{"id":401,"date":"2019-12-20T19:33:00","date_gmt":"2019-12-20T16:33:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=401"},"modified":"2020-10-22T20:57:05","modified_gmt":"2020-10-22T17:57:05","slug":"fun-kais-setomaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2019\/12\/20\/fun-kais-setomaal\/","title":{"rendered":"FUN k\u00e4is Setomaal"},"content":{"rendered":"\n

Anti muljetab Fenno-Ugria Noorte autoreisist Eesti-poolsele Setomaale.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00dchel s\u00fcgisesel Fenno-Ugria Noorte koosolekul tekkis meil plaan teha v\u00e4ljas\u00f5it Setomaale. M\u00f5nda aega elas see idee lihtsalt m\u00f5tetes ning vahepeal polnud \u00fcldse kindel, kas asjast ikka asja saab. Aga p\u00e4ris detsembri alguses pani meie vanem Anna ette korraldada matk p\u00e4riselt \u00e4ra ning ettevalmistused muutusid konkreetseks.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Nii s\u00fcndiski, et laup\u00e4eval, 7. detsembri hommikul kell 8.00 kohtusid Tartu \u00dclikooli peahoone ees viis Setomaa-huvilist funlast – Anna, Stefan, Koen, Naoki ja Anti. Istusime autosse ning alustasime koidu-eelses h\u00e4maruses teekonda m\u00f6\u00f6da R\u00e4pina maanteed, et p\u00e4evavalguseks Setomaa piirile j\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcletanud V\u00f5handu j\u00f5e silla, oli meie esimeseks peatuseks p\u00f5hjapoolseim seto k\u00fcla V\u00f5\u00f5psu. Tegelikult on olemas koguni kaks V\u00f5\u00f5psut – V\u00f5handu vasakkaldal V\u00f5rumaa V\u00f5\u00f5psu ning paremkaldal Setomaa oma. Kesk- ja varauusajal jooksis riigipiir m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge just nende kahe vahelt l\u00e4bi. Tutvusime 1710. aasta paiku ehitatud ts\u00e4ssona ehk kabeliga, milletaolisi leidub paljudes Setomaa k\u00fclades. Ts\u00e4sson on p\u00fchitsetud P\u00fchale Nikolaile ehk Migulale. Vanasti toimus V\u00f5\u00f5psus migulap\u00e4\u00e4v\u00e4l <\/em>(6. detsembril) suur laat, kuhu s\u00f5ideti laevade ja paatidega kohale mujaltki Pihkva j\u00e4rve \u00e4\u00e4rest. Viimane j\u00e4\u00e4b V\u00f5\u00f5psust k\u00f5igest m\u00f5ne kilomeetri kaugusele.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_092724\"<\/figure>\n\n\n\n

V\u00f5\u00f5psu ts\u00e4sson asub tegelikult vana kalmistu peal, kuid k\u00f5ik hauak\u00e4\u00e4pad ja -t\u00e4hised on praeguseks ammu kadunud.<\/p>\n\n\n\n

Edasi s\u00f5itsime Pihkva j\u00e4rve \u00e4\u00e4rsesse Beresje k\u00fclla, mis on teadaolevalt Setomaa ainus vene vanausuliste asula. Kuna vanausulised on l\u00e4bi sajandite hoidnud teistest pisut omaette, siis on neil ka oma v\u00e4ike kalmistu. Lugesime hauakividelt nimesid ja kiikasime taamal laiuva halli j\u00e4rve poole. Ilm hakkas n\u00e4itama oma m\u00e4rjemat ja tuulisemat palet.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_094454\"<\/figure>\n\n\n\n

Beresjest veidi l\u00f5una pool on j\u00e4rve \u00e4\u00e4res teinegi vene k\u00fcla L\u00fc\u00fcbnitsa, mille rahvas peamiselt \u00f5igeusklik. K\u00f5rge vaatetorni tipust avanes hea vaade Kolpino saarele, mis j\u00e4\u00e4b t\u00e4nap\u00e4eval Venemaa F\u00f6deratsiooni territooriumile. Torni tipus oli tuul juba p\u00e4ris karge.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_095759\"<\/figure>\n\n\n\n

