{"id":772,"date":"2022-10-26T09:14:39","date_gmt":"2022-10-26T06:14:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.hoimuloimed.ee\/?p=772"},"modified":"2025-10-01T13:39:09","modified_gmt":"2025-10-01T10:39:09","slug":"pohiranna-avastamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/2022\/10\/26\/pohiranna-avastamine\/","title":{"rendered":"Pohiranna avastamine"},"content":{"rendered":"\n

Anti:<\/em><\/p>\n\n\n\n

H\u00f5imul\u00f5imedel on saanud juba traditsiooniks panna aeg-ajalt kokku v\u00e4ike reisiseltskond ning teha paarip\u00e4evane v\u00e4ljas\u00f5it m\u00f5nda huvitavasse Eestimaa nukka. Varem oleme sedamoodi kolanud Setomaal<\/a> ning Mulgi- ja Soomaal. Kui t\u00e4navu augustis j\u00f5udis aeg k\u00e4tte uue retke paikapanekuks, olid kaalumisel \u00f5igupoolest p\u00e4ris mitmed r\u00e4nnusuunad. S\u00f5elale j\u00e4i jupike p\u00f5hjarannikut \u2013 Pohirand. P\u00f5gus eelt\u00f6\u00f6 internetis oli n\u00e4idanud, et seal, Juminda ja P\u00e4rispea poolsaarel, olla s\u00e4ilinud p\u00f5nev kirderannikumurdeline rannakeel (rannakiel<\/em>) ja mereline p\u00e4randkultuur (veendu<\/a> ka ise). Kuna H\u00f5imul\u00f5imede kese paikneb Tartus, siis oleme \u00fcldiselt rohkem kursis L\u00f5una-Eesti keeleruumidega. N\u00f5nda k\u00f5las Harjumaa meie jaoks omal moel eksootilisenagi. Septembri esimesel laup\u00e4eval korjasime h\u00f5imul\u00f5imlased Agnese, Anti, Bogi ja Britti auto peale ning p\u00f5rutasime kaheks p\u00e4evaks p\u00f5hja mere \u00e4\u00e4rde. <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tsime oma programmi \u00fcldiselt \u00fcsna vabalt, kuid oli ka paar kindlamat kavapunkti. Nimelt leidsime, et paigavaimu paremaks tabamiseks tasuks kindlasti kohtuda ka kohaliku s\u00e4derahvaga, kes m\u00f5istab oma eluolu k\u00f5ige paremini tutvustada. Seet\u00f5ttu kirjutasin m\u00f5ned p\u00e4evad enne s\u00f5itu MT\u00dc Rannakeele Keskusele ning minu meeldivaks \u00fcllatuseks helistas mulle sealt peagi vastu Ene Velstr\u00f6m, kelle vahendusel leppisime kokku kohtumised Urve Toompuuga Viinistu k\u00fclamuuseumis ning Riina Laanetu ja Ene Velstr\u00f6miga Virve k\u00fcla laval. Tuleb t\u00f5deda, et m\u00f5te oli v\u00e4\u00e4rt, sest just nimelt t\u00e4nu nendele inimestele avanes meile palju sellist, mis juhuk\u00fclalisele j\u00e4\u00e4nuks kergesti varjatuks. T\u00e4nu Urvele saime Viinistu k\u00fclamuuseumis (asub rahvamajaga samas hoones) esimese eheda kokkupuute rannakeele <\/em>k\u00e4\u00e4nakute ja vimkadega. Tema r\u00e4\u00e4kis meile ka t\u00f5elise p\u00fchendumusega paiga ajaloost, folkloorist ja kohaliku mere\u00e4\u00e4rse elu omap\u00e4radest. Ene ja Riina v\u00f5tsid meid aga vastu Virve k\u00fcla lava hubases tagaruumis, kus kohvi ja koogi saatel vestlesime rannakeele <\/em>k\u00e4ek\u00e4igust viimastel aastak\u00fcmnetel ja Rannakeele Keskuse praegustest tegemistest. Meie omalt poolt tutvustasime neile H\u00f5imul\u00f5imeid, ansamblit K\u00e4nnu Peal K\u00e4bi ja oma muid toimetusi soome-ugri vaimumaastikul. Olid v\u00e4ga m\u00f5nusad kohtumised!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Urve Toompuu pajatamas Viinistu k\u00fclamuuseumis Pohiranna lugusid.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Vestlusring Virve k\u00fcla lava tagatoas. Vasakult Ene Velstr\u00f6m, Agnes Lea, Britt-Kathleen Mere, Anti Lillak ja Bog\u00e1ta Tim\u00e1r. Pildi tegi Riina Laanetu. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud v\u00e4ljas\u00f5idu sisustasime Purekkari neemel ja Keitme soos matkamisega, Loksal burgeri ja Liesi pues<\/em> vorstipiiraga <\/em>s\u00f6\u00f6mise ning P\u00e4rispea \u00f6\u00f6majas saunatamise ja soome-ugri laulude laulmisega. Selline klassikaline h\u00f5imul\u00f5imede v\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Purekkari neem on Mandri-Eesti p\u00f5hjapoolseim nukk. <\/em>
Kuiva jalaga kaugemale Soome suunas minna ei saa. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Liesi puod on ilmselt k\u00f5ige rannakeelsem kaubandusasutus terves Pohirannas.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Juba reisil otsustasime Pohiranna kohta ka \u00fcht-teist kirja panna. Siin see on \u2013 s\u00fcmbioos meie isiklikest t\u00e4helepanekutest, Urve, Ene ja Riina r\u00e4\u00e4gitust ning tarkadest raamatutest loetust. Lugege ja k\u00e4ige ka ise kohapeal!<\/p>\n\n\n\n

