b\u013c\u201c. Uueks looks v\u00f5tsime \u201eKas t\u016bnd\u00f5d m\u014dd\u201c. Selle meloodia p\u00f5hineb tegelikult tuntud prantsuse rahvaviisil \u201eMa Normandie\u201c, mida tuntakse ka ingliskeelse pealkirja \u201eDo You Know the Land\u201c all. Eesti keeles on tema nimi \u201eKas tunned maad?\u201c. Liivikeelsed s\u00f5nad kirjutas kuulus liivi kultuuritegelane ja luuletaja P\u0113t\u00f5r Damberg. Laul sai liivlaste seas erakordselt populaarseks ning aastak\u00fcmnete jooksul muutus see nii omaseks, et seda peetakse t\u00e4nap\u00e4eval liivi kultuuriruumis sisuliselt rahvalauluks \u2013 folkloriseerunud \u00fchislauluks, mida tuntakse ja armastatakse. Seet\u00f5ttu tundus see meie kontserdiks lihtsalt ideaalne valik.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esinemislainel Liivi rahvamajas. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Rahvast oli kuulama kogunenud hea palju. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Uued s\u00f5brad ja f\u00e4nnid:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kontserdile j\u00e4rgnev aeg on selliste reiside juures alati k\u00f5ige armsam. Inimesed tulid r\u00e4\u00e4kima, kiitsid ja k\u00fcsisid meie tegemiste kohta. Saime juurde uusi kuulajaid ning isegi noorte seas oli neid, kes meie muusikast v\u00e4ga vaimustusid.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks asi, mida sellistel kontsertidel korduvalt kuuleme, on see, et me teeme midagi v\u00e4ga vajalikku \u2013 hoiame v\u00e4ikeste rahvaste keeli ja kultuuri n\u00e4htaval, toome neid teiste inimesteni ning n\u00e4itame, et need pole lihtsalt vanad lood raamatus, vaid elavad kultuurid, mida saab ka t\u00e4na kuulata, laulda ja \u00fcksteisele jagada.<\/p>\n\n\n\n

Vahetasime kontakte, leppisime kokku, et kohtume kindlasti veel, ning lahkusime rahvamajast juba uute s\u00f5pradega.<\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

J\u00e4in veel vaatama kontsert\u00f5htu teist osa ehk salatsiliivi lugudest s\u00fcndinud tantsuetendust. K\u00f5igepealt pajatasid tantsu loojad ja tegijad tantsutrupist Lauga rahva ees oma projekti s\u00fcnnist. Etendus \u201eL\u012bb mytkud Salatsel\u201c ise n\u00e4is olevat s\u00fcvitsi l\u00e4bi m\u00f5eldud, selles k\u00f5neldi liikuvate kehade ning heli- ja valgusinstallatsioonide koosharmoonias liivi pereliinides edasiantavaid lugusid. Kuna p\u00e4ev oli olnud pikk, siis p\u00e4ris l\u00f5puni ma j\u00e4\u00e4da ei jaksanud, vaid l\u00e4ksin otsisin \u00fcles kaaslased. Neil olid vahepeal olnud omad seiklused.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tantsutrubi Lauga vestlusring. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htu teine vaatus \u2013 ootamatu viktoriin:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kuna \u00f5htu oli ilus ja suvine, ei tahtnud me kohe majutusse tagasi minna. P\u00e4rast kontserdi emotsioone oli vaja natuke lihtsalt \u00f5ues olla, v\u00e4rsket \u00f5hku hingata ja end maha laadida.<\/p>\n\n\n\n