Terve j\u00e4rvekallas oli muinasajal \u00fcsna tihedalt asustatud. Vasakul paistev maasiil ongi Kolpino saar.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_095751\"<\/figure>\n\n\n\n

Edasi viis meie tee l\u00e4bi metsa ja iidse seto k\u00fcla Laossina. Peatusime Mikitam\u00e4e keskuses ts\u00e4ssona juures, mis on Ruhnu kiriku j\u00e4rel Eesti vanuselt teine puithoone (ehitatud t\u00f5en\u00e4oliselt 1694. aastal). Mikitam\u00e4e naaberk\u00fcla R\u00e4\u00e4solaan\u00f5 nimi v\u00f5ib aga m\u00f5tisklust pakkuda uralistidele. R\u00e4\u00e4solaan\u00f5 vana venekeelne nimi \u0427\u0435\u0440\u043d\u043e\u043b\u0435\u0441\u044c\u0435<\/em> t\u00e4hendab musta metsa. On v\u00e4lja pakutud, et s\u00f5na “r\u00e4\u00e4so-” (millel eesti ega seto keeles t\u00e4hendus puudub) p\u00e4rineb ersa s\u00f5nast “rau\u017eo”, (“must”). Kuidas sattusid mordvalased Setomaale kohanimesid andma, sellel puudub \u00fcks veenev seletus, aga ega seost v\u00e4listada ka ei saa, sest l\u00f5unaeesti ja mordva kultuurides leidub teisigi iidseid kontaktidele viitavaid \u00fchisjooni.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_102145\"<\/figure>\n\n\n\n

K\u00fclm n\u00e4pistas Mikitam\u00e4el j\u00e4rjest edukamalt.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_102234\"<\/figure>\n\n\n\n

Aga oli veel vara pugeda sooja. Tegime p\u00f5ike ka veel V\u00e4iko-R\u00f5snasse sanatooriumi randa tutvumaks Setomaa t\u00e4nap\u00e4evase turismi- ja rekreatsioonit\u00f6\u00f6stusega, ning samuti Podmotsasse. Siin on samuti \u00fcks v\u00e4ike keskaegsete kiviristidega kalmistu. L\u00e4bi k\u00fcla jalutades sattusime taas j\u00e4rvelahe \u00e4\u00e4rde.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_110307\"<\/figure>\n\n\n\n

Podmotsa on praegu piirik\u00fcla – teisel pool vett olev Kulje k\u00fcla j\u00e4\u00e4b juba Vene poolele. T\u00e4helepanelik fotouurija leiab teiselt kaldalt \u00fcles ka ilusa saja aasta vanuse P\u00fcha Ilja kiriku. J\u00e4\u00e4 polnud j\u00f5udnud j\u00e4rvepinda \u00e4ra katta, kuid silla \u00e4\u00e4res oli juba \u00fcht-teist saavutanud.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_111111\"<\/figure>\n\n\n\n