Ajaloost <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pohiranna kultuuriruum asub sarvedena Soome lahte turritavatel Juminda ja P\u00e4rispea poolsaarel. Inimasustuseks sobib neis eelk\u00f5ige \u00fcsna kitsas mere\u00e4\u00e4rne v\u00f6\u00f6nd; poolsaarte sisemuses laiuvad metsad ja sood. Meiegi tegime oma v\u00e4ljas\u00f5idu teisel p\u00e4eval Juminda poolsaarele rajatud Majakivi-Pikan\u00f5mme matkarajal seitsmekilomeetrise ringi, kohtudes Eesti suuruselt kolmanda r\u00e4ndrahnu Majakiviga (tema nimi on igati \u00f5igustatud!) ja Keitme sooga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Majakivi.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Keitme soo Juminda poolsaare s\u00fcdamikus illustreerib kenasti, miks <\/em>
pidid siinsed inimesed oma eluasemed tegema hoopis mereranda.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Siinse inimasustuse l\u00e4tted pole suures plaanis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga vanad. Aastatuhandete jooksul \u2013 kogu kivi- ja pronksiaja ning enamiku rauaajast \u2013 eelistasid inimesed elupaigaks pigem k\u00f5rgemat klindipealset. Madalad poolsaared olid k\u00fcllap tarvilised eelk\u00f5ige meres\u00f5itjatele nii maam\u00e4rkideks kui peatuspaikadeks \u00f6\u00f6pimeduse v\u00f5i marutormi eest. Juminda poolsaarelt 1974. aastal leitud neljast Rooma 2. sajandi vasksestertsist koosnev aare v\u00f5ib p\u00e4rineda just m\u00f5nelt p\u00f5gusalt randunud laevnikult, kuigi rahade mahamatmise p\u00f5hjus j\u00e4\u00e4b h\u00e4maraks. Muistse navigatsiooniga v\u00f5ivad olla seotud ka Kolga-Aablas kunagisel mererannikul asunud tuleasemed, mis s\u00fcsinikudateeringute p\u00f5hjal kuulusid pronksi- ning eelrooma ja rooma rauaaega (vahemikku 917 eKr \u2013 239 pKr).  <\/p>\n\n\n\n

