{"id":423,"date":"2017-04-05T21:07:00","date_gmt":"2017-04-05T18:07:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=423"},"modified":"2020-10-22T21:15:53","modified_gmt":"2020-10-22T18:15:53","slug":"keelemuljeid-ungarist-2016-aasta-suvel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2017\/04\/05\/keelemuljeid-ungarist-2016-aasta-suvel\/","title":{"rendered":"Keelemuljeid Ungarist 2016. aasta suvel"},"content":{"rendered":"\n

2016. aasta suvel otsustasin oma s\u00fcnnip\u00e4evaks p\u00f5geneda Eestist ja nautida suvesoojust pisut l\u00f5una pool. Tegin reisi kaunikesti ekspromt meetodil. Ostsin m\u00f5ned p\u00e4evad ette pileti 18. juulil kell 13.00 v\u00e4ljuvale Tallinn-Varssavi bussile, pakkisin seljakoti ja l\u00e4ksin. Midagi muud ma ette ei valmistanud, kui v\u00e4lja arvata asjaolu, et hoolitsesin selle eest, et rahalisi vahendeid ikka piisaks. Muidu v\u00f5inuks keeruliseks minna.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kulgesime niisiis rahulikult l\u00e4bi L\u00e4ti, Leedu (muidugi p\u00f5ikega Vilniusse) ja P\u00f5hja-Poola. P\u00e4evast sai \u00f6\u00f6 ja \u00f6\u00f6st sai taas p\u00e4ev. Kella 6 paiku kohaliku aja j\u00e4rgi olin Varssavi kesklinna raudteejaamas, kus buss meid maha pani. Kui n\u00fc\u00fcd t\u00f5tt tunnistada, siis olin ikkagi natuke eelt\u00f6\u00f6d teinud, just selles osas, kuhu edasi s\u00f5ita. 6.55 nimelt pidi v\u00e4ljuma Budapesti rong. Otsisin \u00fcles rahvusvaheliste liinide kassa, see avati h\u00e4sti vara, 6.10 vist, kui \u00f5igesti m\u00e4letan, ostsin sealt pileti Budapesti. Esialgu kulgesin uhkes \u00fcksinduses, esialgu polnud ka peatusi, esimesed tulid alles L\u00f5una-Poolas. \u00dchel hetkel saabus keegi seltskondliku olemisega t\u00fcdruk suure seljakotiga. Aitasin tal koti \u00fcles t\u00f5sta ja j\u00e4imegi juttu r\u00e4\u00e4kima. Poola t\u00fcdruk, kes elas ja t\u00f6\u00f6tas tol ajal Londonis, umbes minuvanune, erialaks inglise keel v\u00f5\u00f5rkeelena, mida kavatses maailmas siin ja seal huvilistele \u00f5petada. Suur h\u00e4\u00e4letaja ja reisija, k\u00f5neles oma reisielamustest mingite t\u0161ehhi poistega kuskil Makedoonia ja Albaania kandis, kui ta oma tagasilennupileti lihtsalt kasutamata j\u00e4ttis ja telkivate reisisellidega koos \u00fcks p\u00e4ev korraga maad m\u00f6\u00f6da Poola poole tagasi kulges. Lahedad kogemused! N\u00fc\u00fcd oli ta teel tagasi Inglismaale, tee l\u00e4ks l\u00e4bi T\u0161ehhi ja Saksamaa, tal pidi siin ja seal olema s\u00f5pru. Lobisesime-lobisesime, \u00e4kki l\u00f5i klaariks, et juba ongi Ostrava, kus ta pidi \u00fcmber istuma. Vinnasin ta koti alla, j\u00e4tsime s\u00fcdamlikult h\u00fcvasti ja l\u00e4inud ta oligi. Nimeks Agnieszka, br\u00fcnett ja pruunide silmadega t\u00fcdruk.<\/p>\n\n\n\n

Minu \u00fcmberistumiskoht l\u00e4henes ka suure kiirusega – B\u0159eclav, t\u00e4htis \u00fcmberistumisjaam T\u0161ehhi Moravas. Prahast tuli Budapesti rong. J\u00f5udsime Slovakkiasse, siis Bratislavasse, siis Doonau madalikule. Doonau suure k\u00e4\u00e4nu juures hakkasid avanema muinasjutulised vaated. Ilus sinine Doonau, metsaga kaetud rohelised m\u00e4ed teisel pool j\u00f5ge, siin-seal majakesed m\u00e4en\u00f5lvul, v\u00e4ljas leitsakuline Kesk-Euroopa suvi. Seda vaatepilti sai nautida hea hulk aega. Tasapisi kaugenesime Doonaust ja s\u00f5udsime edasi m\u00f6\u00f6da raudteed. Peagi hakkas paistma Budapest. Linna sisse s\u00f5itmine v\u00f5ttis omajagu aega, aga viimaks olime Budapest-Keleti (Budapest-Ida) jaamas, kust v\u00e4ljub ja kuhu j\u00f5uab suurem osa rahvusvahelisi reise. Vinnasin end rongist v\u00e4lja ja hakkasin Budapesti soojuses m\u00f5tlema, mida edasi teha.<\/p>\n\n\n\n