Pihkva j\u00e4rve madalad ja lagedav\u00f5itu kaldad lubasid tuulel teha, mida ise tahtis. Soov sooja saada muutus meis k\u00f5igis aina tugevamaks ning k\u00f5ht hakkas ka enda olemasolust m\u00e4rku andma, sestap otsustasime V\u00e4rskas teha \u00fche korralikuma l\u00f5unapausi. Istusime maha Seto Talumuuseumi Ts\u00e4itares ning lasime kohalikel toitudel hea maitsta. K\u00f5hud said t\u00e4is, kuum jook tegi seest asjad taas soojaks ning \u00f5ige pea olime valmis oma t\u00e4htsat teekonda hooga j\u00e4tkama.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rve \u00e4\u00e4rest liikusime n\u00fc\u00fcd aina rohkem sisemaale. Tahtsime k\u00e4ia \u00e4ra Saatse muuseumis, kuid sinna j\u00f5udmiseks tuli teel l\u00e4bida paar jupikest Venemaa F\u00f6deratsiooni. K\u00f5ik l\u00e4ks nii, nagu pidi, ning peagi j\u00f5udsime kirikuk\u00fclla Saatsesse, vana p\u00e4risnimega Saatserinna. Enne muuseumit jalutasime natuke ringi surnuaias. 1801. aastal valminud P\u00fcha Paraskeva kirikul on praegugi aktiivne kogudus, ehkki k\u00fcla enda hiilgeajad n\u00e4ivad selgelt j\u00e4\u00e4vatm\u00f6\u00f6dunud p\u00e4evadesse. Siiski koguneb iga juuli viimasel reedel p\u00e4\u00e4tnitsap\u00e4\u00e4v\u00e4l<\/em> aukartust\u00e4ratav hulk Saatserinna nulgaga seotud rahvast kirikup\u00fchale ja omaste haudadele. Valge kiriku k\u00f5rval on surnuaiatara taga tegelikult teinegi p\u00fchakojaks ehitatud hoone. See ehitati enne II maailmas\u00f5da – niipalju, kui m\u00e4letan, oli eesm\u00e4rk jaotada Saatse kirikukogudus eraldi seto ja vene kogudusteks, et saaks m\u00f5lematele pidada emakeelseid jumalateenistusi. Uus kirik ei saanud aga \u00f5ieti tegutseda; n\u00f5ukogude ajal muudeti see remondit\u00f6\u00f6kojaks ning praegu seisab ta niisama h\u00fcljatult.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_125317\"<\/figure>\n\n\n\n

Saatserinna surnuaias on nii setode kui ka l\u00e4hedaste j\u00e4rve\u00e4\u00e4rsete venelaste hauaplatse.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_125308\"<\/figure>\n\n\n\n

Leidsime surnuaialt \u00fcles \u00fche pisikese nunnu kiviristi. Keskaja l\u00f5pus valmistati neid Pihkvamaal pea igas v\u00f5imalikus m\u00f5\u00f5dus. Kalmistule on maetud ka 1919. aastal enamlaste ohvrid – oma usu t\u00f5ttu surmatud P\u00fcha preesterm\u00e4rter Vassili ja tema kaaskannataja Stefan.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_125301\"<\/figure>\n\n\n\n

Internet \u00fctles, et Samarinna k\u00fclas, p\u00e4ris Eesti-Vene kontrolljoone k\u00f5rval olev Saatse muuseum on ka talvisel poolaastal n\u00e4dalavahetustel k\u00fclastajatele avatud. Tegelikult tuleb selleks eelnevalt ette helistada – mida meie ei teinud – , aga meil l\u00e4ks siiski h\u00e4sti, sest muuseumisse pidi varsti tulema ka veel \u00fcks teine seltskond ning maja oli selleks veidi varem lahti tehtud. Saime igatahes rahus ringi vaadata, tutvuda kohaliku ajaloo ja kommete ning traditsiooniliste talut\u00f6\u00f6riistadega.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_131226\"<\/figure>\n\n\n\n

Muuseumi soojus oli muidugi samuti igati tervitatav.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_131552\"<\/figure>\n\n\n\n

Teisel korrusel oli v\u00e4ljas valik Saatse muuseumi kunagise juhataja, kunstnik Renaldo Veeberi t\u00f6id, sealhulgas terve rida viljakusjumaluse Peko kujusid.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_133538\"<\/figure>\n\n\n\n

Kuna muuseumihoone on pikka aega tegutsenud koolina, siis oli siin ka omaette ruum n\u00f5ukogudeaegse koolielu tutvustamiseks. Siin tegime \u00fchispildi.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_133650\"<\/figure>\n\n\n\n