Rahvamaja vastas m\u00e4rkasime \u00fcht v\u00e4likohviku moodi kohta. M\u00f5tlesime, et l\u00e4heme korraks istuma. Sellest \u201ekorraks\u201c sai aga v\u00e4ga l\u00f5bus \u00f5htu j\u00e4tk. Koha omanik osutus \u00e4\u00e4rmiselt jutukaks inimeseks. Peagi j\u00f5udsime muusika juurest soome-ugri rahvaste, Eesti-L\u00e4ti-Leedu suhete ja kogu meie piirkonna kultuuriloo juurde. S\u00f6\u00f6gikoha omanik jagas meiega oma teadmisi, r\u00e4\u00e4kis erinevate rahvaste iseloomulikest joontest ning laulis meile kolmes keeles isegi Balti keti \u00fchislaulu \u201e\u00c4rgake, Baltimaad\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Ja siis l\u00e4ks asi veel huvitavamaks. Ta hakkas meie v\u00e4limuse p\u00f5hjal \u00e4ra arvama, kes meist v\u00f5iks olla millise rahva esindaja. Meie jaoks kujunes sellest juba t\u00e4iesti ootamatu hilis\u00f5htune viktoriin.<\/p>\n\n\n\n

Naeru ja hea tujuga l\u00f5ppenud vestlus oli ideaalne punkt \u00fchele pikale ja emotsiooniderohkele p\u00e4evale.<\/p>\n\n\n\n

Kui l\u00f5puks l\u00e4bi metsa tagasi Kuo\u0161tr\u00f5gi poole sammusime, oli \u00fcmberringi vaikne. P\u00e4ev, kuhu oli j\u00e4\u00e4nud kiirustamist, segadust ja 15-minutilist kontserdiks valmistumist, l\u00f5ppes hoopis rahu, v\u00e4rske \u00f5hu ja m\u00f5nusa tunnega. Just sellised hetked j\u00e4\u00e4vadki reisidelt k\u00f5ige paremini meelde.<\/p>\n\n\n\n

Carmen: <\/p>\n\n\n\n

V\u00e4likohvikus leidis aset veel \u00fcks naljakas seik. Kui kohviku omanik hakkas b\u00e4ndiliikmetele oma eesti keele oskust demonstreerima, siis k\u00f5rvallauas viibinud leedulaste seltskond sosistas omavahel, et n\u00e4ed, eestlased ei oska v\u00f5\u00f5rkeeli ja n\u00fc\u00fcd teenindaja peab niimoodi pingutama. Mu reisikaaslased on k\u00f5ige mitmekeelsemad inimesed, keda ma tunnen.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
\u00d5htu Ir\u0113l. \u00d5hus on Liivi P\u00fchade eelaimdust. <\/em><\/strong>Foto: Carmen.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Laup\u00e4ev, 1. august<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

Jumalateenistus Ir\u0113 kirikus<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. august ei ole minu jaoks kunagi lihtsalt tavaline p\u00e4ev. Juba siis, kui hakkasime oma erilist reisi Kuramaale planeerima, teadsin, et seekord m\u00f6\u00f6dub mu s\u00fcnnip\u00e4ev hoopis teistmoodi \u2013 mitte kodus s\u00f5prade ja l\u00e4hedaste keskel, vaid Liivi Rannas. M\u00f5tlesin, et miks mitte proovida midagi t\u00e4iesti uut ja veeta oma s\u00fcnnip\u00e4ev hoopis kusagil mujal, keset erilisi inimesi ja s\u00fcndmusi? <\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndmusi oli sel p\u00e4eval t\u00f5esti palju. P\u00e4rastl\u00f5unal ootas meid ansambliga ees v\u00e4ike etteaste rahvamajas liivi aasta suurimal s\u00fcndmusel \u2013 L\u012bv\u00f5d Piv\u0101d peol ehk liivlaste p\u00fchadel.<\/p>\n\n\n\n

