Eestlasi on maailmas kokku 1–1,1 miljonit ning sellega on nad ungarlaste ja soomlaste järel suuruselt kolmas soome-ugri rahvas. Valdav osa eestlasi elab Eestis, kuid neid on eri aegadel välja rännanud mitmele poole mujalegi – Soome, Venemaale, Rootsi, Kanadasse, Ameerika Ühendriikidesse ja mujale. Vanad keelesaared Lätis (leivu, lutsi) ja Venemaal (kraasna) on tänapäevaks hääbunud.

Eestlased, soomlased ja ungarlased on ainsad soome-ugri rahvad, kellel on oma riik. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Aastatel 1940/1944–1991 oli Eesti okupeeritud Nõukogude Liidu poolt (II maailmasõja ajal ka Saksamaa poolt), iseseisvus taastati aga 20. augustil 1991.

Eesti keel ja selle murded

Eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, koos liivi ja vadja keelega täpsemalt selle lõunarühma, ning sellel on veidi üle ühe miljoni kõneleja. Eesti kirjakeel põhineb peamiselt põhjaeesti murderühma kuuluval keskmurdel. Põhjaeesti murded on veel Lääne-Eestis kõneldavad lääne ja saarte murre ning idamurre Eesti idaosas. Eraldi murderühmaks loetakse kirderannikumurdeid, millel on mitmeid ühisjooni soome ja vadja keelega. Lingvistilises mõttes moodustavad eraldi keele lõunaeesti murded – mulgi, tartu, võro ja seto. 17.–19. sajandil oli Kagu-Eestis kasutusel eraldi kirjakeel, nn tartu keel, mis taandus ajapikku põhjaeestiliku nn tallinna keele ees.

Üldiselt on eri murrete kõnelejaid peetud osaks eestlastest, kuigi viimastel aastakümnetel on näiteks setodel kujunenud eraldi rahvusidentiteet. Tugevad paikkondlikud identiteedid on ka võrokatel, mulkidel, kihnlastel jt. Aktivistid edendavad jõudumööda kohalike keelekujude kasutamist kultuuris, hariduses ja argikasutuses, teatud määral toetab neid ka riik.

Ühisuurali sõnatüvesid on tänapäeva eesti keeles säilinud umbes 150. Kõige sarnasemad on eesti keelele teised läänemeresoome keeled – vadja, liivi, soome, isuri, karjala ja vepsa. Keeleteaduslikus mõttes on võrdlemisi sarnased ka saami keeled ja volga rühma keeled, kuid ilma õppimata pole eestlasel neist võimalik aru saada. Aegade jooksul on keel omandanud palju mõjutusi balti, slaavi ja germaani keeltest.

14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeval, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. K. J. Peterson väärtustas eesti keelt täisväärtusliku kultuurkeelena juba enne rahvuslikku ärkamisaega. Tema luuletusest „Kuu“ on kuulsaks saanud read:

Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?

Eestlased soome-ugri hõimuliikumises

Eestlased on olnud aktiivsed üle-soomeugrilises hõimuliikumises. Selle juured ulatuvad rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandil, mil eesti soost haritlased leidsid ideid ja toetust mõttekaaslastelt Soomest. Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ (esmatrükk 1857) koostamisel sai Friedrich Reinhold Kreutzwald innustust Elias Lönnroti loodud Soome eeposest „Kalevala“ (esialgne variant 1835, uuendatud kujul 1849). Ühine on ka Soome ja Eesti (ning liivi) hümnide viis.

20. sajandi jooksul kasvas eestlaste huvi teiste soome-ugri rahvaste vastu. Riiklikul tasemel on tehtud koostööd Soome ja Ungariga ning toetatud omariikluseta soome-ugri rahvaid. Oktoobrikuu kolmandal laupäeval peetav hõimupäev on Eestis riiklik tähtpäev. Väga tulemuslik on olnud ka eraisikute ja organisatsioonide panus hõimuliikumisse. Hõimuliikumisele on pühendunud 1991. aastal loodud Fenno-Ugria Asutus, samuti näiteks Soome-Ugri Filmifond ja Uralic Keskus. Kõigi nende organisatsioonidega on koostööd teinud ka MTÜ Hõimulõimed. Soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte alaste teadustöödega tegelevad muu hulgas Tartu Ülikool, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Keele Instituut.

Eestlastest ja Eestist võib põhjalikumalt lugeda võrguentsüklopeediast Estonica ning eesti keelest on ülevaatlik artikkel Vikipeedias. Soovitame tutvuda ka eesti rahvapärimuse andmebaasidega.

Britt-Kathleen on kirjutanud Postimees Ypsiloni portaali Eesti paikkondlike keelekujude olukorrast tänapäeval.

Hõimulõimede blogis võib lugeda ka meie lõunaeesti keele otsingutest Tartu linnapildis ning avastusretkest Pohiranna keele- ja kultuuriruumi.

Eesti keeled
2021. aasta emakeelepäevale pühendatud ettekandes räägib Kristiina Praakli eesti keelest, selle murretest ning muudest Eestis kõneldavatest keeltest.

Eesti keele vanimad sõnad
Videolühiloengus räägib Sven-Erik Soosaaar eesti keele vanimatest sõnadest.

Eesti murded
Õppematerjal “Eesti murded” annab ülevaate eesti keele murretest ning sisaldab muu hulgas murdetekstide näiteid.

Vikerraadios kõlavad murdekeelsed uudised:

Hiiukeelsed uudised
Sõrvekeelsed uudised
Muhukeelsed uudised
Kihnukeelsed uudised
Mulgikeelsed uudised
Võrukeelsed uudised
Setukeelsed uudised