Andsime omapoolse panuse muuseumipoe k\u00e4ibe kasvatamiseks ning vahtsed seto kirjanduse, ajakirjanduse ja helikunsti n\u00e4ited p\u00f5ues, p\u00f5ikasime korraks muuseumi taha metsatukka, et n\u00e4ha oma silmaga, kust jookseb riikidevaheline kontrolljoon. Hoidsime sellest siiski kombekohaselt m\u00f5\u00f5dukasse kaugusesse.<\/p>\n\n\n\n

Vihmakene ei tahtnud j\u00e4rele anda, kuid meid see oluliselt ei seganud. Saatserinna nulgast s\u00f5itsime m\u00f6\u00f6da \u00fcsna uut maanteed l\u00e4\u00e4nde Raakva nulga poole. Teel peatusime Kolossova k\u00fclakeses, kus on Jumalam\u00e4eks kutsutud k\u00fcngas. P\u00e4rimuse j\u00e4rgi kogunenud siia siitilmast lahkunute hinged, kelle Jumal \u00fcles taevasse t\u00f5stis. Uuel ajal on p\u00f5ndakule p\u00fcstitatud Renaldo Veeberi \u00fcleelusuurune Peko kuju, kellele on toodud erinevaid ande.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_141547\"<\/figure>\n\n\n\n

T\u00e4helepanelik silm m\u00e4rkas Jumalam\u00e4e puude vahele seotud tiibetikeelseid palvelipukesi. Ilmne, et seto kultuuriliikumise haare on \u00fcleilmne.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_141653\"<\/figure>\n\n\n\n

Kolossovast panime l\u00e4bi Vorobi, Vaartsi, Vedernika, S\u00e4pina, Matsuri, Koidula, V\u00f5mmorski ja Jaanim\u00e4e \u00fchte Setomaa ja tegelikult terve Soome-Ugri maailma kultuurilisse keskusesse – Obinitsa. Esmalt vaatasime oruperve  seto lauluemadele p\u00fchendatud kiviskulptuuri ja m\u00e4lestuskive. Taamal paistvas hoones tegutsesid muide tsaariaja l\u00f5pus \u00fcheaegselt kirik ja kool.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_144658\"<\/figure>\n\n\n\n

Kuidagi ei v\u00f5inud vahele j\u00e4tta maailma esimest soomeugri lipuv\u00e4ljakut, kus lehvivad h\u00f5imurahvaste k\u00f5ik lipud, niipalju kui neid on praeguseks loodud. Obinitsa kandis 2015. aastal soomeugri kultuuripealinna uhket tiitlit, kuid kontaktid on h\u00f5imurahvastega olnud muidugi m\u00e4rksa pikemaajalised ning kestavad praegugi.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_145041\"<\/figure>\n\n\n\n

Detsembrikuu p\u00e4ev on l\u00fchike. P\u00e4rastl\u00f5unal hakkas hall p\u00e4ev tumedaid toone juurde keerama ning Obinitsas sai selgeks, et j\u00f5uame k\u00fclastada veel vaid \u00fchte paika. \u00dcks m\u00f5te oli vaadata Eesti k\u00f5ige k\u00f5rgemat liivakivipaljandit H\u00e4rm\u00e4 k\u00fcla l\u00e4hedal Piusa j\u00f5e \u00e4\u00e4res, ent viitade puudumisel ei leidnud me p\u00e4ris \u00f5iget metsateejuppi \u00fcles. Seet\u00f5ttu tegin plaani s\u00f5idu pealt ringi ning viisin meid J\u00f5ksi k\u00fclla. J\u00e4tsime auto ootama, ise aga jalutasime m\u00f6\u00f6da metsateed edasi, kuni j\u00f5udsime p\u00e4ris Piusa j\u00f5e k\u00f5rgele kaldale. Kitsas trepike juhatas r\u00e4ndajad alla m\u00e4sleva veepiirini. Terve p\u00e4eva kiusanud k\u00fclm tuul j\u00e4ttis meid siin j\u00f5eorus viimaks rahule.<\/p>\n\n\n\n