Alustasime p\u00e4eva jumalateenistusega Ir\u0113 kirikus, mis ehitatud 1868. aastal. Esimese maailmas\u00f5ja ajal kannatada saanud kiriku torn taastati 1927. aastal ning 1930. aastatel peeti siin ka liivikeelseid jumalateenistusi. N\u00f5ukogude ajal kirik suleti, kuid taastati aastaks 1988 ning seal hakati taas jumalateenistusi pidama. Siis peeti seal ka uue aja esimene liivikeelne jumalateenistus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ir\u0113 kirik on m\u00e4nginud liivi kultuurielus t\u00e4htsat rolli. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ir\u0113 kiriku altar kahe ilusa lipuga.<\/em><\/strong> Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kiriku vaikuses ja palvuses oli midagi v\u00e4ga s\u00fcgavat. V\u00f5ib-olla just sellep\u00e4rast, et igap\u00e4evaelus me sellist vaikust ja p\u00fchalikkust enam kuigi sageli ei koge.<\/p>\n\n\n\n

Olles seal oma s\u00fcnnip\u00e4evahommikul, tekkis mul ootamatult v\u00e4ga tugev ja liigutav soov: hoidku Jumal mu emakeelt, kultuuri ja rahvast! Et kui ma kunagi 30 v\u00f5i 40 aasta p\u00e4rast oma s\u00fcnnimaale tagasi tulen, ei k\u00f5nniks ma l\u00e4bi t\u00fchjade k\u00fclade, kus kunagi elasid inimesed, kelle keel ja laulud mind siia t\u00f5id. Et kalmistul ei peaks ma oma l\u00e4hedaste j\u00e4lgi otsima ainult hauakividelt ja nimedelt.<\/p>\n\n\n\n