Orienteeruda oli t\u00e4iesti v\u00f5imatu, kuna kaarti mul polnud ja jaamas ei paistnud ka \u00fchtegi turismiinfopunkti olevat. Jaam oli \u00fctlemata r\u00e4pane koht, kus oli hulgi kebabiputkasid ja pealet\u00fckkivaid rahavahetajaid. Jaamaesine mitmetasandiline v\u00e4ljak, mille alt p\u00e4\u00e4seb metroosse, oli see-eest t\u00e4iesti uus. Haarasin siis mobiilse interneti j\u00e4rele nagu moodne t\u00e4nap\u00e4eva noor ikka. Nett lahti, \u00f5nnestus asukoht ja suunad kindlaks m\u00e4\u00e4rata. Siis hakkasin booking.com-ist soodsat hotelli otsima. \u00dcks-kaks-kolm, oligi olemas kandidaat l\u00e4hedasel t\u00e4naval \u2013 Hotel Queen Mary Kert\u00e9szi t\u00e4naval Erzs\u00e9betv\u00e1rosis. Teadsin, et Erzs\u00e9betv\u00e1ros on enam-v\u00e4hem Tallinna Kalamaja ja Telliskivi loomelinnaku moodi kant \u00fcsna Budapesti s\u00fcdames, mida on viimastel aastatel hoogsalt renoveerima asutud ja kuhu on igasugu huvitavaid karvaseid-sulelisi elama asunud. L\u00e4ksin kohale, helistasin kella, lasti sisse ja uurisingi kohe, kas vabu tube on. Oli, v\u00f5tsin esialgu kaheks \u00f6\u00f6ks toa. Tuba oli teisel korrusel, n\u00e4ha v\u00f5is kitsukest sisehoovi, kuhu avanes k\u00f6\u00f6gi tagauks ja kus hoiti pr\u00fcgikonteinereid, \u00fcleval aga siras helesinine taevas.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ksin linna avastama, Pesti poolt ennek\u00f5ike, aga ka Doonau-\u00e4\u00e4rset kaldapealset. Budasse \u00fcle j\u00f5e vist veel ei j\u00f5udnud. Tegin pilte ka:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Sugulaskeel mis sugulaskeel \u2013 kes arvab \u00e4ra, mida on sildil \u00f6eldud?<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast kahte \u00f6\u00f6d Pesti pool Erzs\u00e9betv\u00e1rosi hotellis tegin plaani liikuda kaheks \u00f6\u00f6ks Buda poolele City Hostel Budasse. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 21. juulil s\u00f5in hommikust, pakkisin koti ja hakkasin astuma Buda poole. Planeeritud tee viis m\u00f6\u00f6da Budapesti tarbekunstimuuseumist (az <\/em>Iparm\u0171v\u00e9szeti M\u00fazeum<\/em>), mis asub \u201cP\u00e1l-t\u00e4nava poistest\u201d h\u00e4sti tuttavaks saanud suure ja laia \u00dcll\u0151 t\u00e4nava \u00e4\u00e4res. Muuseum on maailmas vanuselt kolmas tarbekunstimuuseum. Muuseumi imekaunis historitsistliku v\u00e4rvinguga art nouveau<\/em> stiilis hoone on ehitatud 19. sajandi l\u00f5pus. Astusin sisse ja vaatasin muuseumi n\u00e4itused l\u00e4bi. P\u00e4ike k\u00f5rvetas, kui Vabadussilda (Szabads\u00e1g h\u00edd<\/em>) pidi \u00fcle j\u00f5e l\u00e4ksin. Turiste tungles sillal murdu, igasuguseid ameeriklasi ja itaallasi ja teisi. Jalgrattureid oli ka palju. Teisel pool j\u00f5ge j\u00f5udsin esimeste termide juurde \u2013 Gell\u00e9rti termid (a Gell\u00e9rt gy\u00f3gyf\u00fcrd\u0151<\/em>) on sillalt tulles vasakut k\u00e4tt ja Gell\u00e9rti m\u00e4gi j\u00e4\u00e4b paremat k\u00e4tt. M\u00e4gi ja hiljem ka termid on oma nime saanud kuulsa ungari p\u00fchaku P\u00fcha Gell\u00e9rti (Gerhard, Giorgio) j\u00e4rgi, kes s\u00fcndis umbes 980 Veneetsias ja suri m\u00e4rtrina 24. septembril 1046 Budas paganliku Vata \u00fclest\u00f5usu k\u00e4igus. P\u00fcha Gell\u00e9rt on ka Budapesti kaitsep\u00fchak.<\/p>\n\n\n\n

