{"id":437,"date":"2017-11-15T00:14:00","date_gmt":"2017-11-14T21:14:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=437"},"modified":"2020-10-23T00:21:38","modified_gmt":"2020-10-22T21:21:38","slug":"437","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2017\/11\/15\/437\/","title":{"rendered":"Kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ikese pool"},"content":{"rendered":"\n

Anti ja ansambel Sirgutii suvisest retkest Saamimaale<\/em><\/p>\n\n\n\n

Saamimaa peale olin ma m\u00f5elnud juba paar aastat. Meie, parasv\u00f6\u00f6tme inimeste jaoks on sealne p\u00f5hjamaine elu mitmeski m\u00f5ttes teistsugune ja eksootiline, kuid kaude kuuldu v\u00f5i loetu p\u00f5hjal ei teki sellest siiski p\u00e4ris \u00f5iget ettekujutust. K\u00f5ige ehtsam kogemus ja arusaam tuleb ikkagi kohapeal. Kuna mul polnud v\u00f5imalik v\u00e4hemalt praegusel eluetapil kauemaks Saamimaale kolida, tuli piirduda l\u00fchema k\u00fclask\u00e4iguga. Teadup\u00e4rast on \u00fcks kindlamaid viise inimeste s\u00fcdameteni j\u00f5udmiseni l\u00e4bi muusika, sellep\u00e4rast otsustasime Tartu rahvamuusikaansambliga Sirgutii (mille liige ma olen) korraldada kaugele p\u00f5hja kontsertreis, et n\u00e4ha oma silmaga saami loodust ja inimesi, ajalugu ja eluolu.<\/p>\n\n\n\n

Talviti on P\u00f5hja-Skandinaavia karm kant, seep\u00e4rast arvasime, et ehk on suvi esmatutvuse jaoks veidi mahedam aeg. Juuli alguses pakkisime rahva ja pillid kahte autosse ning s\u00f5itsime laevaga Soome. T\u00e4nu kohapealsete inimeste vastutulelikkusele oli kavas kokku neli esinemist \u2013 esmalt Soome-poolsel Saamimaal Inaris ja Sevettij\u00e4rvis, seej\u00e4rel Norras Kirkenesis ning tagasiteel lisaks L\u00f5una-Soomes Mikkeli linnas.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi Eesti ja Soome rannikuid eraldab teineteisest k\u00f5igest umbes 80 kilomeetrit, on kahel maal nii m\u00f5ndagi erinevat. Muinashuvilisena v\u00f5luvad mind P\u00f5hjala rikkalikud kiviaja kaljujoonised, milletaolisi meil Eestis paraku veel leitud pole. K\u00e4isime vaatamas Jyv\u00e4skyl\u00e4 l\u00e4hedal asuva Saraavesi-nimelise j\u00e4rve \u00e4\u00e4rseid kaljumaalinguid. Need ookerv\u00e4rviga juba \u00fcle 6000 aastat tagasi maalitud p\u00f5drad, inimesed, paadid, madu ja sisalik peegeldavad kiviaja inimeste m\u00f5ttemaailma, millest me paraku siiski palju ei taipa. Imetlesime imeilusa sinise j\u00e4rve kohal k\u00f5rguvale kaljule kantud \u00fcrgvana kunsti ning j\u00e4tkasime seej\u00e4rel teed p\u00f5hja.<\/p>\n\n\n\n

\"DSC06663.JPG\"
Saraavesi ja Saraakallio – \u00fcks suurimaid kaljumaalingute leiukohti Soomes.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n\n\n\n\n

Juba enne ametlikku p\u00f5hjapolaarjoont metsamajas \u00f6\u00f6bides avastasime midagi meie jaoks v\u00e4ga kummalist \u2013 \u00f6\u00f6 j\u00e4i tulemata. Juuli alguse suve\u00f6\u00f6d pole ka Eestis kuigi pimedad, aga siin Rovaniemi l\u00e4histel j\u00e4rgnes \u00f5htuh\u00e4marusele kohe koiduvalgus. Kui esimesed paar taolist \u00f6\u00f6d olid v\u00f5rdlemisi pilvised, siis kolmandal \u00f5nnestus ka t\u00f5eline kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ike \u00e4ra n\u00e4ha. Sel \u00f5ndsal hetkel oli k\u00fcll raske ette kujutada seda pimeduse koormat, mis siia maanurgale talvel langeb\u2026<\/p>\n\n\n\n