See oli v\u00f5ib-olla k\u00f5ige s\u00fcgavam s\u00fcnnip\u00e4evasoov, mida endale kunagi soovinud olen.<\/p>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Kirikust jalutasime rahvamaja juurde, mille k\u00f5rvale p\u00fcstitatud v\u00e4lilaval algasid Liivi P\u00fchad h\u00fcmnide laulmisega. Siinjuures viktoriinik\u00fcsimus: millised l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvad laulavad oma h\u00fcmni veel sama viisiga? Liivlastel on olnud tugev koorilaulutraditsioon ning t\u00e4nagi v\u00f5isime kuulda L\u00e4ti eri paikadest tulnud koore. Paljudel olid seljas muistse, 12.\u201313. sajandi tegumoega r\u00f5ivad ja ehted, teised j\u00e4lle kandsid 19. sajandi rahvar\u00f5ivaid, mille osaks n\u00e4iteks meilgi toona v\u00e4ga moodi l\u00e4inud triibuseelikud. Lisaks kooridele astusid lavale ka v\u00e4iksemad folkansamblid, nende seas ka v\u00e4ga \u00e4ge noortelaagri liikmete b\u00e4nd. Kui nad oma tegevusega ka edaspidi j\u00e4tkavad, siis saab sellest kahtlemata k\u00f5va tegija siinpool L\u00e4\u00e4nemerd kummuvas folgitaevas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
P\u00fchad algasid Liivi ja L\u00e4ti h\u00fcmnidega. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Noortelaagri liikmete b\u00e4nd. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Liivi P\u00fchade oluline tava on \u00fchise protsessiooniga mere \u00e4\u00e4rde minek ning tammep\u00e4rja ohverdamine Mere-emale. Lipuga ehitud paati istusid paar meest koos neiu ja noormehega, kes \u00fcles merele s\u00f5udes p\u00e4rja vette heitsid. Rannal lausuti samal ajal Mere-emale palvet, et ta oma rahvast ikka toetaks ja aitaks. Liivi kaasaegsete rituaalide kujundamisel on olnud oluline roll rahvamuusik Julg\u012b Staltel, kes oma t\u00fctarde ja teiste kaaslastega juhtisid maagilisi toiminguid, aga oli sel p\u00e4eval \u00fcle\u00fcldse igal pool, kus vaja \u2013 laval esinemas, inimestega suhtlemas ja kindlasti veel sajas kohas korraga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Rahvas kogunemas k\u00fclatanumale, et \u00fchiselt suunduda mere \u00e4\u00e4rde. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Palve Mere-emale on alati olnud t\u00e4htis osa Liivi P\u00fchadest. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Tammep\u00e4rg viiakse merele. Maalej\u00e4\u00e4nud elavad kaugemalt kaasa. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ohverdused tehtud, oli k\u00f5nede aeg. S\u00f5nasaajaid oli p\u00e4ris palju, teiste seas Eesti, Soome ja Ungari diplomaatilised esindajad, kes k\u00f5ik r\u00f5hutasid meie sugulust ja \u00fcksteise toetamist. Liivlaste p\u00f5hik\u00f5ne pidas Valt Ern\u0161treit, kelle jutu t\u00f5lkis l\u00e4ti keelde noorema p\u00f5lve hea keelem\u00f5istja Sofija K\u016bla. Ma ise eriline k\u00f5nede kui \u017eanri f\u00e4nn ei ole, aga m\u00f5istan nende \u00fclesannet n\u00e4idata oma kohalolu ja kaasam\u00f5tlemist \u00fchistes ettev\u00f5tmistes.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ungari suursaadik L\u00e4tis Gy\u00f6rgy Urkuti pidas rahvale k\u00f5net sulas l\u00e4ti keeles. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anna:<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsime rahvamajja kohale veidi varem, et oma pillid ja muud esinemiseks vajalikud asjad k\u00e4tte saada; olime need j\u00e4tnud p\u00e4rast eilset kontserdi siia lukustatud ruumi. Rahvamaja oli juba rahvast t\u00e4is. Kohal olid erinevad rahvaansamblid ja kunstnikud, kes laulsid-m\u00e4ngisid ja tutvustasid l\u00fchidalt oma tegemisi. K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esitas kolm laulu. Meie etteaste j\u00e4rel ootas mind p\u00e4eva armsam \u00fcllatus: kohtusime kauaaegse s\u00f5bra Helgi Daubarega, kes oli tulnud siia Ventspilsist esinema oma liivi ansambliga K\u0101ndla.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi laup\u00e4evane esinemissutsakas. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Haapsalust p\u00e4rit Helgi aastak\u00fcmneid elab Ventspilsis ning p\u00fchendunud liivi keele ja kultuuri hoidmisele. Kohtusime temaga esimest korda aastaid tagasi H\u00f5imup\u00e4evadel. Kohe p\u00e4rast K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi esinemist tuli Helgi meie juurde suure \u00f5itsva \u00fcrdikimbu ja imearmsa \u00e4mbrikesega, mis oli t\u00e4is tema koduaiast korjatud tikreid ja s\u00f5straid. Kui armas on kohtuda kalli s\u00f5braga! Sellised kohtumised ja s\u00fcndmused j\u00e4\u00e4vad kauaks meelde.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Folklooriansambel K\u0101ndla. Paremalt teine on Helgi Daubare. <\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n


P\u00e4rast esinemist jalutasime l\u00e4bi laadamelu bussi juurde, et pillid turvaliselt \u00f6\u00f6majja viia. Ise aga otsustasime p\u00e4eva j\u00e4tkata \u00fchise l\u00f5unaga v\u00e4likohvikus, mis oli tuntud selle poolest, et seal sai tellida isegi liivi keeles \u2013 meie jaoks t\u00e4iesti kohustuslik peatus! Esinemispinge oli langenud ja v\u00e4simus korraks unustatud, kui istusime k\u00f5ik laua taha. Pitsad tulid otse puuahjust ning kogu koht oli nagu loodud suviseks pidup\u00e4evaks \u2013 murule t\u00f5stetud lauad ning nende peal suvised kaunistused ja suured lillevaasid.<\/p>\n\n\n\n

Ma tundsin end lihtsalt \u00f5nnelikuna! Ilm, inimesed, muusika, liivi kultuur ja see imeline p\u00e4ev \u2013 k\u00f5ik sobis kuidagi ideaalselt omavahel kokku. <\/p>\n\n\n\n