Rauaaja l\u00f5pusajandeil kuulusid poolsaared ilmselt R\u00e4vala muinasmaa Repeli nimelise kihelkonna tagamaade hulka, kuid et sellalgi eelistati elupaikade valikul veel mererannast veidi kaugemal olevaid p\u00f5lluharimiseks sobilikke maid, siis v\u00f5ivad Pohiranna m\u00f5niteist k\u00fcla olla oma tekkelt m\u00f5nev\u00f5rra nooremad. Taani Hindamisraamatu Suures Eestimaa nimistus, mille koostasid 1219\u20131220 P\u00f5hja-Eestit ristivad Taani mungad, igatahes \u00fchtegi Pohiranna k\u00fcla veel ei leia. M\u00f5ned nimed ilmusid kirjalikesse allikatesse k\u00fcll vaid veidi hiljem \u2013 P\u00e4rispea (Pernispe<\/em>) 1259, Juminda (Iumentake<\/em>) 1290 ning varsti, 1372, ka Viinistu (Wynest<\/em>; ajaloolane Enn Tarvel on viimast oletanud ka hoopis isikunimeks), nii et mine tea, v\u00f5ib-olla olid nad olemas juba enne 13. sajanditki. \u00dcldiselt on arvatud, et Soome lahe l\u00f5unakalda l\u00e4hedalt kulgeva \u201evarjaagide juurest kreeklasteni\u201c (nagu kutsusid seda Vana-Vene kroonikud) kulgeva Idatee (Austrvegr<\/em>) t\u00f5ttu oli otse mere \u00e4\u00e4res elamine ohtlik \u2013 kunagi polnud t\u00e4it kindlust selles, kas m\u00f6\u00f6das\u00f5itev v\u00f5\u00f5ras laevkond otsustab k\u00e4ituda viikingitele omaselt diplomaatilis-kaupmehelikult v\u00f5i viikingitele omaselt r\u00f6\u00f6vellik-s\u00f5jakalt. <\/p>\n\n\n\n

Valdav osa k\u00fcladest leiab tee kirjas\u00f5nasse alles 16.\u201317. sajandil. Vahest on \u00f5igus neil, kes peavad kristlikku keskaega stabiilsuse ja teatud turvatunde toojaks L\u00e4\u00e4nemere ruumi, mil ei pidanud enam pelgama neid v\u00e4ikesi ja kiireid piratica<\/em>\u2019ks nimetatud laevu ja nende meeskondi. Igatahes n\u00e4ib, et sellal on meresidusas asustuspildis aset leidnud teatud nihe, mille k\u00e4igus paljud pered otsustasid spetsialiseeruda p\u00f5lluharimise k\u00f5rval v\u00f5i suisa selle asemel kalap\u00fc\u00fcgile. V\u00f5ib-olla polnud koduk\u00fclas pealekasvavale rahvale enam \u00fchel hetkel \u00f5ieti ruumigi. Mitmed uued rannak\u00fclad ei kiidelnud niikuinii ei siis ega hiljem erilise p\u00f5llumaade rohkuse v\u00f5i viljakusega; m\u00f5istlikum oli keskenduda mere pakutavale. <\/p>\n\n\n\n