Buda poolel asusin orienteeruma hosteli poole, minnes esmalt m\u00f6\u00f6da M\u00e1nyoki t\u00e4navat ja seej\u00e4rel m\u00f6\u00f6da M\u00e9nesi t\u00e4navat. Reljeef on Budas midagi hoopis muud kui igavas tasases Pestis \u2013 m\u00e4gi j\u00e4rgneb m\u00e4ele ja org orule. Haanja ja Vooremaa m\u00e4ed kahvatuvad Buda m\u00e4gede k\u00f5rval, see on selgemast selge. \u00dchel hoonel M\u00e1nyoki t\u00e4naval n\u00e4gin silti umbes sellise sisuga \u201cSiin majas elas L\u00e1szl\u00f3 Papp, kuulus ungari poksija\u201d. Pappi nimi sai tuttavaks juba pisikesena 1956. aasta Melbourne\u2019i OMi raamatut lugedes. M\u00e9nesi ja Sz\u00fcreti t\u00e4nava ristis keerasin paremale m\u00e4kke. Oi kui j\u00e4rsk t\u00f5us. Hostel oli t\u00f5usu l\u00f5pus. V\u00f5i noh, siis ma arvasin, et l\u00f5pus. N\u00fc\u00fcd v\u00f5is vaikselt ringi vaatama hakata, kuna \u00f6\u00f6bimismure oli taas mitmeks \u00f6\u00f6ks murtud. K\u00f5ndisingi Buda poolel ringi ja uurisin t\u00e4htsaid kohti.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Siin majas B\u00e9la Bart\u00f3ki t\u00e4nav 29 elas kuulus k\u00f5rbelendur L\u00e1szl\u00f3 Alm\u00e1sy (1895-1951), kes avastas Saharat ja leidis Sudaanist Nuubia piirkonnast koos saksa inseneri ja maadeavastaja Hansjoachim von der Eschiga \u00fcles kadunud ungari-araabia h\u00f5imu, nn. magyarab’i rahva. L\u00e1szl\u00f3 Alm\u00e1sy on Michael Ondaatje romaani \u201cInglise patsient\u201d peategelase protot\u00fc\u00fcp (romaani p\u00f5hjal tehtud film on ilmselt eestlastele tuttavamgi).<\/p>\n\n\n\n

Ronisin varsti ka Gell\u00e9rti m\u00e4e otsa, kus olin esimest korda k\u00e4inud 2003. aasta koolil\u00f5puekskursiooni ajal. M\u00e4gi j\u00e4ttis juba toona v\u00f5imsa mulje oma n\u00f5ukogude ajast p\u00e4rineva vabadussamba kompleksi, vana tsitadelli ning j\u00e4rskude n\u00f5lvade ja v\u00e4gevate vaadetega. Taimestik on l\u00f5una pool lopsakas ja n\u00e4itab juba \u00fcles vahemerelikku iseloomu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Vaade Gell\u00e9rti m\u00e4elt Pesti poole.<\/p>\n\n\n\n