\"DSC04901\"
Kell on 1 \u00f6\u00f6sel… v\u00f5i peaks seda endiselt p\u00e4evaks nimetama?<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Skandinaavia on \u00fcks maailma p\u00f5hjapoolsemaid metsav\u00f6\u00f6ndi piirkondi. Metsa leidub Saamimaal palju, kuid peaasjalikult kasvavad siin madalad m\u00e4nnid ja kased. Metsa vahel jooksevad omap\u00e4i v\u00f5i v\u00e4ikeste salkadena ringi p\u00f5hjap\u00f5drad, sattudes aeg-ajalt autoteedelegi kolama. Kuna enamik p\u00f5tru siiski kuulub kellelegi, siis on nad inimestega harjunud ega kiirusta auto l\u00e4henedes maanteelt lahkuma. Seep\u00e4rast tasub Saamimaal liigeldes olla t\u00f5esti ettevaatlik. Meil \u00f5nnestus teravamaid olukordi v\u00e4ltida, kuigi korra l\u00e4ks pidurdamisega k\u00fcll veidi kiireks.<\/p>\n\n\n\n

\"DSC04906\"
M\u00f5ned p\u00f5hjap\u00f5drad eelistasid aega veeta hoopis laohoonete vahel.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Sirgutii esimene kontsert oli Inaris ehk Aanaaris, kuhu j\u00f5udsime kohale juba esinemiseelsel \u00f5htul. Suure sopilise Inari j\u00e4rve kaldal paadisillal istudes ja termosest kuuma teed nautides m\u00e4rkasin silmapiiril kangesti tuttavlikku siluetti. Inari j\u00e4rves on v\u00e4ga palju saari, kuid see muhku meenutav k\u00f5rge kaljur\u00fcnk on saamidele v\u00e4ga p\u00fcha paik, sjeidi<\/em>. Saare inarisaami keelne nimi on \u00c4ijih (soomep\u00e4raselt Ukonkivi) ning sealsesse koopasse on sajandite v\u00e4ltel toodud ohvriande, peamiselt p\u00f5hjap\u00f5trade sarvi ja teisi kehaosi. 1873. aastal saart k\u00fclastanud briti arheoloog Sir Arthur Evans leidis koopast aga koguni \u00fche filigraanse 13. sajandi oimur\u00f5nga, mis oli tegumoe p\u00f5hjal otsustades valmistatud kuskil Kama ja V\u00f5t\u0161egda j\u00f5gede piirkonnas Venemaal. Paiga p\u00fchadus n\u00e4ib seega ulatuvat aastasadade taha, arvatakse aga, et saarele viidi ohvriande veel 19. sajandilgi.<\/p>\n\n\n\n

\"SONY
\u00c4ijih ehk Ukonsaari – Inari j\u00e4rve p\u00fcha saar (keskel olev tilluke muhk).<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Olin k\u00fcll netist \u00c4ijihi kohta \u00fcht-teist lugenud, kuid teda 11 kilomeetri kauguselt kaldalt oma silmaga imetledes m\u00f5istsin selgelt, miks see pilkup\u00fc\u00fcdev pinnavorm on kohaliku rahva seas n\u00f5nda erilise koha p\u00e4lvinud. T\u00f5si k\u00fcll, t\u00e4nap\u00e4eval k\u00e4ivad saarele regulaarselt mootorpaadituurid, millest k\u00f5ik, kellel raha ja aega, v\u00f5ivad osa v\u00f5tta. Aimasin siiski, et v\u00f5\u00f5rastena ei pruugi meil sinna omaette, vanade tavade ja saladustega seotud paika erilist asja olla. Sestap piirdusime kaugvaatlusega.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi piirkonna levinuim p\u00f5liskeel on p\u00f5hjasaami, on Inari \u00fcmbrus koduks inarisaami keelele, millel on t\u00e4nap\u00e4eval umbes 300 k\u00f5nelejat, sealhulgas keeleteadlasi, kirjanikke ja muusikuid. Meie sel reisil \u00fchtegi kindlat inarisaami ei kohanud, k\u00fcll on mul jagunud \u00f5nne see viga hiljem korvata.<\/p>\n\n\n\n