Sedaviisi kujunes piirkonnas aja jooksul kaks erinevat eluviisi. Juminda ja P\u00e4rispea poolsaartel ehk Pohirannas elasid kalurid ja meres\u00f5itjad ning l\u00f5unapoolsel sisemaal, metsade ja soode taga talupidajad. Isegi kahe paikkonna keelepruuk muutus teineteisest erinevaks. Omavaheline suhtlemine j\u00e4i aga alati alles. Randlased k\u00e4isid l\u00f5unas Kuusalus kihelkonnakirikus ning m\u00fc\u00fcsid sisemaalastele vilja vastu silku. Pohiranna k\u00fcladki kuulusid kaugemal sisemaal olevatele m\u00f5isadele K\u00f5nnus, Kiius ja Kolgas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Paat s\u00f5idab v\u00e4lja Viinistu sadamast. Silmapiiril paistab Mohni saare tume viirg. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Praegugi suursugusust kiirgavat Kolga m\u00f5isa k\u00fclastasime me p\u00e4ris matka l\u00f5pus. Juba 1230. aastatel omandas siin maad Ojamaa saarel tegutsenud Roma klooster ning mungad rajasid m\u00f5isavalduse, mille s\u00fcdameks sai korralike kivim\u00fc\u00fcridega linnus. Liivi s\u00f5jas sattusid hooned venelaste k\u00e4e l\u00e4bi tuleroaks, s\u00f5ja j\u00e4rel sai aga m\u00f5isa omanikuks Pontus de la Gardie, kelle suguseltsi eestv\u00f5ttel alustati praeguse hoonetekompleksi v\u00e4ljaehitamist. 1658. aastal omandas m\u00f5isa von Stenbockide aadlipere. Nemad andsid 1820. aastatel m\u00f5isale klassitsistliku v\u00e4ljan\u00e4gemise. Stenbockide aega j\u00e4id nii m\u00f5isa helgeimad p\u00e4evad kui ka m\u00f5ndagi s\u00fcnget, millele vihjab kohalik rikkalik kummituslugude arsenal. Hoolimata Stenbockide lahkumisest Kolga ajaloolavalt pole tublid inimesed lubanud lossil ajalootolmuks saada, vaid taastavad j\u00e4rk-j\u00e4rgult selle saale ja kaunistusi. Veendusime selles, kui m\u00f5isast l\u00e4bi h\u00fcpates kohtusime taas juba meile tuttava Riina Laanetuga, kes tegi meile sealsamas p\u00f5neva \u00fclevaate m\u00f5isa peahoone minevikust ja tuleviku restaureerimisplaanidest. Kummitustega j\u00e4id kokkupuuted tol korral m\u00f5neti pealiskaudseks (ehkki vist mitte p\u00e4ris olematuks\u2026).<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kolga m\u00f5isa peahoone.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Riina Laanetu k\u00f5neles Kolga m\u00f5isa restaureerimist\u00f6\u00f6dest.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Lisaks l\u00f5unapoolsetele kontaktidele on pohirandlased teinud s\u00f5prust ka \u00fclemerenaabrite soomlaste ja l\u00e4bi aegade Soome l\u00f5unaosas Uusimaal elanud rootslastega. Soome lahe m\u00f5lema kalda elanikke \u00fchendavaid kaubasidemeid ongi kutsutud s\u00f5brakaubanduseks. Eri aegadel on sellel olnud erinevad vormid. N\u00e4iteks, kui Soome parlament v\u00f5ttis 1919. aastal vastu niinimetatud kuiva seaduse, millega keelati riigis alkohoolsete jookide tootmine ja tarbimine, asusid paljud Eesti randlased innukalt keelatud vedelikku \u00fcle lahe smugeldama. Lubatud see muidugi polnud; ka Eesti piirivalve p\u00fc\u00fcdis \u00fcle \u201eViinamere\u201d \u00e4ri ajajatel valvsalt silma peal hoida. Risk oli suur ja panused k\u00f5rged, kuid \u00f5nnestumise korral oli tasu korralik. Viinistu k\u00fclamuuseumis hoitakse \u00fchte neist aegadest k\u00f5nelevat piirituseveos kasutatud plekk-kanistrit, samuti on paljud rannak\u00fclade ilusad majad ehitatud omal ajal just salakaubarahade eest. 1932. aastaks said ka Soome poliitikud aru, et karskluse asemel innustas kuiv seadus hoopis purjutamist, ning t\u00e4ielik keeld asendati riikliku kange alkoholi monopoliga. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
Teiste vanade esemete vahele on end sisse seadnud ka salakaubaveos <\/em>
asendamatu h\u00f5behall<\/em> piiritusekanister ehk kohalikus pruugis <\/em>p\u00f6nt\u00fc.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude aeg palistas Pohiranna, nagu paljud teisedki mererannad, piirivalveliste ja s\u00f5jav\u00e4eliste betoonehitiste ja s\u00f5jasadamatega ning piiras kalurite merelk\u00e4imist. V\u00f5\u00f5ras v\u00f5im polnud siiski igavene ning praegu matavad mets ja v\u00f5itmatu kibuvitsap\u00f5\u00f5sastik koledad okupatsioonis\u00fcmbolid j\u00e4rjest enam enda alla. Ometi on rand suutnud ka keerulistes oludes s\u00e4ilitada oma p\u00f5lise n\u00e4o. Kindlasti on sellesse oma panuse andnud juba 1971. aastal asutatud Lahemaa rahvuspark. Kuid palju hea taga on eelk\u00f5ige ikkagi hakkajad inimesed, t\u00e4nu kelle t\u00f6\u00f6le ja vaevale on Pohirand just see mis ta on. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Keelest ja inimestest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Agnes:<\/em><\/p>\n\n\n\n