Ja siis tuli veel \u00fcks eriline hetk. S\u00f5brad kinkisid mulle Tartu piirkonna rahvariidev\u00f6\u00f6 <\/strong>\u2013 kingitus, mis t\u00e4histas lisaks s\u00fcnnip\u00e4evale ka meie pere jaoks v\u00e4ga olulist s\u00fcndmust: eestlaseks saamist.<\/p>\n\n\n\n

Nii saigi sellest Kuramaa reisist \u00fcks minu elu k\u00f5ige ilusamaid s\u00fcnnip\u00e4evi. Ja kui j\u00e4rgmisel aastal peaks s\u00fcnnip\u00e4evaks taas m\u00f5ni reis s\u00fcndima, siis saab sellest hea traditsioon, mida j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Seltskond pitsakohas V\u00e4ike P\u00fc\u00fc. <\/em><\/strong>Foto: Dima.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ilupilt puude najal. <\/em><\/strong>Foto: Bogi.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Istunud olime me n\u00fc\u00fcd omajagu ning kuigi toredas seltskonnas on see puhas r\u00f5\u00f5m, vajab kere \u00fchel hetkel ikka ka liigutamist. Seda saime me taas rahvamaja juures. \u00d5uelavale astus etnorokkb\u00e4nd Kaligo eesotsas Julg\u012b Staltega, kes l\u00f5i kohe lahti tubli energiaga lood. Rahvas oli natuke eestlaste moodi; alguses oli tantsijaid veel tagasihoidlikult ja nagu h\u00e4belikult, aga mida hoogsamaks simman end keris, seda rohkem ja rohkem kargajaid lava ette t\u00f5mmati. Ei j\u00e4\u00e4nud meiegi k\u00f5rvale, panime m\u00e4ngu k\u00f5ik, mida oskasime, ja natuke veel otsa. Kes tahtis, sai l\u00f5unastest kaloritest igatahes j\u00e4\u00e4davalt lahti. Ja tants on muuski m\u00f5ttes tervislik ja l\u00f5bus.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Simmanim\u00f6ll Kaligo pilli j\u00e4rgi. <\/em><\/strong>Foto: Carmen.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Carmen: <\/p>\n\n\n\n

Patrick j\u00f5udis minult veel k\u00fcsida, kas ma osalen rongk\u00e4igus. Mis rongk\u00e4igus? Ja juba haaras liikuv inimvoog mind Patricku k\u00e4evangus kaasa millessegi, mis meenutas rannal liikuvat inimmustrit, kus teatud trajektoori pidi p\u00f5imuti \u00fcksteisest l\u00e4bi. Selle k\u00e4igus tervitasid inimesed \u00fcksteist ja soovisid h\u00e4id p\u00fchi, ikka liivi keeles. Soome-ugri rahvas niimoodi k\u00f5neleb v\u00f5\u00f5rastega! \u00d5htu h\u00e4mardudes hajutati inimvoog ringikujuliselt \u00fcmber l\u00f5kke, juba loobiti k\u00e4est k\u00e4tte p\u00f5levaid t\u00f5rvikuid ning kaunite rahvaviiside saatel tuli mind keegi suitseva t\u00f5rvikuga \u00f5nnistama. Selles hetkes, tuhk rinnale kukkumas ja h\u00fcpnotiseerivad trummid k\u00f5rvus k\u00f5lamas, sain ma aru, et ma kogen praegu midagi erakordset. Kui mulle \u00fcldiselt meeldib enda \u00fcmber toimuvat kontrollida, siis tol \u00f5htul kandis s\u00fcndmus mind. Ma ei m\u00e4leta t\u00e4pselt, mis seal veel oli, m\u00e4letan k\u00f5ik koos veepiirile minekut ja Mere-emale millegi h\u00fc\u00fcdmist. Siis j\u00e4rsku hakkas sadama. Ma ei saanud isegi aru, kas ma nutan v\u00f5i oli see t\u00f5epoolest vihm.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Rahvas on tulnud vaatama kordumatut p\u00e4ikeseloojangut. Kohe l\u00e4heb rannas suuremaks m\u00f6lluks. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
\u00d5htune \u00fchisrituaal. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmises m\u00e4lupildis oleme tagasi S\u01dfnagis ja istume neljakesi k\u00e4mpingu terrassil. Sajab, meie oleme katuse all. Siis j\u00e4rsku ilmus vihmast ja pimedast Anti, r\u00e4tik \u00f5lgadel, j\u00e4lle jalgsi Ir\u0113lt tulnud, ja tervitas meid liivi keeles. Vahetasime m\u00f5ned s\u00f5nad. Hetkeks tundus, et see k\u00f5ik ongi p\u00e4ris, keegi tuli, soovis k\u00fclarahvale liivi keeles head \u00f6\u00f6d ja l\u00e4ks oma teed.<\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

