{"id":425,"date":"2018-03-22T22:29:00","date_gmt":"2018-03-22T19:29:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=425"},"modified":"2020-10-22T22:35:29","modified_gmt":"2020-10-22T19:35:29","slug":"soome-ugri-kirjanike-kongress-2017-kahe-vabatahtliku-muljetused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2018\/03\/22\/soome-ugri-kirjanike-kongress-2017-kahe-vabatahtliku-muljetused\/","title":{"rendered":"Soome-Ugri Kirjanike Kongress 2017 \u2013 kahe vabatahtliku muljetused"},"content":{"rendered":"\n

Fenno-Ugria Noorte liikmed Anti Lillak ja Tatiana Alybina andsid vabatahtlikena j\u00f5udum\u00f6\u00f6da panuse soome-ugri kirjandusmaailma \u00fche t\u00e4hts\u00fcndmuse korraldamisse ning panid kogetust ka ise \u00fcht-teist kirja.<\/em><\/p>\n\n\n\n

2017. aasta august oli soome-ugri maailmas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne selle poolest, et Tartus Eesti Rahva Muuseumis peeti XIV Soome-Ugri Kirjanike Kongressi. Teemaks oli sedapuhku valitud \u201eAjalugu kirjanduses\u201d. Osalejaid oli v\u00e4ga palju, esindatud oli vist k\u00fcll enamik uurali rahvaid ungarlastest nganassaanideni. Paljud tulijad olid ette valmistanud ka sisukad ettekanded eri teemadel: kirjanduse ajaloost, hetkeseisust ja tulevikust, s\u00fc\u017eeevalikutest, ajaloos\u00fcndmustest kirjanduse ainesena ja muustki.<\/p>\n\n\n\n

Pilte tegid Emma Pipi Penelope Visnap ja Maria Koff \u2013<\/strong> ait\u00e4h j\u00e4\u00e4dvustusi jagamast!<\/em><\/p>\n\n\n\n

\"IMG_8373\"
ERMi Hurda saal mahutas k\u00f5ik soome-ugri kirjanduse entusiastid \u00e4ra.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Hoiatus \u2013 k\u00f5igepealt k\u00f5neleme t\u00f5sistel teemadel…<\/p>\n\n\n\n

Ajalugu pole pelgalt minevikus toimunud ja sinna maha j\u00e4\u00e4nud s\u00fcndmuste r\u00e4gastik, mida me mingil seletamatul p\u00f5hjusel peame koolitundides \u00f5ppima. Iga s\u00fcndmus j\u00e4tab mingi j\u00e4lje selle l\u00e4bi elanud inimeste m\u00e4llu, m\u00f5jutades v\u00e4\u00e4rtusi ja hinnanguid, edasisi valikuid ja otsuseid. S\u00fcndmused, mis puudutavad korraga palju inimesi, v\u00f5ivad osutuda murranguliseks, sageli lausa traumeerivaks ning neist rahunemine v\u00f5tab teinekord v\u00e4ga kaua aega. Vaevalt leiab maailmas rahvast, kelle minevikus poleks nii r\u00f5\u00f5msaid kui traagilisi hetki. Kuid viimastest \u00fclesaamine n\u00f5uab lisaks ajale (mis parandab haavad) ka r\u00e4\u00e4kimist. See ongi \u00fcks ajaloolise kirjanduse suuri \u00fclesandeid. Olnust vaikimine pole kunagi olnut olematuks teinud, ent paraku v\u00f5ib paljudel soomeugrilastel 20. sajandistki leida palju sellist, millest pole olnud v\u00f5imalik pikka aega v\u00e4hemalt k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4kida, arutada, anal\u00fc\u00fcsida ning leida viise, kuidas olnuga leppida ja edasi minna.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris paljud ERMis k\u00f5lanud ettekanded v\u00f5ibki kokku v\u00f5tta eelkirjeldatud m\u00f5ttel\u00f5ngaga. Eks iga rahvas saa siin tuua omi ainulaadseid n\u00e4iteid, aga v\u00e4hemalt viimase sajakonna aasta jooksul on meie Uurali keeleruumil olnud \u00f5nne ja \u00f5nnetust \u00fcle elada ka mitmeid sarnaseid s\u00fcndmusi ja protsesse, mistap on kogemuste jagamine kokkusaamistel nagu see kongress juba ise teraapia.<\/p>\n\n\n\n