Reede, 22. juuli hommikul hakkasin Buda kanti avastama. Hostelist liikusin Buda vanalinna kanti, kus olin eelmisel \u00f5htul juba k\u00e4inud \u2013 olin s\u00f5itnud toreda k\u00f6israudteerongiga \u00fcles Buda palee juurde, nautinud pealtvaatajana kogu s\u00fcdamest palee akende all all-linna kohal k\u00f5rguval terrassil sumedas suveh\u00e4maruses toimuvat tango\u00f5htut ja l\u00e4inud sealt jala hostelisse. J\u00e4rgmisel hommikul oli tee niisiis juba selge. Buda vanalinn (Budai V\u00e1rnegyed<\/em> \u2013 \u2018Buda linnusekvartal\u2019 \u2013 \u2018negyed\u2018 t\u00e4hendab neljandikku, \u2018neljandik\u2019 on aga s\u00f5na-s\u00f5nalt sama mis ladina keelest p\u00e4rinev \u2018kvartal\u2019) on igavesti suur piklik volask, mis l\u00f6sutab loode-kagusuunalise linnusem\u00e4e otsas, umbes nagu Tallinna Toompea. T\u00e4navad looklevad \u00fchest m\u00e4eotsast teise. Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pus toimunud Budapesti piiramise ajal 1944.-1945. aastal sai Buda palee k\u00f5vasti pihta ja vanalinn osalt samuti. Paaris kohas v\u00f5ibki n\u00e4ha idabloki aegadel ehitatud modernistlikke hooneid, mis t\u00e4idavad pommitamisest j\u00e4\u00e4nud l\u00fcnki.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Siin Buda vanalinnas elas \u00fcle poole sajandi poola aadlisoost p\u00e4rinev tuntud ungari n\u00e4itlejatar M\u00e1ria L\u00e1z\u00e1r (s\u00fcndinud Czartoryski, eluaastad 1895-1983). Tekst tahvlil on nii ungari kui ka poola keeles. Poola ja Ungari ongi pikalt olnud s\u00f5bralikud naabrid – sellest annab tunnistust tuntud k\u00f5nek\u00e4\u00e4nd “Lengyel, magyar \u2013 k\u00e9t j\u00f3 bar\u00e1t<\/a>“.<\/p>\n\n\n\n

Buda vanalinnas ringi kolades leidsin l\u00f5puks ka \u00fche m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse m\u00e4lestusm\u00e4rgi, mida otsides l\u00e4ks mul omajagu aega. M\u00e4e p\u00f5hjaserval asub Buda vilajeti viimase Osmani asevalitseja, beilerbei Abdurrahman Abdi Pa\u0161a (u. 1600\/1610 \u2013 2. september 1686) langemise kohta p\u00fcstitatud m\u00e4lestusm\u00e4rk. Ausamba lasksid 1932. aastal p\u00fcstitada samuti 1686. aastal langenud ungari s\u00f5duri Gy\u00f6rgy Szab\u00f3 j\u00e4reltulijad. Abdurrahman Abdi Pa\u0161a oli p\u00e4ritolult albaanlane. Kaasaegsed osmani allikad jutustavad, et pa\u0161a oli julge ja vapper; samuti r\u00e4\u00e4gitakse tema vabam\u00f5tlejalikest joontest, kaldumisest sufismi poole ja sellest, et pa\u0161a ei olnud muuhulgas ka alkoholi vastu \u00fcksk\u00f5ikne. Pa\u0161a langes koos teiste osmani s\u00f5durite ja paljude tsiviilelanikega Buda vallutamise k\u00e4igus 1686. aasta s\u00fcgisel, kui Austria Habsburgide v\u00e4ed 145 aastat t\u00fcrklaste k\u00e4es olnud kindluse tagasi v\u00f5tsid. M\u00e4lestusm\u00e4rgile on raiutud tekst nii ungari kui ka t\u00fcrgi keeles.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ungarikeelne tekst. Kuigi palju ma just aru ei saanud.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Tahvel informatsiooniga m\u00e4lestusm\u00e4rgi rajajate kohta. Samuti ungari keeles.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

M\u00e4lestusm\u00e4rgi teine k\u00fclg, kuhu on raiutud t\u00fcrgikeelne tekst. Juba oluliselt rohkem saan aru. Tasus ikka Tartu \u00fclikoolis kolm semestrit t\u00fcrgi keelt \u00f5ppida! Tekst k\u00f5lab umbes nii: \u201c145 aastat kestnud T\u00fcrgi valitsuse viimane Buda kuberner Abdurrahman \u201cAlbaanlane\u201d Abdi Pa\u0161a langes selle koha l\u00e4hedal 1686. aasta septembrikuu 2. p\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal oma elu 70. aastal. Ta oli kangelaslik v\u00f5itleja, puhaku ta rahus!\u201d<\/p>\n\n\n\n

P. S. Muide, \u201cArnavut\u201d t\u00e4hendab t\u00fcrgi keeles \u201calbaania\/albaanlane\u201d (‘Arnavutluk’ aga on Albaania t\u00fcrgikeelne nimi).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

V\u00f5tsin palaval keskp\u00e4eval Buda m\u00e4el Kapisztr\u00e1ni v\u00e4ljakul asuvas \u201cBiergarten\u201d-is \u00fche Borsodi \u00f5lle ja uurisin men\u00fc\u00fcd. Ungari veinid olid muidugi saadaval.<\/p>\n\n\n\n

