{"id":602,"date":"2021-01-20T11:25:47","date_gmt":"2021-01-20T08:25:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=602"},"modified":"2021-01-20T11:49:16","modified_gmt":"2021-01-20T08:49:16","slug":"kuidas-tahistavad-joule-soome-ugri-rahvad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2021\/01\/20\/kuidas-tahistavad-joule-soome-ugri-rahvad\/","title":{"rendered":"Kuidas t\u00e4histavad j\u00f5ule soome-ugri rahvad"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Orsolya Kiss korraldas 18. detsembril 2020 veebiseminari, kus soome-ugri j\u00f5ulutraditsioonidest k\u00f5nelesid Anna Kuznetsova, Mariann Bernhardt ja Denys Teptiuk. Kokkuv\u00f5tte tegi Anti Lillak, lugu ilmus algselt ajalehe Sakala v\u00f5rguv\u00e4ljaandes 23. detsembril 2020.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>J\u00f5ulup\u00fchade pidamise komme on igivana, ulatudes kaugele kristluse-eelsesse aega. K\u00fcllap pandi juba aastatuhandeid tagasi t\u00e4hele, et just see aeg aastas on k\u00f5ige l\u00fchemate p\u00e4evade ja pikemate \u00f6\u00f6dega \u2013 ning seega teatud erilise v\u00e4ega. Meie esivanemad teadsid, et enne kui p\u00e4ev taas kukesammu v\u00f5rra pikemaks hakkas kasvama, tuli hoolikalt t\u00e4hele panna igasuguseid endeid, mis v\u00f5isid tulevase aasta s\u00fcndmuste kohta aimu anda. Samuti tagas erinevate kombetalituste t\u00e4itmine \u2013 v\u00f5i siis hoopis ohtlikest toimingutest hoidumine \u2013 uueks aastaringiks \u00f5nne ja j\u00f5ukust.<\/p>\n\n\n\n<p>Igas paigas on j\u00f5uludega seotud tavad ja uskumused olnud natuke erinevad. Nende varjus v\u00f5ib vahel aimata kunagi minevikus \u00fcldisemalt levinud t\u00f5ekspidamisi. Samas on iga rahvakild kujundanud oma traditsioonid isen\u00e4olisteks, s\u00f5ltuvalt naabrite m\u00f5just ja sellest, mida parajasti on t\u00e4htsaks peetud. N\u00f5nda leidub ka meie keelesugulaste soome-ugri rahvaste j\u00f5ulukommetes nii eestlastele tuttavlikku kui ka t\u00e4iesti omap\u00e4rast. Vaatame j\u00e4rgnevalt l\u00e4hemalt, kuidas on j\u00f5ule t\u00e4histanud koltasaamid, komid ja mordvalased.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Koltasaamid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Skandinaavia poolsaare p\u00f5hjaosas elavad saamid jagunevad mitmesse r\u00fchma, kellel iga\u00fchel on veidi oman\u00e4oline kultuur. Koltasaamid ehk koltad on suhteliselt v\u00e4ike saamide r\u00fchm kokku umbes 1000 inimesega, kes elavad peamiselt Soomes ja Venemaal. Juba 16. sajandil ristis Vene munk Trifon koltad \u00f5igeusku, j\u00f5ulude nimetus <em>\u201arosttov\u2019<\/em> p\u00e4rineb aga karjalastelt (karjalakeelsest s\u00f5nast <em>\u201aro\u0161tuva\u2019<\/em>). Vanasti vahetasid koltasaamid elupaika s\u00f5ltuvalt aastaajast ning suvel eraldi elanud perekonnad kogunesid s\u00fcgisel talvek\u00fcladesse. Siis saadi kokku sugulaste ja naabritega, vesteti jutte ja lauldi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00f5ulud t\u00e4hendasid sel ajal koltasaamide jaoks eelk\u00f5ige kiriklikku p\u00fcha, millele eelnes kuus n\u00e4dalat lihata paastumist. M\u00f5ned inimesed peavad sellest praegugi kinni. T\u00e4nap\u00e4eval l\u00f5ppeb paastuaeg esimese j\u00f5ulup\u00fchaga (25. detsembril). Koltasaami p\u00fchadelaua pearoaks oli peamiselt p\u00f5hjap\u00f5draliha, kuid t\u00e4nap\u00e4eval valmistatakse ka soome kombe kohaselt j\u00f5ulusinki v\u00f5i l\u00f5het.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuemal ajal on mitmed j\u00f5ulukombed tulnud koltade kultuuri soomlaste vahendusel \u2013 n\u00e4iteks j\u00f5ulukuuse tuppatoomine, kingituste vahetamine ning j\u00f5uluvana (koltasaami keeles <em>rosttovk\u00e4\u00e4\u2019lles<\/em>), kellest k\u00f5neleb ka \u00fcks soome keelest koltasaami keelde t\u00f5lgitud j\u00f5ululaul:<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-embed-youtube wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-embed-aspect-4-3 wp-has-aspect-ratio\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\n<iframe loading=\"lazy\" title=\"The Rosttovka\u02b9lndar, 20. lu\u014bkk - Rosttovk\u00e4\u00e4lles\" width=\"720\" height=\"540\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/GnpSBd7gt1A?feature=oembed\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture\" allowfullscreen><\/iframe>\n<\/div><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Komid<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Komid on \u00fcks Euroopa kirdepoolsemaid rahvaid, kellest suur osa elab Venemaa F\u00f6deratsiooni Komi Vabariigis. T\u00e4nap\u00e4eval on komisid veidi \u00fcle 300 000 ning sarnaselt saamidega jagunevad nad mitmeks etniliseks r\u00fchmaks. Komide \u00f5igeusklik ajalugu algab 14. sajandiga, kuid mitmed vanemad tavad on kristlikega p\u00f5imunult p\u00fcsinud alal t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00fchade-eelne paastuaeg l\u00f5ppes komidel j\u00f5ululaup\u00e4eva \u00f5htul taevasse ilmunud esimese t\u00e4hega. Siis toodi lauale mee ja rosinatega riisipuder <em>\u201akuttja\u2019<\/em> (selle j\u00e4rgi kannab j\u00f5ululaup\u00e4ev komi keeles nime <em>\u201akuttja lun\u2019<\/em>), kalakook <em>\u201at\u0161erinjan\u2019<\/em>, verivorst, pelmeenid ja palju muud h\u00f5rgutavat. Samuti vooliti rukkitaignast koduloomade kujukesi, mis leotati kolmekuningap\u00e4eval ristitud vees pehmeks ning s\u00f6\u00f6deti kariloomadele, et nad alanud aastal terved ja tugevad oleksid.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui eestlaste hingedeaeg on s\u00fcgise pimedam pool, eriti november, siis komide uskumuste kohaselt tulevad surnute hinged maa peale just talvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva paiku. See oli soodus aeg tuleviku ennustamiseks. Samas tuli ka hoida, et kurjad vaimud koju ei tikuks \u2013 seet\u00f5ttu v\u00e4ltisid komid sellal pesu pesemist, juuste ja k\u00fc\u00fcnte l\u00f5ikamist ning vandumist. V\u00e4ga sarnane Eesti hingedeajaga oli tava k\u00e4ia perest perre sanditamas. Komimaal on seda tehtud j\u00f5ululaup\u00e4eval, uue aasta esimesel p\u00e4eval ja kolmekuningap\u00e4eva eel\u00f5htul. Santidele pakuti s\u00fc\u00fca ja ande, vastutasuks \u00f5nnistasid sandid pererahvast heade soovidega.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"680\" src=\"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-Kultuurikeskus-1024x680.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-605\" srcset=\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-Kultuurikeskus-1024x680.jpg 1024w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-Kultuurikeskus-300x199.jpg 300w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-Kultuurikeskus-768x510.jpg 768w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-Kultuurikeskus-136x90.jpg 136w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-Kultuurikeskus.jpg 1280w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption>Komid ennustavad tulevikku k\u00fc\u00fcnlavaha valamisega veekaussi (foto: Komi Kultuurikeskus, S\u00f5kt\u00f5vkar).<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"680\" src=\"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg-1024x680.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-604\" srcset=\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg-1024x680.jpg 1024w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg-300x199.jpg 300w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg-768x510.jpg 768w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg-1536x1020.jpg 1536w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg-136x90.jpg 136w, https:\/\/hoimuloimed.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/01\/Komi-mang-Kurg.jpg 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption>Komi rahvam\u00e4ng &#8220;Kurg&#8221; (foto: Komi Kultuurikeskus, S\u00f5kt\u00f5vkar).