Teel \u00f5htusele l\u00f5kkele koos Anna, Dima ja Agathaga j\u00e4id meie ette paar telki, mis paar tundi varem olid veel olnud osa suurest turust. Agathale hakkas silma \u00fcks pillimeister, kelle letil lebas \u0161amaanitrumm. Oli see \u00fcrgne liivi DNA, Mere-ema pehmelt t\u00f5ukav k\u00e4si v\u00f5i m\u00f5ni muu impulss, aga Agatha ostis selle \u00e4ra. M\u00f5eldud-tehtud ja saimegi oma teekonda Ir\u0113 rannale j\u00e4tkata. Tee peal korjasime Agathaga omale \u201emaltsa p\u00e4he\u201c, st panime igasugu kena rohelist ja kollast (siinkohal sobiks h\u00e4sti komi s\u00f5na \u0432\u0438\u0436<\/em>), mida loodus andis, omale kaunistuseks juustesse. Rannal ootas meid loojuv p\u00e4ike ja \u00fcks k\u00f5rge kuhi, mis hirmsasti p\u00f5letamist ootas. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Malts peas. <\/em><\/strong>Foto: Agatha.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5kke \u00fcmber hakkas pihta rituaal, millest mina oma v\u00e4eti p\u00f5lvega ka alul osa v\u00f5tsin. Etapp, millest osa sain, h\u00f5lmas l\u00f5kke juures liikumist, nagu omamoodi ringm\u00e4ng, kus kord tatsad \u00fche paarilisega, siis saad teise paarilise, l\u00f5puks aga on neid paarilisi v\u00e4ga palju enam. Selles liikluses sai minu algsest paarilisest Agathast vahepeal \u00fcks h\u00e4rrasmees, kellega natuke vestlesime. Tuli v\u00e4lja, et meid oli tabanud sama saatus: olime m\u00f5lemad katkise p\u00f5lvega. Meid ei \u00fchendanud aga ainult lombakus, vaid ka fakt, et me m\u00f5lemad oleme eestlased ning \u00f5ppinud liivi keelt. See ei olnud esimene kord selle reisi jooksul, kus pidin t\u00f5dema, et siin Liivi Rannal on midagi maagilist, mis asjad omamoodi kokku klappima seab.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Tulel\u00f5\u00f5m omandas keskse koha \u00f5htuses kombetalituses. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Rituaali l\u00f5puosa, Mere-emale elik merele ja tulele andide viskamise ajal j\u00f5udis see m\u00f5te taas minuni. Miks olime meie reisiseltskonnast just mina ja Agatha korjanud omale tee pealt kaunistusi p\u00e4he? Tuli v\u00e4lja, et selleks, et need Mere-emale ohverdada. Nagu seesama liivi DNA oleks l\u00f5kkele l\u00f6\u00f6nud. Ma olin t\u00e4iesti h\u00e4mmingus. K\u00f5ik oli t\u00e4pselt nii, nagu peab. M\u00f5tlesin \u00f5htul veel tagasi meie reisile ning sellele, kuidas mingisugused asjad meie koosveedetud aja jooksul kordusid nagu mustrid: naljadest, piltidest ja isegi K\u016bolka kalavabriku juhataja Jevgenijs Morozovsi mustast silmaklapist l\u00e4bi k\u00e4inud piraaditeema, liivi western<\/em>i s\u00fc\u017eee arendamine, mis ausalt \u00f6eldes kirjutas ennast reisi jooksul ise (ehk tuleb see kunagi FUFFil valmis teha?), kohtumine liivi keele oskajast kaaslonkuriga Eestist, mitmetes olukordades koos Agathaga oma liivi juurte tundmine ja tunnetamine. See k\u00f5ik tekitas minu hinges mingisuguse s\u00fcgava rahulolu ja vaikuse, millest ma ei saanud pikalt p\u00e4rast meie reisi l\u00f5ppugi \u00fcle. Ega olekski tahtnud, sest see tunne oli lihtsalt v\u00f5imas!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Piraadid K\u016bolka Kogukonnamaja ees. <\/em><\/strong>Foto: Britt.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
K\u016bolka kalavabriku juhataja Jevgenijs Morozovs oli t\u00f5sine vana.<\/em><\/strong> Foto: Britt.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4ev, 2. august<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Anti: <\/p>\n\n\n\n