Siida muuseum, kus meie tuuri avakontsert aset leidis, on Lonely Planet<\/em>i reisiportaali s\u00f5nul \u00fcks Soome k\u00fctkestavamaid. T\u00f5epoolest, kohaliku saami ajaloo ja eluolu tutvustamise poolest on sobivamat kohta v\u00e4hemalt Soome Lappis raske leida. Lisaks t\u00f6\u00f6tavad siin \u00e4\u00e4rmiselt s\u00fcmpaatsed inimesed. Hoolimata sellest, et muuseumis ringivaatamiseks j\u00e4i meil aega pisut napiks, soovitan sellega tutvumist k\u00f5igile p\u00f5hjar\u00e4nduritele.<\/p>\n\n\n\n

\"DSC04570\"
Sirgutii tutvub Siida muuseumiga. P\u00f5dravasikas on sedapuhku topis.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"DSC04574\"
Tulease supipaja, teekannu ja muude toiduriistadega Siida muuseumis.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"DSC04600\"
Tuuri avakontsert Siida muuseumis.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Meie selle p\u00e4eva teine esinemiskoht oli Inarist sadakond kilomeetrit kirde pool Sevettij\u00e4rvis. Esialgu j\u00e4i meil mulje, et see v\u00e4ike k\u00fcla koosnebki vaid koolist, kirikust ja k\u00fclastuskeskusest ning nende \u00fcmber on vaid mets, mets, mets. Hiljem hakkasime m\u00e4rkama ka puude taha varjunud majakesi, mis mitme kilomeetri pikkuselt maanteed \u00e4\u00e4ristasid, n\u00f5nda et moodustus v\u00e4ga pikalt v\u00e4ljavenitatud k\u00fcla.<\/p>\n\n\n\n

Sevettij\u00e4rvi ehk \u010cevettjau\u2019rr on koduks paljudele koltasaamidele, keda ajalugu, eriti 20. sajand, on k\u00f5vasti solgutanud. II maailmas\u00f5ja tulemusel haaras N\u00f5ukogude Liit suure osa seni Soomele kuulunud p\u00f5listest koltasaami aladest Petsamo \u00fcmbruses endale ning kohalikud elanikud olid sunnitud \u00fcmber asuma mujale Soome. Sisuliselt ongi Sevettij\u00e4rvi v\u00e4lja ehitatud \u00fcmberasujatele uueks koduks. Hoolimata raskustest ja pingetest, mis uusajal on tabanud \u00fchel v\u00f5i teisel moel v\u00e4ga paljusid v\u00e4ikerahvaid, on koltad siiski suutnud alles p\u00fcsida ning inarisaamidega sarnaselt ajavad visalt oma asja. Muuhulgas tegutseb Sevettij\u00e4rvis koltasaami laste keelepesa.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Kontsert oli tore. Soe Saamimaa p\u00e4ike paistis otse palgele ning eesti rahvaviisid kerisid end madala m\u00e4nnimetsa all kokkutulnud kuulajate ees \u00fcksteise j\u00e4rel lahti. P\u00e4rast m\u00e4ngu tuli meie juurde \u00fcks Vene poole pealt Notozerost (koltasaami keeles Nju\u00f5\u02cattj\u00e4u\u02carr<\/em>) p\u00e4rit mees, kes \u00fctles, et on Eestis k\u00e4inud korduvalt ja teab k\u00f5iki meie tantsuviise. Sellised kohtumised on alati meeldivad ning on \u00fcks kaalukas p\u00f5hjus, miks me seda k\u00f5ike \u00fcldse teeme.<\/p>\n\n\n\n