<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Mordvalased (ersad ja mok\u0161ad)<\/strong>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ersad ja mok\u0161ad, keda nende keelte ja kultuuride sarnasuse t\u00f5ttu kutsutakse \u00fchisnimega mordvalased, elavad Kesk-Venemaal peamiselt Volga j\u00f5gikonnas laial alal ning neid on kokku \u00fcle 700 000 inimese. J\u00f5ulud (<em>\u201aro\u0161tuva\u2019 <\/em>v\u00f5i <em>\u201aro\u0161tova\u2019<\/em>) algavad j\u00f5ululaup\u00e4eval \u201ej\u00f5ulumaja\u201d t\u00e4histamisega, mis kestab 10\u201314 p\u00e4eva. Sel ajal palutakse ja austatakse talupidamisega seotud kaitsevaime, teiste seas sigade kaitsjat Tavunsjaj\u2019d ehk Taunsjaj\u2019d. Tema nimi on k\u00f5la poolest muide v\u00e4ga sarnane kunagi eestlaste seas au sees olnud sigade kaitsep\u00fchaku T\u00f5nise ehk Tenn\u00fcsega. Ei oskagi \u00f6elda, kas selle taga on \u00fchisosa eesti ja mordva muistsetes uskumustes v\u00f5i on tegemist pelga juhusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Ersad ja mok\u0161ad k\u00e4ivad j\u00f5uluajal samuti peredes sanditamas. Sante vastu v\u00f5tvad pereliikmed on ennast v\u00e4ga pidulikult riidesse pannud. Sandid laulavad palvelaule kaitsevaimudele, ning vastutasuks antakse neile keedetud sealiha. Kui p\u00fchalikud kombed on talitatud, ei unustata \u00e4ra ka meelelahutust \u2013 noored alustavad tantsu ja tralli.<\/p>\n\n\n\n<p>* * *<\/p>\n\n\n\n<p>Venemaa soome-ugri rahvaste j\u00f5ulutavadesse on 20. sajandil tulnud mitmeid uusi n\u00e4htusi. \u00dcheks suureks k\u00f5iki Venemaa \u00f5igeusklikke puudutavaks muutuseks oli 1918. aasta kalendrireform, millega riik l\u00e4ks \u00fcle Euroopas \u00fcldiselt kasutuses olnud kalendrile. See t\u00e4hendas h\u00fcpet kahe n\u00e4dala v\u00f5rra edasi \u2013 31. jaanuarile j\u00e4rgnes kohe 14. veebruar. Kuna Vene \u00d5igeusu Kirik keeldus muutusega kaasa minemast, peetakse Venemaal t\u00e4nap\u00e4evalgi kirikup\u00fchasid kaks n\u00e4dalat hiljem kui mujal. J\u00f5ulud algavad seega komidel ja mordvalastel alles p\u00e4rast aastavahetust, 7. jaanuaril. Soome koltasaamid t\u00e4histavad p\u00fchi Soome \u00d5igeusu Kiriku kasutatava uue kalendri j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude ajal olid j\u00f5ulud kui kristlik p\u00fcha keelatud, selle asemel t\u00e4histati suure pidulikkusega aastavahetust. Sellest ajast on juurdunud k\u00fclmataadi ja tema abilise lumehelbekese k\u00fclask\u00e4ik. M\u00f5ned vanad rahvakombed on k\u00fcll muutunud folkloorikollektiivide lavalisteks etteasteteks, kuid teised traditsioonid, nagu n\u00e4iteks j\u00f5ulusanditamine, elavad endiselt k\u00fclades edasi.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Lugu ajalehe Sakala v\u00f5rguv\u00e4ljaandes: https:\/\/sakala.postimees.ee\/7140533\/kuidas-tahistavad-joule-soome-ugri-rahvad<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>J\u00f5ulup\u00fchade pidamise komme on igivana, ulatudes kaugele kristluse-eelsesse aega. K\u00fcllap pandi juba aastatuhandeid tagasi t\u00e4hele, et just see aeg aastas on k\u00f5ige l\u00fchemate p\u00e4evade ja pikemate \u00f6\u00f6dega \u2013 ning seega teatud erilise v\u00e4ega. Meie esivanemad teadsid, et enne kui p\u00e4ev taas kukesammu v\u00f5rra pikemaks hakkas kasvama, tuli hoolikalt t\u00e4hele panna igasuguseid endeid, mis v\u00f5isid tulevase aasta s\u00fcndmuste kohta aimu anda. Samuti tagas erinevate kombetalituste t\u00e4itmine \u2013 v\u00f5i siis hoopis ohtlikest toimingutest hoidumine \u2013 uueks aastaringiks \u00f5nne ja j\u00f5ukust. <a href=\"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2021\/01\/20\/kuidas-tahistavad-joule-soome-ugri-rahvad\/\" class=\"more-link\">Continue reading <span class=\"screen-reader-text\">Kuidas t\u00e4histavad j\u00f5ule soome-ugri rahvad<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":605,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[61,21,62,60,18],"class_list":["post-602","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uritused","tag-ersa","tag-komi","tag-moksa","tag-mordva","tag-saami"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/602","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=602"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/602\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":612,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/602\/revisions\/612"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/605"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=602"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=602"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=602"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}