Pohiranna alal, st P\u00e4rispea ja Juminda poolsaartel, r\u00e4\u00e4gitakse Kuusalu rannakeelt ehk pohirannat<\/em>. MT\u00dc Rannakeele Keskuse liikmete Ene ja Riina s\u00f5nul v\u00f5ib vanap\u00e4rast rannakeelt k\u00f5ige enam veel leida neemenukkidelt. T\u00e4nap\u00e4eval saame rohkem r\u00e4\u00e4kida kirjakeele ja murde segust. Poolsaarte peal on hetkel ligikaudu 100 rannakeele r\u00e4\u00e4kijat ehk olukord pole veel nii nukker, kuid sellegipoolest on kohalik murdekeel h\u00e4\u00e4bumas. Rannakeele s\u00f5navara on kogutud umbes sajandi jooksul.<\/p>\n\n\n\n

Oma k\u00fclask\u00e4igul saime teada, et rannakeelel on palju sarnasusi soome keelega, lausa 30% ulatuses. Seda k\u00fcllap samuti t\u00e4nu selle kandi l\u00e4bi aegade tihedale liiklusele ja suhtlusele Soomega. \u00dcksteisega suheldi ja kaubeldi rohkem just suvisel ajal, kui siiakanti tuli ka suvitajaid. Eelk\u00f5ige aga t\u00f5mbas tol ajal rahvast merele ja rannak\u00fcladesse just kalasaak. T\u00e4nasel p\u00e4eval pole sellega aga sugugi head lood, sest laht on \u00fcsna t\u00fchi. Kala on sootuks kadunud, n\u00e4iteks pole ammu angerjat saadud. Pole ka enam kutselist kalurit, kes kalu p\u00fc\u00fcaks. Samuti on paljudes k\u00fclades kadunud kauplused, j\u00e4\u00e4nud on vaid m\u00f5ned second<\/em>–hand<\/em>-poed.<\/p>\n\n\n\n

Omamoodi tore esmakohtumine oligi meil Urve Toompuuga Viinistu second<\/em>–hand<\/em>is. Olime sinna korraks aja parajaks tegemise jaoks riideid uudistama tulnud, kui ta meid m\u00e4rgates justkui hommikuseks \u00e4ratuseks h\u00f5ikas: \u201eTeie oletegi need k\u00fclalised, eks?\u201c Sellest saime kinnitust, et Viinistu pole praegu kuigi suur koht. <\/p>\n\n\n\n

\"\"
H\u00f5imul\u00f5imede avastusretk Viinistu kaltsukasse.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Viinistu k\u00fclamuuseumis tutvusimegi rannakeelsete vanas\u00f5nade, \u00fctluste ning merega seotud s\u00f5navaraga. N\u00e4iteks saime teada, et traks <\/em>on ogalik, norss <\/em>on tint, lohe <\/em>on l\u00f5he, kammilas <\/em>on lest ja sill <\/em>on suur r\u00e4im. Ka v\u00e4ljenditest n\u00e4htub, kui oluline oli kalasaak ja meri ning muuhulgas identifitseeritakse end nende kaudu, n\u00e4iteks \u201eK\u00fcll meri mihe tegeb ehk k\u00fcll meri meheks teeb<\/em>\u201c, \u201eIdatuul viib vieb P\u00e4risp\u00e4\u00e4 miesteld kala pannild ka menem\u00e4<\/em>\u201c ja \u201eOle minu pruut, mul on kulda ja hobeja, annerjast ja lohekala<\/em>\u201c.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Arvatakse, et rannakeel on p\u00e4rit m\u00f5nest soome h\u00f5imukeelest, arvukalt \u00fchisjooni on t\u00e4heldatud ka isuri keelega. M\u00f5ningane m\u00f5ju on olnud ka vadja keelel, seda just eriti ida pool, Virumaa rannikul. Rannamurret on peetud ka siirdemurdeks soome ja eesti murrete vahel. Sarnasuses soome keelega veendusime ka ise, sest meile Viinistu k\u00fclamuuseumit n\u00e4itava Urve jutust saime kohati aru just t\u00e4nu kunagistele soome keele \u00f5pingutele. Sarnaselt soome keelele puudub rannakeeles \u00f5<\/em>, mida asendavad e<\/em>, o<\/em>, a <\/em>v\u00f5i u <\/em>(nt ehtu \u2013 <\/em>\u00f5htu).<\/p>\n\n\n\n