\"SONY
Soe p\u00f5hjamaine p\u00e4ike soojendab kontserti.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Esinemise j\u00e4rel oli meil veidi aega ka ringi vaadata. Sevettij\u00e4rvi k\u00fclastuskeskus Perinnetalo<\/em> tutvustab nii tubase v\u00e4ljapaneku kui ka metsa all oleva vaba\u00f5hun\u00e4ituse abil koltade ajalugu ja kunagist eluolu. Keskuse perenaine Maria n\u00e4itas meile ka v\u00e4ikest \u00f5igeusu kirikut, surnuaeda ning koolimajas tegutsevat k\u00e4sit\u00f6\u00f6koda. \u00d5htuks s\u00f5itsime edasi Kirakkaj\u00e4rvi majutuskohta. Suplus j\u00e4rves veenis, et tegemist on maailma k\u00f5ige k\u00fclmema veekoguga, sest ka juulikuuks ei suutnud see endasse neelata v\u00e4hegi arvestatavaid plusskraade. Kohtasime ka paari ringiuitavat p\u00f5hjap\u00f5tra ja paari tuhandet n\u00e4ljast s\u00e4\u00e4ske. S\u00e4\u00e4skede poolest oligi see \u00f5htu \u00fcle\u00fcldse kuidagi rahulik…<\/p>\n\n\n\n

\"DSC04865\"
Kirakkaj\u00e4rvi – vaieldamatult \u00fcks k\u00f5ige k\u00fclmemaid veekogusid siinpool ekvaatorit.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Sirgutii kolmas esinemine leidis aset v\u00e4ikeses Norra Kuningriigi linnakeses Kirkenesis (Kirikuneemel). Grenselandmuseet<\/em> ehk Piirimaamuuseum v\u00f5ttis meid v\u00e4ga armsalt vastu ning kontserti kajastas isegi kohalik ajaleht. Esinemise j\u00e4rel ootas meid ees veel \u00fcks \u00fcllatus, kui publiku seast tulnud mees meid eesti keeli ilusa elamuse eest t\u00e4nas. Enda kohta r\u00e4\u00e4kis ta, et tema nimi on Igor ning et p\u00e4rit on ta Vladivostokist, kuid elab praegu perega Norras. Kuna Igori vanaisa elas enne II maailmas\u00f5da Eestis, siis oli ta ka ise veidi maakeelt \u00f5ppinud. Jah, ka meil endil ei tasu oma keelt sugugi t\u00e4htsusetuks v\u00f5i v\u00e4ikeseks pidada, kui seda niiv\u00f5rd erinevates maailma paigus kuulda v\u00f5ib.<\/p>\n\n\n\n

\"DSC05003\"
Sirgutii esimene m\u00e4ng Norra Kuningriigis. Kirkenesi Grenselandmuseet<\/em>.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"DSC05051\"
Maakeelne kohtumine maailma veerel.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kirkenes on Norra-Vene piiri l\u00e4hedal olev kunagine oluline kaevandus- ja kalap\u00fc\u00fcgiasula. Seda kultuuride ristumiskohta on koduks pidanud lisaks koltasaamidele ka Soome p\u00e4ritoluga kveeni rahvakild, k\u00f5nelemata norrakatest ja venelastest, kes on P\u00f5hja-Skandinaavia rannavetes juba sajandeid seilanud. M\u00f5ningaid p\u00f5nevaid m\u00e4rke sellest kultuuride mitmek\u00fclgsusest hakkas silma ka linnapildis.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n

Pikka olemist meil Norras polnud, p\u00f6\u00f6rdusime juba samal p\u00e4eval tagasi Soome Vabariigi pinnale, tehes tee peal paar peatust jahedaks ujumiskogemuseks P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4meres ning Neideni\/N\u00e4\u00e4t\u00e4m\u00f6\/ Nj\u00e1vd\u00e1njohka j\u00f5e v\u00f5imsa k\u00e4restiku imetlemiseks.<\/p>\n\n\n\n