22. juuli keskp\u00e4eval j\u00e4tkasin oma matka, leidmaks m\u00f5ningaid t\u00fcrklaste ajast s\u00e4ilinud Buda kultuurim\u00e4lestisi. Buda linnusem\u00e4elt laskusin m\u00f6\u00f6da pikki maalilisi treppe, mis viisid alla j\u00f5eorgu. Treppide \u00fcmber vohavad Ungaris vegetatsioonihooajal \u00e4gedad liaanid ja muu l\u00f5unamaise moega taimestik. Tallinna Toompea, Tartu Toomem\u00e4gi, Rakvere Vallim\u00e4gi, Viljandi Lossim\u00e4ed ja Paide Vallim\u00e4gi on ka kihvtid, aga Buda m\u00e4gi on neist oluliselt suurem ja ka j\u00e4rsem. Orienteerumisega on Budas pisut keeruline, kuna t\u00e4navad lihtsalt on sunnitud reljeefi j\u00e4rgima ja vonklevad igapidi siia ja sinna. Pesti poolel on selles suhtes lihtsam: 19. sajandi regulaarplaneering on loogiline s\u00fcsteem. Igatahes j\u00f5udsin \u00fchest orust l\u00e4bi ja t\u00f5usin \u00fche teise v\u00e4iksema m\u00e4e otsa, mille nimeks on R\u00f3zsadomb \u2013 eesti keeli Roosik\u00fcngas. (Austria-Ungari ajal kasutati palju ka saksakeelset paralleelnime Rosenh\u00fcgel.) Siin asuvad peamiselt villad, mist\u00f5ttu on kinnisvarahinnad \u00fched Budapesti k\u00f5rgematest. Natuke veel ja leidsingi otsitava objekti, 16. sajandi sufi p\u00fchaku G\u00fcl Baba mausoleumi. Ta n\u00e4eb selline v\u00e4lja:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Kuna 2016. aasta suvel mausoleumi renoveeriti, siis oli ta turistidele suletud ja sai \u00fcksnes \u00fcle aia kiigata ja nautida vaadet \u00fcmbruskonnale:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

G\u00fcl Baba (t\u00fcrgi keeli \u2018rooside isa\u2019) ise n\u00e4gi skulptori arvates v\u00e4lja umbes selline:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Lahkusin k\u00fcnkalt ja l\u00e4ksin Budapesti terme otsima. Teele j\u00e4id P\u00fcha Luuka termid (a Szent Luk\u00e1cs gy\u00f3gyf\u00fcrd\u0151<\/em>). Hoonete fassaad on kohati ajahambast r\u00e4situd. Pikk ajalugu paistab mitmelt poolt silma ka v\u00e4ljast uudistajale. Termide v\u00e4lisseintel on imetlemiseks Austria-Ungari perioodist ja osalt ka hilisemast ajast p\u00e4rinevad soliidsed raidtahvlid patsientide-k\u00fclastajate pikkade t\u00e4nuavaldustega erinevates keeltes (valdavalt ungari, aga ka araabia, inglise, saksa ja serbia keeles):<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Peagi j\u00f5udsin t\u00fcrklaste valitsemisajast p\u00e4rineva traditsioonilise termikompleksi juurde. Sedapuhku n\u00e4gin 16. sajandil rajatud Veli Bej terme. R\u00e4\u00e4gitakse, et tegu on \u00f5dusa ja autentse moega l\u00f5\u00f5gastusasutusega<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

22. juuli \u00f5htul olin k\u00f5vasti \u00fcle m\u00e4gede roninud, et koju saada. Tulin \u00fcle Buda m\u00e4gede, et l\u00e4heneda hostelile teiselt poolt. Ronisin vist ka \u00fcle Gell\u00e9rti m\u00e4e. Gell\u00e9rti m\u00e4e otsas on kuulus tsitadell \u2013 nimeks ongi lihtsalt Citadella \u2013 , mille austerlased p\u00e4rast 1848.-1849. aasta Ungari revolutsiooni ehitasid, et ungarlasi paremini oma k\u00e4pa all hoida. Garnison j\u00e4i tsitadelli isegi p\u00e4rast 1867. aasta kompromissi ja Austria-Ungari kaksikmonarhia loomist, lahkudes alles 1890ndatel. Siis lammutati ka m\u00fc\u00fcre ja kahjustati s\u00fcmboolselt tsitadelli peav\u00e4ravat.<\/p>\n\n\n\n

