Vepslased – Hõimulõimed

Vepslased on soome-ugri rahvas, kes elab peamiselt Venemaa Föderatsioonis Karjala Vabariigi lõunaosas, Leningradi oblasti kirdeosas ja Vologda oblasti loodenurgas. Vepsa külad ja külade rühmad ehk külastud jäävad tänapäeval enamasti suurematest keskustest kaugemale, ehkki märkimisväärne osa vepslasi või vepsa juurtega inimesi elab tänapäeval ka linnades (Petroskois ja mujal). Asualade ja keelemurrete põhjal eristatakse põhja-, kesk- ja lõunavepslasi, nende omavaheline suhtlus on suurte metsamassiivide tõttu piiratud. Vepsa keel liigitatakse koos soome, karjala, lüüdi ja isuri keelega uurali keelkonna läänemeresoome keelte põhjarühma. Iseäranis lähedane on vepsa keelele lüüdi keel, mida on mõnikord peetud (lõuna-)karjala ja vepsa keele üleminekukeeleks.

Tegemist on pika ajalooga rahvaga, keda esmakordselt on mainitud Ida-Rooma kirjamehe Jordanese kroonikas 551. aastal (vas, vasina) ning regulaarsemalt varakeskajal 9.–13. sajandil (Kiievi-Russi allikais kujul ves´), mil nad müüsid karusnahku lõunapoolsetesse maadesse ning osalesid Kiievi-Russi riigi loomises. Ehkki hilisemad kirjalikud allikad vepsa etnonüümi mitme sajandi vältel ei maini, säilisid nad oma keele ja kultuuriga rahvana ning 1940. aastatel võis vepslaste arv küündida kuni 40 000-ni. Järgneva venestamise/venestumise ja ääremaade külade tühjenemise tõttu on vepslaste ja vepsa keele oskajate arv on viimase saja aasta jooksul oluliselt vähenenud. 2021. aasta Venemaa Föderatsiooni rahvaloendus luges kokku vaid 4534 vepslast ning 2173 vepsa keele kõnelejat. Eestis elab 2021. aasta rahvaloenduse andmeil 55 ennast vepslaseks pidavat inimest.

Vepsa murdealad 20. sajandi alguses: tumeroheline (1) – põhjamurre, roheline (2) – keskmurre, heleroheline (3) – lõunamurre. Viirutus – vepsa murdealad 21. sajandi algul.
(Kaart: https://bedlan.net/data/)

Kiiresti kahanevast rahvastikust hoolimata võime kõnelda kaasaegsest vepsa kultuurist. Eesti keelde on tõlgitud luuletaja Rürik Lonini luuletusi ning kirjanik-literaadi Nina Zaitseva sulest ilmunud eepos “Virantanaz”.

Eesti teadlasist on vepslaste kultuuri uurinud etnograaf Aleksei Peterson, folklorist Madis Arukask ning etnoloog Indrek Jääts. Vepsa rahvakultuur on säilitanud kaua mitmeid arhailisi jooni, mille tundmaõppimine aitab uurijatel muuhulgas paremini mõista ka vana-eesti eluolu ja mentaliteeti.

Eesti keeles pakuvad põhjalikumat tutvustust vepslaste kohta Fenno-Ugria Asutuse koduleht, Eesti Rahva Muuseumi koduleht, Eesti Rahvaluule Arhiiv koduleht ning Vikipeedia.

Hõimulõimed on koos ERMi hõimuklubiga korraldanud ettekandeõhtu läänemeresoome rahvaste jõulukommetest, milles Madis Arukask tutvustab vepslaste jõulutavasid (alates 3:11):