\"IMG_8617\"
Kongressi korraldustiimi liikmed Eva Toulouze ja Indrek Koff v\u00f5tavad s\u00f5na.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirjanikud suhtlevad omavahel muidugi ka muul ajal kui kongressidel. Selle \u00fcheks k\u00e4egakatsutavaks t\u00f5endiks on autoriteoste t\u00f5lked erinevatesse keeltesse. Tore, et t\u00f6\u00f6 selles vallas on endiselt k\u00e4imas; eriti tasub hinnata Arvo Valtoni j\u00e4tkuvat panust soome-ugri autorite t\u00f6\u00f6de tutvustamisel Eesti lugejaskonnale. T\u00e4navusel kongressil olid esitatud kaks raamatut\u00f5lget. Udmurdi kirjaniku Mikhail Petrovi romaan \u201eVu\u017e Multan\u201d (“Vana Multan”, ilmunud 1954) on t\u00f5lgitud eesti (Arvo Valton ja Nade\u017eda Pchelovodova) ja ungari keelde (Horv\u00e1th Ivan). Eesti autori Indrek Koffi lasteraamatust \u201eKirju koer\u201d on aga n\u00fc\u00fcd ilmunud marikeelne t\u00f5lge \u201eM\u00fcginde pij\u201d, t\u00f5lkijaks lastekirjanik ja t\u00f5lk Svetlana Arkhipova.<\/p>\n\n\n\n

\"IMG_9090\"
Arvo Valton (paremal) on hea seisnud selle eest, et eestlaste lugemislaual oleks ikka ka keeleh\u00f5imlaste autorite loomingut.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ehkki eestlased on soomeugrilikku alget toonud sageli meie iseloomu raskemeelsemate tahkude p\u00f5hjuseks, nii et m\u00f5istest \u201esoome-ugri \u00e4ng\u201d on saanud peaaegu et omaette diagnoos, on \u00fcks \u00f5ige h\u00f5imlaste kokkusaamine ikkagi eelk\u00f5ige r\u00f5\u00f5mupidu. R\u00f5\u00f5mu pakkusid kongressil paljud hetked. Ansamblite Ar-Godi ja Kuukuu, samuti Mari Kalkuni, Kristiina Ehini ja Silver Sepa muusika, linnapea vastuv\u00f5tt Tartu raekojas, vaba mikrofon ja soome-ugri disko Genklubis, loendamatud kohtumised ja taaskohtumised, jutud, arutelud, naljaviskamised, laulud, kirjanduse ostud-m\u00fc\u00fcgid-vahetused ja mis k\u00f5ik veel. Kui peaksime nimetama ainult \u00fche asja, mis meid, uurali rahvaid, lisaks keelte sugulusele siis \u00f5igupoolest omavahel liidab, siis oleks selleks see l\u00f5puni m\u00f5istusega tabamatu h\u00f5imutunne. Isegi kui see tunne on k\u00f5igest saja v\u00f5i kahesaja aasta jooksul tekkinud\/tekitatud, on tal t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga suur j\u00f5ud taga.<\/p>\n\n\n\n

\"IMG_9220\"
Udmurdi-eesti ansambel “Ar-God” oli \u00f5nnelik. Publik samuti.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"IMG_88896\"
Korraldajad, esinejad, vabatahtlikud.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kongressi kulminatsiooniks oli m\u00f5nus hilissuvine v\u00e4ljas\u00f5it Setomaale, kus Obinitsa galeriis Hal\u00b4as Kunn v\u00f5tsid meid vastu Evar Riitsaar, Kauksi \u00dclle ja Merle J\u00e4\u00e4ger. Nemad esitasid setokeelseid kirjanduse l\u00fchivorme nii luule kui proosa m\u00e4ngumailt, samuti laulsid leelonaised ja -mehed, nagu siinmail ikka kombeks. Pakuti pirukat, teed ja pitsikese kohalikku teravat. Galerii esine plats on ainuke teadaolev paik meie t\u00e4hes\u00fcsteemis, kus lehvivad alaliselt k\u00f5ikide uurali rahvaste lipud. K\u00e4isime Obinitsa kirikus, surnuaial ja muuseumis, ronisime Merem\u00e4e vaatetorni ning tegime tutvust Miikse Jaanikiviga, mille k\u00f5rval voolav Jaanioja oli sel aastaajal vett \u00fcle \u00e4\u00e4re t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n

\"IMG_0351\"
Kongressi rahvas on \u00fcles rivistunud Obinitsas soome-ugri lipuv\u00e4ljakul.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmine Soome-Ugri Kirjanike Kongress toimub juba 2019. aastal Transilvaanias, p\u00fchendudes h\u00f5imlaste kirjanduselule diasporaas. Nii et suled ja klaviatuurid k\u00e4tte ning kirjandust looma, kallid s\u00f5brad!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2017. aasta august oli soome-ugri maailmas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne selle poolest, et Tartus Eesti Rahva Muuseumis peeti XIV Soome-Ugri Kirjanike Kongressi. Teemaks oli sedapuhku valitud \u201eAjalugu kirjanduses\u201d. Osalejaid oli v\u00e4ga palju, esindatud oli vist k\u00fcll enamik uurali rahvaid ungarlastest nganassaanideni. Paljud tulijad olid ette valmistanud ka sisukad ettekanded eri teemadel: kirjanduse ajaloost, hetkeseisust ja tulevikust, s\u00fc\u017eeevalikutest, ajaloos\u00fcndmustest kirjanduse ainesena ja muustki. Continue reading Soome-Ugri Kirjanike Kongress 2017 \u2013 kahe vabatahtliku muljetused<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-425","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uritused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/425","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=425"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/425\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":426,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/425\/revisions\/426"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=425"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=425"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=425"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}