Teekonnal Budas leidus niisiis igasuguseid armsaid j\u00e4rske treppt\u00e4navaid, nende \u00e4\u00e4res olid ka majad m\u00e4en\u00f5lval ja majadel olid numbridki treppt\u00e4nava j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Laup\u00e4eval, 23. juulil avasin silmad ja hakkasin vaikselt toimetama. V\u00e4ljas oli endiselt m\u00f5nusalt soe, hosteli k\u00fclastajad h\u00e4ngisid trepil, lonksasid kohvi ja tegid suitsu. \u00dched noored, poiss ja t\u00fcdruk, suhtlesid omavahel trepi peal. Keel oli nagu ungari keel, aga nagu polnud ka. Kui poiss veidi eemaldus, k\u00fcsisin t\u00fcdrukult inglise keeles, et mis keeles nad r\u00e4\u00e4givad. T\u00fcdruk r\u00e4\u00e4kis midagi ja lisas s\u00f5na \u201cHungarian<\/em>\u201d. See oli kogu tema v\u00f5\u00f5rkeeleoskus. Vabandasin viisakalt ja eemaldusin. Eks nad olid ikka ungari keelt r\u00e4\u00e4kinud, aga ilmselt mingit murret \u2013 k\u00f5las kuidagi hoopis teistmoodi kui pealinlaste jutt t\u00e4navatel. Kui poes k\u00e4isin, siis alati t\u00e4nasin kohalikus keeles \u2013 “K\u00f6szon\u00f6m!” ja “K\u00f6sz\u00f6n\u00f6m sz\u00e9pen!” (\u201cait\u00e4h!\u201d ja \u201csuur t\u00e4nu!\u201d). L\u00e4ksingi varsti m\u00e4est alla peat\u00e4nava \u00e4\u00e4rde. Kirikus olid parajasti pulmatalitused. Tiheda liiklusega Bart\u00f3ki t\u00e4naval n\u00e4gin tubaka\u00e4ri reklaamsilti. See n\u00e4gi selline v\u00e4lja:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Nagu n\u00e4ha, siis tubakat m\u00fc\u00fcakse erilistes \u00e4rides \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi. Peale tubaka on seal muidugi ka muid kaupu, et poodnikud \u00e4ra elaks. Sisse aga v\u00f5ib astuda ikkagi alates p\u00e4rast 18. s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Nemzeti Doh\u00e1nybolt t\u00e4hendab \u2018riiklikku tubakapoodi\u2019. \u2018Doh\u00e1ny\u2019 on laen t\u00fcrgi keelest \u2013 kuigi Osmanite ikke ajal ungarlased eriti s\u00f5nu t\u00fcrgi keelest laenata ei tahtnud, siis selle s\u00f5na nad valitsevalt rahvuselt ikkagi laenasid. \u2018Bolt\u2019 \u2013 ungari \u2018pood, \u00e4ri\u2019 \u2013 on P\u00f5hja-Itaalia murretest p\u00e4rinev laens\u00f5na, mille algne t\u00e4hendus ja siiani teisene t\u00e4hendus on \u2018v\u00f5lv\u2019 (P\u00f5hja-Itaalias v\u00f5ib v-t\u00e4ht s\u00f5na alguses muutuda b-ks, itaalia kirjakeele \u2018volta\u2019 muutub seega murdes \u2018bolta\u2019-ks; sama s\u00f5na on p\u00e4ritolult ka inglise \u2018vault\u2019). Tegu on niisiis riikliku tubakav\u00f5lviga:)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Bart\u00f3ki t\u00e4nava raamatupood oli k\u00fcll kinni (z\u00e1rva<\/em> \u2013 suletud), aga pilti teha oli ikka huvitav. Juhin t\u00e4helepanu esmasp\u00e4eva t\u00e4hendava n\u00e4dalap\u00e4eva s\u00f5nas esinevale \u00f5-le (teaduslikus k\u00f5nepruugis \u2018tildega o\u2019), mis aga teps mitte \u00f5-h\u00e4\u00e4likut ei t\u00e4hista. Tuleb v\u00e4lja, et ungarlased aeg-ajalt