Mulgid on Lõuna-Eesti rahvas, eestlaste paikkondliku ja kultuurilise identiteediga etniline rühm. Mulkide põline asuala – Mulgimaa – koosneb ajalooliselt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme kirikukihelkonnast. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jaguneb see Viljandi maakonna lõunaosa ja Valga maakonna lääneosa vahel.

Muinasaja lõpul kuulus Mulgimaa ala Sakala lõunaossa, kusjuures lõunaeestilik asustus ulatus tõenäoliselt oluliselt lõuna poole nüüdsest Eesti-Läti riigipiirist. 15. sajandi vakuraamatud osutavad muinaseestilike nimedega maarahvale Ruhja ehk Rujiena piirkonnas (praeguses Lätis) veel hiliskeskajalgi. Mulgi rahvakultuur on säilitanud mitmeid vanapäraseid jooni, mis mujal Eestis kadunud, näiteks naiste rahvarõivastusse kuuluvad pealinikud, õlakatted, vaipseelikud jm.

19. sajandi suured majanduslikud muutused jõudsid Mulgimaale muust Eestist kiiremini. 1849. aasta talurahvaseaduse vastuvõtmisel hakkas Abja mõis ja selle järel peagi teisedki mõisad talusid ja maad talupoegadele päriseks müüma. Talu ostmiseks vajalik raha saadi paljus tänu linakasvatusele. Mitmed pered ehitasid endale jõukuse märgiks senise tavalise elutare asemel uhke häärberi. Mõned asulad kasvasid kohalikeks kaubanduselu keskusteks, millest hiljem said alevikud ja/või väikelinnad (Mõisaküla, Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Tõrva, Mustla). Mulkide seast võrsus arvestatav hulk Eesti poliitika- ja kultuuritegelasi, nende seas nii eesti kirjakeelset kui mulgikeelset loomingut avaldanud kirjanikke.

Raske löögi Mulgimaale andis nõukogude okupatsioon. 1940. aastate suurküüditamised hävitasid jõukad mulgi talumajapidamised. Alles Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega sai mulgi liikumine taas uue hoo. Omakultuuri arendamiseks ja väljapoole tutvustamiseks on loodud Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulgi Elamuskeskus. Kaasaegne mulgikeelne kultuurielu on mitmekesine ja hõlmab kirjandust, ajakirjandust, muusikat, filmikunsti jm.

Mulgi keel on lõunaeesti keeltest läänepoolseim. See on olnud vastastikuses tihedas kokkupuutes naabruses kõneldavate keskmurdelise Viljandi kihelkonna ja läänemurdelise Saarde kihelkonna keelepruukidega, samuti on ühisjooni liivi keelega (eelkõige Põhja-Lätis kõneldud salatsiliivi keelega). Eesti 2011. aasta rahvaloendusel pani end mulgi keele oskajana kirja 9698 inimest. 2021. aasta rahvaloendusel oli vastav arv 13 960, mis osutab eesti paikkondlike keelte suuremale väärtustamisele. Mulgi keele püsimine nõuab siiski jõupingutusi, eriti nooremate kaasamiseks. Viimastel aastakümnetel on koostatud mitmeid mulgi keele õppevahendeid (vt keeleõppe ressursse veebis).

Juba Eesti esimesel iseseisvusperioodil kujunes Mulgimaa hümniks Hendrik Adamsoni sõnade ja Juhan Simmi viisiga laul “Mulgimaale”. Uuemal ajal on sümboolikat täiendatud. 12. oktoobril 2013 õnnistati Tarvastu kirikus sisse Mulgimaa lipp. 2024. aasta lõpus võeti mulgi pudru valmistamise ja söömise traditsioonid UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Üle-eestiliselt on tuntud ka mulgi kapsad ja mulgi korp.

Soome-ugri hõimuliikumisega liitusid mulgid aktiivsemalt 2021. aastal, mil Mulgimaa pealinnaks peetav Abja-Paluoja kandis ka soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Soome-ugri koostöösse on mulgid panustanud hiljemgi, näiteks iga-aastaste hõimukohvikute korraldamise näol.

Põhjalikku ülevaadet mulgi rahvast, keelest, ajaloost ja kultuurist pakuvad Mulgi Infoportaal ja Mulgi Kultuuri Instituudi koduleht, mulkide tegemisi kajastab regulaarselt ka Fenno-Ugria Asutuse koduleht. 

Oleme Hõimulõimede blogis jaganud muljeid 2021. aastal Abja-Paluojal toimunud soome-ugri kultuuripealinna avamistseremooniast. Ansambel Kännu Peal Käbi lauluvaramusse kuulub Halliste kihelkonnast pärit mulgikeelne rahvalaul “Mesilindel pallu peret”:

Suur mulgi sõnaraamat

Mulgi aabits

Ajaleht “Üitsainus Mulgimaa”
Kord kuus ilmuv mulgikeelne ajaleht

Mulgikeelsed uudised
Vikerraadios üks kord nädalas

Mulgi luu
Valik mulgikeelseid jutte

Mulgikeelseid autorilaule võib kuulata Mulgi Kultuuri Instituudi Youtube’i kanalilt.