\"78658307_150170519604966_2327246622251024384_n\"<\/figure>\n\n\n\n

Teisel kaldal algas juba V\u00f5rumaa. Veel m\u00f5ni aasta tagasi l\u00e4ks \u00fcle Piusa \u00f5\u00f5tsuv rippsild, kuid praegu oli sellest alles veel vaid \u00fcksik tross. Seiklushimuline ja piisavas f\u00fc\u00fcsilises vormis matkaja v\u00f5ib muidugi sellegi abil j\u00f5e \u00fcletada, meie j\u00e4tsime avant\u00fc\u00fcri siiski igaks juhuks tegemata. V\u00f5rumaa poolsel kaldal asub j\u00e4rskude n\u00f5lvadega maaneemik, kus nii pronksi- kui rahvaster\u00e4nnuajal asus linnus, p\u00e4rast aga tunti seda P\u00e4\u00e4v\u00e4p\u00fc\u00fcrdmise <\/em>(p\u00e4evap\u00f6\u00f6ramise) m\u00e4ena, kuhu k\u00e4idi ande toomas ja p\u00e4ikest palumas. Nii et taas \u00fcks salap\u00e4rane koht.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_152014\"<\/figure>\n\n\n\n

Ent isegi j\u00f5ge \u00fcletamata leidus siin piisavalt p\u00f5nevat. Olime nimelt j\u00f5udnud otse Kalmetum\u00e4e liivakivipaljandi k\u00f5rvale. V\u00f5imalik, et m\u00fc\u00fcr on oma nime saanud selle peal v\u00f5i l\u00e4histel olnud vanast k\u00fclakalmistust. Paljandist on paleontoloogid leidnud Devoni ajastu r\u00fc\u00fckalade ja varajaste kahepaiksete fossiile. Meie t\u00e4helepanu t\u00f5mbas aga p\u00e4ris vee \u00e4\u00e4res mustav koopasuu…<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_152337\"<\/figure>\n\n\n\n

Muidugi tuli asja l\u00e4hemalt uurida ning peagi oli kogu FUNi matkaseltskond koopas.  Petseri kloostrikoopad ulatuvat rahvajutu j\u00e4rgi Kiievisse v\u00e4lja, Kalmetum\u00e4e m\u00fc\u00fcri koobas on neist, noh, veidi l\u00fchem. S\u00f5dade aegu olla kohalik rahvas siit m\u00f5nelgi korral ohu eest varju leidnud.<\/p>\n\n\n\n

\"20191207_152041\"<\/figure>\n\n\n\n

\u00d5nnelikult koopast v\u00e4lja saanud, naasime auto juurde ning s\u00f5itsime l\u00e4bi h\u00e4marduva V\u00f5rumaa tagasi Tartusse. Kes sai, lasi silma korraks looja (mina roolis seda endale lubada ei v\u00f5inud) ning m\u00f5tles k\u00fcllap, kus v\u00f5iks j\u00e4rgmisena \u00e4ra k\u00e4ia. Eks n\u00e4is, mida uus aasta meile toob, r\u00e4nnuteid on aga ootamas veel omajagu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti muljetab Fenno-Ugria Noorte autoreisist Eesti-poolsele Setomaale.<\/p>\n

\u00dchel s\u00fcgisesel Fenno-Ugria Noorte koosolekul tekkis meil plaan teha v\u00e4ljas\u00f5it Setomaale. M\u00f5nda aega elas see idee lihtsalt m\u00f5tetes ning vahepeal polnud \u00fcldse kindel, kas asjast ikka asja saab. Aga p\u00e4ris detsembri alguses pani meie vanem Anna ette korraldada matk p\u00e4riselt \u00e4ra ning ettevalmistused muutusid konkreetseks. Continue reading FUN k\u00e4is Setomaal<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":402,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[11,10],"class_list":["post-401","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri-radadel","tag-lounaeesti","tag-seto"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/401","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=401"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/401\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":403,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/401\/revisions\/403"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=401"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=401"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=401"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}