kasutavad pika \u00f6-h\u00e4\u00e4liku m\u00e4rkimiseks kirjas ka tildega o-d ehk meie \u00f5-d. Pikk \u00f6-h\u00e4\u00e4lik kirjutatakse tavaliselt kirjapildis \u2018\u0151\u2019-ga \u2013 n\u00e4iteks s\u00f5nas \u2018k\u0151\u2019 [k\u00f6\u00f6], mis t\u00e4hendab \u2018kivi\u2019 (k\u0151v\u00e1g\u00f3<\/em> [k\u00f6\u00f6vaagoo] \u2013 \u2018kiviraidur\u2019 \u2013 tuntud Ungari kettaheitja kannab seda nime). \u2018H\u00e9tf\u00f5\u2019 \u2013 ehk reeglina kirjutatuna \u2018h\u00e9tf\u0151\u2019 (h\u00e4\u00e4ldub [heetf\u00f6\u00f6]) \u2013 t\u00e4hendab esmasp\u00e4eva \u2013 s\u00f5na-s\u00f5nalt \u2018n\u00e4dalapea\u2019 ehk \u2018n\u00e4dalaalgus\u2019. \u2018Szombat\u2019 on m\u00f5istagi tuttav pisut vene keelt valdavale inimesele, kuna see t\u00e4hendab sama mis \u2018\u0441\u0443\u0431\u0431\u043e\u0442\u0430\u2019 \u2013 \u2018laup\u00e4ev\u2019 \u2013 sabatip\u00e4ev; m-t\u00e4ht n\u00e4itab seda, et \u2018szombat\u2019 [sombot] on millalgi ammu laenatud l\u00f5unaslaavi keeltest, kui s\u00f5nas on olnud ninah\u00e4\u00e4lik \u2013 sama n\u00e4eme ka ungari s\u00f5nas \u2018szent\u2019 [umbkaudne h\u00e4\u00e4ldus \u2018s\u00e4nt\u2019], mis t\u00e4hendab k\u00fcll \u2018p\u00fcha\u2019, ent millel pole inglise \u2018saint\u2019-i, prantsuse \u2018saint\u2019-i, ladina \u2018sanctus\u2019-e ja saksa \u2018Sankt\u2019-iga suuremat kokkupuudet, vaid see on hoopist\u00fckkis laenatud l\u00f5unaslaavi keeltest ja on l\u00e4hisugulane hoopis n\u00e4iteks vene s\u00f5naga \u2018\u0441\u0432\u044f\u0442-\u2018 \u2013 \u2018p\u00fcha\u2019. Ka \u00fcks teine s\u00f5na pildistatud klaasukselt annab tunnistust t\u00e4pselt samasugusest keelen\u00e4htusest \u2013 \u2018p\u00e9ntek\u2019 [peent\u00e4k] t\u00e4hendab \u2018reede\u2019 ja on suguluses poola s\u00f5naga \u2018pi\u0105tek\u2019 (\u2018reede\u2019). Samamoodi on eesti keeles s\u00f5na \u2018sundima\u2019 p\u00e4rit vanavene keelest, olles s\u00e4ilitanud seal kunagi olnud ninah\u00e4\u00e4liku. T\u00e4nap\u00e4evases vene keeles aga on ninah\u00e4\u00e4likud (nasaalid) kadunud \u2013 n\u00e4iteks erinevalt poola keelest, mis on arhailise n\u00e4htusena oma toreda k\u00f5laga nasaalid s\u00e4ilitanud, sarnanedes niimoodi pisut prantsuse keelega, kus nasaalid on k\u00fcll tegelikult hilisem, ladina keele j\u00e4rgne, keele l\u00fchenemisest tunnistust andev n\u00e4htus \u2013 ja nii on vene keeles alles j\u00e4\u00e4nud \u2018\u0441\u0443\u0434\u2019 \u2013 \u2018\u0441\u0443\u0434\u0438\u0442\u044c\u2019 \u2013 \u2018\u0441\u0443\u0434\u044c\u044f\u2019 (kohus \u2013 kohut m\u00f5istma \u2013 kohtunik). V\u00e4he sellest, et oleme ungarlastega keelesugulased \u2013 ka indoeuroopa keeled, mis meie keelt on m\u00f5jutanud, on keelde andnud v\u00e4gagi sarnaseid m\u00f5jusid!<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ndaks, ronisin taas m\u00e4kke, toredasse villade piirkonda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

