{"id":638,"date":"2021-03-11T19:50:49","date_gmt":"2021-03-11T16:50:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=638"},"modified":"2022-09-12T12:08:53","modified_gmt":"2022-09-12T09:08:53","slug":"abja-paluojal-soome-ugri-kultuuripealinna-avamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2021\/03\/11\/abja-paluojal-soome-ugri-kultuuripealinna-avamisel\/","title":{"rendered":"Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel"},"content":{"rendered":"\n

Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline p\u00e4ev. H\u00f5imul\u00f5imede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta s\u00fcgisel Mustlas Mulgimaa lipu p\u00e4eval ja uue Mulgi vanema v\u00e4ljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse j\u00e4rgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi koosseisus Marin, Bog\u00e1ta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste kihelkonnast p\u00e4rit \u201cMesilindel pallu peret\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Anti: Koroonaviirus polnud taandumise m\u00e4rke avaldanud, nii et kurja t\u00f5ve trotsimiseks korraldati kogu tseremoonia vabas \u00f5hus Abja-Paluoja linnas\u00fcdames. T\u00e4navune veebruarikuu oli n\u00e4idanud p\u00e4ris pakaselisi miinuskraade, seega olime end igaks juhuks m\u00e4hkinud korralikesse talvevammustesse. \u00d5nneks aga osutus see laup\u00e4ev \u00fcsna mahedaks. Teel Tartust Apja harjutasime autos paar korda oma laulu l\u00e4bi (et kas s\u00f5nad ikka said p\u00e4he) ning tegime p\u00f5gusa, kuid olulise kohvi- ja koogipeatuse Viljandi Rohelise Maja Poes ja Kohvikus. Abja-Paluojja j\u00f5udsime m\u00f5ni minut enne ametlikku tseremoonia algust.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vahearuanne sellest, kuidas me teel Tartust Mulgimaale peatusime Viljandis rangelt kohustuslikuks koogi- ja kohvipausiks.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Rahvast oli kokku tulnud p\u00e4ris palju. Pea k\u00f5ik Eestis tegutsevad soome-ugri liikumisega seotud inimesed olid kohal, tuttavaid n\u00e4gusid kohtas igal sammul. K\u00f5ikjal v\u00f5is n\u00e4ha mulgi ruuduliste s\u00f5bade ja valgete pear\u00e4ttidega naisi ja mustades pikk-kuubedes mehi, esindatud olid eri kantidest p\u00e4rit eestlased, setod, ingerisoomlased, vepslased, saamid, ersad, marid, udmurdid, ungarlased ja v\u00f5ib-olla veel keegi, keda korraga \u00e4ra ei tundnud. K\u00f5lasid k\u00f5ned – sealhulgas nii meie eelmise presidendi, Mulgimaa patrooni Toomas Hendrik Ilvese kui ka praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi poolt – , videotervitus eelmisest kultuuripealinnast, mari k\u00fclast Mi\u0161kanist Ba\u0161kiirimaalt, ning erinevate kultuurikollektiivide laululised-tantsulised-pillim\u00e4ngulised etteasted. Viimaste seas oli ka K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
K\u00f5neleb president.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Soome-ugri kultuuripealinnade idee algataja Oliver Loode annab pealinna s\u00fcmboli – puust tsirgu – kohe \u00fcle tsirgu vanaisale Ants Taulile ja vanaemale Alli Laandele. Nende k\u00f5rval seisab Mulgi vanem Arvo Maling. <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
H\u00f5imul\u00f5imede esindus \/ K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi ootamas oma esinemisj\u00e4rge.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Enda esinemist on ikka veidi raske hinnata, aga endal oli m\u00f5nus ning teisedki \u00fctlesid p\u00e4rast tunnustava s\u00f5na. Laululisele tervitusele lisaks kinkisime kultuuripealinna eestvedajatele Briti pintsli all valminud kunstitaiese \u201cKoosolemine\u201d. Toredaid \u00fclesastumisi oli teisigi, n\u00e4iteks Eesti marilaste ja udmurtide s\u00e4rtsakad laulud ja tantsud v\u00f5i setode mitmeh\u00e4\u00e4lne leelo, mis leiab oskajate suus just hetkele sobivad s\u00f5nad. <\/strong>Mulkide eneste koorid, tantsijad ja l\u00f5\u00f5tsat\u00f5mbajad sidusid kogu tseremoonia loomulikuks tervikuks, j\u00e4tmata v\u00e4himatki kahtlust, et pealinna tiitel on l\u00e4inud \u00f5igesse kohta.<\/p>\n\n\n\n

\n