\"DSC05158\"
P\u00f5hjala k\u00e4restikud v\u00f5ivad hinge kinni v\u00f5tta k\u00fcll.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tagasitee l\u00f5unasse m\u00f6\u00f6dus rahulikult ning oma viimasesse esinemispaika Mikkelisse j\u00f5udsime igati plaanip\u00e4raselt. Eesti kultuuriselts \u201eMihkel\u201d oli teinud ansamblile head reklaamit\u00f6\u00f6d, sest inimesi kogunes meid kuulama-vaatama ikka p\u00e4ris palju. \u00d5nneks pidas vana hubane maja tublilt vastu. Kuigi me olime L\u00f5una-Savos, oli saami h\u00f5ngu tunda siingi \u2013 esinemiskoha seinal rippusid kaks kirjatud nahaga n\u00f5iatrummi.<\/p>\n\n\n\n

\"DSC05634\"
Tuuri l\u00f5pukontsert Mikkelis. Kuum ja \u00e4ge!<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"SONY
Saami n\u00f5iatrummid kontsertpaiga seinal. V\u00e4iksem neist tundus olevat millegip\u00e4rast tagurpidi pandud.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Esinemisj\u00e4rgne \u00f5htu, sedapuhku tuuri viimane, m\u00f6\u00f6dus Mikkeli l\u00e4histel Tarsalanj\u00e4rvi kaldal. K\u00e4isime ujumas ning aerutasime paadiga \u00fcmber j\u00e4rve arvukate saarekeste. Vesi oli L\u00f5una-Savos koduselt soe, nagu suvel ju ikka olema peab. J\u00e4rgmisel hommikupoolikul tutvusime veel p\u00f5gusalt Mikkeliga ning siis oligi aeg Helsingisse s\u00f5ita, kus meid ootas laev kodumaale.<\/p>\n\n\n\n

* * *<\/p>\n\n\n\n

Selle juulin\u00e4dala jooksul n\u00e4htud pisike killuke Saamimaast, tema inimestest ja loodusest oli just nii \u00e4ge kui olin lootnud. Samas j\u00e4i igatsus selle koha vastu endiselt p\u00fcsima. Nii palju kohti vajavad ju veel n\u00e4gemist, kohtumist, kogemist. Eks ole ju saamide maa ka v\u00e4ga suur, k\u00fc\u00fcndides Kesk-Rootsist ja -Norrast Koola poolsaare idatippu v\u00e4lja. Kui tulevik v\u00f5imaluse annab, kavatsen igatahes h\u00e4rj…p\u00f5hjap\u00f5dral sarvist haarata ning taas r\u00e4nnutee kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ikese maale ette v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

(Fotode autorid: Tiina Erik, Anti Lillak, Rein Lillak. Pikemat versiooni s\u00f5idust v\u00f5ib lugeda blogist http:\/\/muinasreisid.blogspot.com.ee\/2017\/09\/retk-pohja-saamimaa-oma-silmaga-nahtuna.html)<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Saamimaa peale olin ma m\u00f5elnud juba paar aastat. Meie, parasv\u00f6\u00f6tme inimeste jaoks on sealne p\u00f5hjamaine elu mitmeski m\u00f5ttes teistsugune ja eksootiline, kuid kaude kuuldu v\u00f5i loetu p\u00f5hjal ei teki sellest siiski p\u00e4ris \u00f5iget ettekujutust. K\u00f5ige ehtsam kogemus ja arusaam tuleb ikkagi kohapeal. Kuna mul polnud v\u00f5imalik v\u00e4hemalt praegusel eluetapil kauemaks Saamimaale kolida, tuli piirduda l\u00fchema k\u00fclask\u00e4iguga. Continue reading Kesk\u00f6\u00f6p\u00e4ikese pool<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[7,4],"tags":[18,14],"class_list":["post-437","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-muusika","category-soome-ugri-radadel","tag-saami","tag-tartu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/437","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=437"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/437\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":440,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/437\/revisions\/440"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=437"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=437"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=437"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}