Rannakeelele on iseloomulik j\u00e4rjekindel vokaalharmoonia nagu ka soome keeles (nt s\u00fcg\u00fcs\u00fcl <\/em>\u2013 s\u00fcgisel, v\u00e4h\u00e4<\/em> \u2013 v\u00e4he). Puuduvad aga v\u00e4ltevaheldus (nt ilm <\/em>om = os ilma<\/em>) ja kaash\u00e4\u00e4likute peenendus (nt palk <\/em>\u2013 t\u00f6\u00f6tasu ja langetatud puut\u00fcvi \u2013 k\u00f5lavad samamoodi). Siiski pole lastele v\u00e4ltevaheldus nii suur probleem eesti keele omandamisel kui ehk alguses arvata v\u00f5iks. Veel on rannakeeles mitmeid teisi jooni, n\u00e4iteks sisekao puudumine (valatttama <\/em>\u2013 vaatama). P\u00e4rispea ja Juminda poolsaarte keeletarvituses v\u00f5ib leida m\u00f5ningaid erinevusi, n\u00e4iteks on viimasel rohkem sarnasusi kirjakeelega.<\/p>\n\n\n\n

Britt:<\/em><\/p>\n\n\n\n

Aprillis 2020. aastal asutati MT\u00dc Rannakeele Keskus, mille eesm\u00e4rgid on rannakeele, randlaste ajaloo ja kultuuri uurimine, s\u00e4ilitamine ning arendamine \u2013 ja seda k\u00f5ike kaasates noori oma tegevustesse. Koost\u00f6\u00f6d tehakse mitmete teiste partneritega, t\u00e4nu kellele on laienemas rannakeelse kirjanduse ja \u00f5ppematerjalide valik.<\/p>\n\n\n\n

Kes on huvitatud, v\u00f5ib pohiranna kultuuriruumis seigeldes kasutada v\u00e4ikest t\u00f5lkeabi: 2019. aastal avaldatud Kuusalu rannakeele s\u00f5naraamatut, mis on leitav nii veebist<\/a> kui ka f\u00fc\u00fcsiliselt. Idee luua s\u00f5naraamat s\u00fcndis aastal 2014, kuna Eesti Keele Instituudi murdearhiivis oli rikkalik Kuusalu materjalide kogu. Riina Laanetu eestvedamisel on loodud ka mitmeid oma k\u00fcla s\u00f5nastikke, Kuusalu rannakeele s\u00f5naraamat koondab aga 13 rannak\u00fclast kogutud s\u00f5navara.<\/p>\n\n\n\n

Muusikahuvilistel on v\u00f5imalik tutvuda Kuusalu rahvaviiside ja v\u00e4rssidega 1938. aastal avaldatud \u201eVana Kannel III. Kuusalu vanad rahvalaulud I\u201c abil. Raamatus on \u00fclevaatlik peat\u00fckk Kuusalu kihelkonnast ning asundustest, laulud on jaotatud liikide j\u00e4rgi ning osadele viisidki juurde pandud. <\/p>\n\n\n\n