Viimane p\u00e4ev. K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi rahvas pakkis end hubases Kuo\u0161tr\u00f5gi \u00f6\u00f6majas kokku ning v\u00f5ttis S\u01dfnagis teisedki bussi peale. Meid ootas ees kojus\u00f5it, aga enne seda plaanisime l\u00e4bi p\u00f5igata veel viimasest liivi kohast \u2013 Ir\u0113 l\u00e4\u00e4nepoolsest naaberk\u00fclast S\u012bkr\u00f5gist. Tee sinna polnud pikk, nii et miks mitte saada ka see paik oma Liivi ranna kaardile kirja. M\u00f5eldud, tehtud!<\/p>\n\n\n\n

Britt-Kathleen:<\/p>\n\n\n\n

S\u012bkr\u00f5gi k\u00fclas s\u00fcndis \u00fcheks esimeseks liivi haritlaseks peetud P\u0113t\u00f5r Damberg (1909\u20131987). L\u00e4ti keeles kannab k\u00fcla nime S\u012bkrags. See on auv\u00e4\u00e4rselt vana k\u00fcla, mille esmamainimine ulatub juba aastasse 1387. T\u00e4nini on k\u00fclas s\u00e4ilinud arhailine hoonestusplaan, millest kumab l\u00e4bi vana kalurik\u00fcla tundmus. Oskar Loorits on kunagi \u00f6elnud, et liivi k\u00fclad on s\u00fcdamega. Seda on ka S\u012bkr\u00f5g, kus Kil\u0101sid\u0101mi (k\u00fclas\u00fcdame) elumaja oli omal ajal rahva p\u00f5hiline kokkusaamispunkt: seal leidsid \u00f6\u00f6maja kalurid ning m\u00f5nda aega toimetas majas isegi pood. Kil\u0101sid\u0101mi vastas, V\u012bnamegi talus, elasid kalur-sepad. 1936. aastal valminud sepikoda seisab t\u00e4pselt samas paigas, kus asus sepikoda juba 18. sajandil. Sellest m\u00f5nik\u00fcmmend sammu suure tee poole j\u00e4\u00e4b paremat k\u00e4tt \u0136e\u013c\u0137i talu, mis ongi eelmainitud liivi suurmehe s\u00fcnnikodu. Nii \u0136e\u013c\u0137i talu kui ka teiste talude mitmed hooned on t\u00e4naseks saanud ehitism\u00e4lestise m\u00e4rgi k\u00fclge ning on seet\u00f5ttu riikliku kaitse all.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
S\u012bkr\u00f5gi k\u00fcla \u0136e\u013c\u0137i talus on s\u00fcndinud haritlane P\u0113t\u00f5r Damberg. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
K\u00fcsimus S\u012bkr\u00f5gis. <\/em><\/strong>Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/p>\n\n\n\n

