November on aasta kõige pimedam kuu. See on aeg, mil hinged käivad maa peal ringi, külastavad oma perekonda ning kodusid. Nii käivad ringi ka mardid ja kadrid, kes perest-perre ande paluvad ning neile vastutasuks vilja- või karjaõnne soovivad. Sel aastal kogusime meiegi kamba kokku ning läksime koos santima. Continue reading Kuidas kadrisandid Tartus käisid
Isegi kui maailm on pidanud tegema olulisi korrektiive oma elurütmis, toimusid hõimupäevad vääramatu kindlusega. Hõimulõimede jaoks oli see esimene kord oma nime all neid vastu võtta ning muidugi soovisime tähistamisse vääriliselt panustada. Oktoobrile tagasi vaadates võib rahule jääda küll – käisime nii koolides kõnelemas kui ka mõnel toredal sündmusel musitseerimas. Continue reading Hõimulõimede hõimukuu
Meie ansambel Kännu Peal Käbi püüab kasvatada oma lauluvaramut kõikide uurali keelteni, kuid samas oleme alati valmis arenema mõne konkreetse keele väljendusvõimalustes. Kõige enam on meil kahtlemata vadja laule, millega 2017./2018. aasta vahetusel ansambliga tegelemist alustasimegi. Tänavu aprillis tuli meil välja järjekordne vadjakeelne lugu – uue kuue saanud regilaul „Tulkaa, tüttäred, tulõllõ!“ Continue reading Tulkaa, tüttäred, tulõllõ!
2019. aasta hilissügisel sai teoks juba mõnda õhus olnud plaan – seltsing Fenno-Ugria Noored asutas mittetulundusühingu, millele valiti nimeks Hõimulõimed. Millal ja mis põhjustel MTÜ idee üldse sündis ning milliseid ootuseid noored soome-ugri entusiastid talle panevad, sellest rääkisid Anti Lillakule MTÜ Hõimulõimed juhatuse liikmed Anna Kuznetsova ja Merit Müller.
Continue reading “Fenno-Ugria Noortest Hõimulõimedeni”
Anti muljetab Fenno-Ugria Noorte autoreisist Eesti-poolsele Setomaale.
Ühel sügisesel Fenno-Ugria Noorte koosolekul tekkis meil plaan teha väljasõit Setomaale. Mõnda aega elas see idee lihtsalt mõtetes ning vahepeal polnud üldse kindel, kas asjast ikka asja saab. Aga päris detsembri alguses pani meie vanem Anna ette korraldada matk päriselt ära ning ettevalmistused muutusid konkreetseks.
Continue reading “FUN käis Setomaal”
Fenno-Ugria Noorte ansamblil Kännu Peal Käbi on rõõmus uudis! Nimelt salvestasime tänavuse rahvusvahelise põliskeelte aasta advendiajaks ühe tuntud jõululaulu ühes mitte päris sama tuntud keeles. Vadja keele kohta pole ilmselt väljaspool soomeugri ringkondi palju kuuldud, eriti kui arvestada, et seda kõnelda mõistvate inimeste ring kipub tänapäeval jääma heal juhul kümne piiresse. Ometi on tegemist eesti keele lähima sugulaskeelega – laulu „Pühä üü“ nimegi tähendus ei nõua ilmselt kuigi suurt nuputamist… Continue reading „Pühä üü“ – täiendus vadjakeelsele jõulumuusikale
Vaadates eesti murrete kaarti, pole kahtlustki, et Eesti suuruselt teine linn Tartu jääb lõunamurrete alale. Tõsi, ta ei laiu mitte keset mulgi-tartu-võro-seto „keelemassiivi”, vaid on sätitud otsekui häbenedes tartu murde põhjapiirile, ent lõunaeestlased on temas vähemalt viimased kaheksasada aastat ikka näinud tõelist metropoli, mis tõmmanud endasse nii jõukust kui tarkust ning koos nendega ka ümberkaudset rahvast. Continue reading Tartus lõunaeesti keelt jahtides
I started my studies in Tartu in autumn 2016. In my doctoral thesis I study organizations working with the issues of indigenous Finno-Ugric peoples. This spring I went to Komi and Karelia for the field work of my research. My aim was to conduct interviews with the representatives of NGOs, educational organizations and governmental bodies as well as to work in the libraries. Here you can read the story of how it went. Let me start with the trip to the Karelian countryside. Continue reading Anna’s field work trip to Karelia
2017. aasta august oli soome-ugri maailmas tähelepanuväärne selle poolest, et Tartus Eesti Rahva Muuseumis peeti XIV Soome-Ugri Kirjanike Kongressi. Teemaks oli sedapuhku valitud „Ajalugu kirjanduses”. Osalejaid oli väga palju, esindatud oli vist küll enamik uurali rahvaid ungarlastest nganassaanideni. Paljud tulijad olid ette valmistanud ka sisukad ettekanded eri teemadel: kirjanduse ajaloost, hetkeseisust ja tulevikust, süžeevalikutest, ajaloosündmustest kirjanduse ainesena ja muustki. Continue reading Soome-Ugri Kirjanike Kongress 2017 – kahe vabatahtliku muljetused
Saamimaa peale olin ma mõelnud juba paar aastat. Meie, parasvöötme inimeste jaoks on sealne põhjamaine elu mitmeski mõttes teistsugune ja eksootiline, kuid kaude kuuldu või loetu põhjal ei teki sellest siiski päris õiget ettekujutust. Kõige ehtsam kogemus ja arusaam tuleb ikkagi kohapeal. Kuna mul polnud võimalik vähemalt praegusel eluetapil kauemaks Saamimaale kolida, tuli piirduda lühema külaskäiguga. Continue reading Keskööpäikese pool