Lastele m\u00f5eldes ning nende huvi t\u00f5stmiseks rannakeele \u00f5ppimise vastu avaldati Ene Velstr\u00f6mi ja Riina Laanetu eestvedamisel 2019. aastal \u201ePisukase rantlase aabits\u201c. Aabitsa tegemisel kasutati nende tublide naiste juhendatud rannakeele \u00f5pperingi laste abi. Nagu kirjutas Ida-Harju n\u00e4dalaleht S\u00f5numitooja 16. juunil 2021: \u201eLapsed valisid rannakeele s\u00f5nastikust iga t\u00e4he alt kodupaigaga seotud s\u00f5nu, vanad rannakeeleoskajad koostasid tekstid, lapsed joonistasid pildid.\u201c<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Rannakeelne ja -meelne kirjas\u00f5na Virve k\u00fclas.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Anti:<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kirjavara avaldamise k\u00f5rval on alati t\u00e4htis, et keel p\u00fcsiks endiselt ka suulises kasutuses. Praeguseks on rannakeel j\u00f5udnud enam-v\u00e4hem seisu, kus selle kasutamine on inimese teadlik valik (sarnaselt v\u00e4ga paljude maailma keelte ja murretega). N\u00f5nda tuleb leiutada mooduseid, kus ja kuidas keel k\u00f5lama panna. T\u00e4iskasvanud, kes on vahetult rannakeelega <\/em>kokku puutunud oma noorusp\u00f5lves ning kannavad j\u00e4tkuvalt hinges soovi seda elus hoida, saavad aeg-ajalt kokku, et \u00fchiselt omas keeles <\/em>kodukandi ja maailma asju arutada ning m\u00f5tteid vahetada. Lapsed t\u00e4nap\u00e4eval rannakeelt kodus v\u00e4ga ei kuule ning nendele m\u00f5eldes \u00f5petatakse paikkondlikku p\u00e4randkultuuri ja keelt Loksa G\u00fcmnaasiumi algklasside koduloo ringi tundides. Eesm\u00e4rk polegi ilmtingimata koolitada j\u00e4reltulevad p\u00f5lved aktiivseteks keeleoskajateks, vaid pigem tutvustada neile oma kodukandi p\u00f5lisvaimu. K\u00fcllap need, kes mingis eluetapis tunnevad vajadust oma juurte juurde p\u00f6\u00f6rduda, tuletavad siis koolis \u00f5pitu taas meelde.<\/p>\n\n\n\n

Agnes:<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tegelikult laste jaoks ongi uhke olla randlane! Ene ja Riina t\u00f5desid, et neil on hea meel n\u00e4ha, et on neid lapsi, kes tahavad \u00f5ppida rannakeelt. Suurim, aga samal ajal ka v\u00e4him, mida lapsed rannakeele elus hoidmiseks teha saavad, on see, kui nad juba oskavad selles keeles r\u00e4\u00e4kida. <\/p>\n\n\n\n

Britt:<\/em><\/p>\n\n\n\n

MT\u00dc Juminda Poolsaare Seltsil ja MT\u00dc Rannakeele Keskusel on veel mitmeid toredaid plaane, millest saab l\u00e4hemalt lugeda nende kodulehtedel www.juminda.ee<\/a> ja www.rannakiel.ee<\/a> avaldatud tegevuskavadest. T\u00e4naseks on n\u00e4iteks hakatud koostama kaarte Juminda ja P\u00e4rispea poolsaarte arhailiste kohanimedega, samuti on soov alustada murrakut tutvustavate sarjadega teles, lehes v\u00f5i raadios ning kuigi praeguseks on juba tehtud ka paar lauam\u00e4ngu, siis nendegagi soovitakse j\u00e4tkata. J\u00e4\u00e4me p\u00f5nevusega tulemusi ootama!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti: H\u00f5imul\u00f5imedel on saanud juba traditsiooniks panna aeg-ajalt kokku v\u00e4ike reisiseltskond ning teha paarip\u00e4evane v\u00e4ljas\u00f5it m\u00f5nda huvitavasse Eestimaa nukka. Varem oleme sedamoodi kolanud Setomaal ning Mulgi- ja Soomaal. Kui t\u00e4navu augustis j\u00f5udis aeg k\u00e4tte uue retke paikapanekuks, olid kaalumisel \u00f5igupoolest p\u00e4ris mitmed r\u00e4nnusuunad. S\u00f5elale j\u00e4i jupike p\u00f5hjarannikut \u2013 Pohirand. P\u00f5gus eelt\u00f6\u00f6 internetis oli n\u00e4idanud, et seal, Juminda ja P\u00e4rispea poolsaarel, olla s\u00e4ilinud p\u00f5nev kirderannikumurdeline rannakeel … Continue reading Pohiranna avastamine<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":812,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[19,63],"class_list":["post-772","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri-radadel","tag-eesti","tag-kirderannik"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=772"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/772\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":817,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/772\/revisions\/817"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/812"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/hoimuloimed.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}