Tagasitee koju oli lihtne ja unine. Varem v\u00f5i hiljem j\u00e4id vist k\u00fcll k\u00f5ik meist mingiks ajaks magama, ainult bussijuht hoidis professionaalset joont ning vedas meid kindla k\u00e4ega l\u00e4bi k\u00fcpssuvise L\u00e4timaa. L\u00f5unapeatuse tegime sealsamas Spice keskuse Lidos (kus einestades hakkasid m\u00f5tted keerlema juba j\u00e4rgmise aasta v\u00e4ljas\u00f5idu \u00fcmber), seej\u00e4rel panime Riia kesklinnas maha Carmeni, Riku, Patricku ja Agatha, kelle edasised r\u00e4nnuteed hargnesid siit eri suundadesse. Meie \u00fclej\u00e4\u00e4nud j\u00f5udsime \u00f5htupoolikul Tartusse ning roomasime k\u00f5ik oma kodudesse, v\u00e4ga v\u00e4sinud, aga siiski \u00f5nnelikud l\u00e4bielatud seiklustest.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Osa reisiseltskonnast l\u00e4ks Riias omi radu m\u00f6\u00f6da edasi. <\/em><\/strong>Foto: Agatha.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Meie seltskonnas oli neid, kes Liivi rannas k\u00e4inud varem korduvalt, kui ka p\u00e4ris esmak\u00fclastajaid. Mitmep\u00e4evane s\u00f5it pakkus aga k\u00f5igile avastusr\u00f5\u00f5mu ja silmaringi avardumist, staa\u017eist hoolimata. P\u00e4ris n\u00e4gemata j\u00e4id meil sellel reisil vaid Liivi Ranna k\u00fclaahela keskele j\u00e4\u00e4vad \u012ara ehk Lielirbe ning \u016a\u017ekil\u0101 ehk Jaunciems. Vahest on isegi hea, kui tead, et mingis paigas on endiselt avastamata nurgakesi. Ettekujutuses s\u00e4ilib neil n\u00f5iduslik salap\u00e4ra \u2013 mine tea, mis imelisi asju seal k\u00f5ik leida v\u00f5ib! Aga kui v\u00f5imalus avaneb, k\u00fcllap siis kord ka sinna j\u00f5uame ja nende paikade seletamatust maagiast osa saame.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Lipuv\u00e4rviline paat Kuo\u0161tr\u00f5gis.<\/em><\/strong> Foto: Anti.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2026. aasta suve v\u00f5ib pidada H\u00f5imul\u00f5imede suurte reiside hooajaks. Juunis v\u00e4isas meie esindus Ameerika \u00dchendriikides soome-ugri kultuuripealinna Hancocki Juhannuse pidustusi. Sellest k\u00f5igest veidi rohkem kui kuu aega hiljem s\u00f5itsime l\u00f5unanaabrite liivlaste maile, et kogeda nende noortelaagri tegemisi ja iga-aastast suurs\u00fcndmust Liivi P\u00fcha. Viis p\u00e4eva oli just paras aeg, et saada p\u00e4ris hea \u00fclevaate enamikest Kuramaa liivi k\u00fcladest ning tutvuda t\u00e4nap\u00e4evase liivi kultuurieluga. Kolmap\u00e4ev, 29. juuli … Continue reading H\u00f5imul\u00f5imed Liivi Rannas<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1636,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6,7,4,3],"tags":[65,17],"class_list":["post-1579","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kannu-peal-kabi","category-muusika","category-soome-ugri-radadel","category-uritused","tag-liivi","tag-soome-ugri"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1579","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1579"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1579\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1635,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1579\/revisions\/1635"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1636"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1579"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1579"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1579"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}