\u201cEttevaatust, puugid!\u201d Paistab, et l\u00f5unapoolsetes maades on puukidel hea p\u00f5li.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e9ghideg<\/em> [jeeghid\u00e4g] \u2013 j\u00e4\u00e4k\u00fclm. S\u00f5na \u201cj\u00e4\u00e4hoki\u201d on ungari keeles veel eriti sarnane meie s\u00f5naga \u2013 j\u00e9ghoki<\/em>. Kui keegi tuleb teile r\u00e4\u00e4kima ammust ja eksitavat linnalegendi kummimadratsist \u2013 et ainuke sarnane s\u00f5na ungari ja eesti keeles olevat s\u00f5na \u201ckummimadrats\u201d, ungari keeles \u201cgumimatrac<\/em>\u201d, mis polegi teab kui sarnane \u2013 siis v\u00f5ite selle r\u00e4\u00e4kija saata n\u00e4iteks Kuu peale, kuna linnalegend ei vasta t\u00f5ele:)<\/p>\n\n\n\n

P. S. Seoses s\u00f5naga \u201cj\u00e4\u00e4k\u00fclm\u201d \u2013 jalgpallihuvilised, kes teavad Ungari kuldset meeskonda ja seal m\u00e4nginud kuulsusi – kindlasti on neile huvitav teada, et mitmed mehed sellest meeskonnast olid kohalikud sakslased, n\u00e4iteks ka Ferenc Pusk\u00e1s (algselt Franz Purczeld). \u00dcks tuntud nimi on lisaks Pusk\u00e1sile N\u00e1ndor Hidegkuti, kes algselt kandis Ferdinand Kaltenbrunneri nime. N\u00e4ib, et tema nimi madjaristati t\u00f5eliselt m\u00e4ngleva lihtsusega \u2013 N\u00e1ndor on Ferdinandi ungarip\u00e4rane vaste, mis algselt t\u00e4histas Doonau-\u00e4\u00e4rseid bulgaarlasi ja polnud \u00fcldse seotud nimega \u201cFerdinand\u201d, Hidegkuti on aga lihtsalt t\u00f5lkes \u2018k\u00fclmkaev\u2019 ehk saksa keeli \u2018Kaltenbrunn\u2019 (hideg<\/em> \u2013 k\u00fclm, k\u00fat<\/em> \u2013 kaev).<\/p>\n\n\n\n

Leidsin taas \u00fcles ka poksija L\u00e1szl\u00f3 Pappi kunagise kodumaja M\u00e1nyoki t\u00e4nav 20, kus ta oli kunagi m\u00f5nda aega elanud:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Budapest on \u00fcle\u00fcldse t\u00e4is m\u00e4lestustahvleid kuulsustele, ka majadel, kus nad just v\u00e4ga pikka aega ei ole elanud. Oma osa on sellel, et linn on \u00fcldiselt p\u00e4ris h\u00e4sti s\u00e4ilinud. (N\u00e4iteks Narvas oleks kuulsuste kodudele tahvleid paigaldada v\u00f5imatu. Ka Paul Kerese s\u00fcnnikodu koht kunagisel Posti t\u00e4naval (t\u00e4nap\u00e4eval Pu\u0161kini t\u00e4nav) on t\u00e4histatud n\u00f5nda, et tahvel on paigaldatud uuele kivimajale, mis selles paigas praegu asub.)<\/p>\n\n\n\n

Minu aeg Budapestis l\u00e4henes l\u00f5pule. Tasapisi hakkas p\u00e4ev \u00f5htu poole tiksuma, rongile mineku aeg l\u00e4henes. Pakkisin koti \u00fclima hoolsusega, k\u00e4isin du\u0161i all ja hakkasin tasahilju liikuma. Hostelist l\u00e4ksin metroosse 4. liini metroorongile ja s\u00f5itsin otse 4. liini l\u00f5pp-peatusse, Budapest-Keleti rahvusvahelisse rongijaama. Pikk rong ootas ees, rongi magamisvagunis oli jahe ja v\u00e4ljas oli palav:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Saksa keeles ‘Schlafwagen’, prantsuse keeles ‘voiture lits’, eesti keeles -‘magamisvagun’.<\/p>\n\n\n\n

Tagasitee viis \u00f6\u00f6sel rongiga Varssavisse, sealt j\u00e4rgmise rongiga Leedu linna Kaunasesse ja Kaunasest bussiga tagasi Eestisse. Budapesti omal k\u00e4el avastada oli tore, hariv ja v\u00e4ga meeldej\u00e4\u00e4v.<\/p>\n\n\n\n

Lauri Frei<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2016. aasta suvel otsustasin oma s\u00fcnnip\u00e4evaks p\u00f5geneda Eestist ja nautida suvesoojust pisut l\u00f5una pool. Tegin reisi kaunikesti ekspromt meetodil. Ostsin m\u00f5ned p\u00e4evad ette pileti 18. juulil kell 13.00 v\u00e4ljuvale Tallinn-Varssavi bussile, pakkisin seljakoti ja l\u00e4ksin. Midagi muud ma ette ei valmistanud, kui v\u00e4lja arvata asjaolu, et hoolitsesin selle eest, et rahalisi vahendeid ikka piisaks. Muidu v\u00f5inuks keeruliseks minna. Continue reading Keelemuljeid Ungarist 2016. aasta suvel<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[16],"class_list":["post-423","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-soome-ugri-radadel","tag-ungari"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/423","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=423"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/423\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":424,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/423\/revisions\/424"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=423"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=423"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=423"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}