Kveenid on Põhja-Norras Finnmarki ja Tromsi maakondades ehk Ruijas elav läänemeresoome vähemusrahvas, kelle põhjasoomlastest vaarisad rändasid Jäämere kallastele mõni aastasada tagasi.

Kveenide ajaloost

Kveen on vana skandinaaviapärane nimetus, mille täpsem taust ja kasutuslugu on mitmekülgne ja keeruline. See esineb juba 9. sajandil Ottari kroonikas, kuid nagu Tacituse aestide puhul, viidab nimetus ilmselt mõnele teisele ajaloolisele rahvale kui praegused kveenid. Igal juhul pärisid nad selle etnonüümi endale 18. ja 19. sajandi jooksul. Vanasti kasutasid kveeni keele kõnelejad oma keele kohta nimetust suomen kieli või vanhaasuomi. Soome keeles on kveeni keele kohta kasutatud piirkonna järgi nime Ruijan suomi voi ruijansuomi. Praegu on kveenide hulgas juurdumas siiski nimetus kainun kieli või kainhuun kieli.

Kveenide ajalugu Põhja-Norras ulatub vähemalt 16. sajandisse, kuid perioodi kohta on vähe dokumentaalseid andmeid. Siiski on tõenäoline, et juba sel perioodil asus osa kveenide esivanematest, seal tegutsenud kaupmeestest püsivalt Norrasse elama (nt Lyngen, Nordreisa, Kvaenangen, Alta piirkond, Guovdageaidnu, Teno estuaar ja Varangeri fjordi kaldad). 1830. kuni 1880. aastateni oli kveenidel suure rändamise ajastu. Muuhulgas rajati tollal Altas vasekaevandus, mis nõudis palju tööjõudu. Enamik kaevanduse töölisi oli emigreerunud Soomest ja alguses oli Norra võimude suhtumine nendesse positiivne. 19. sajandi lõpus hakati kveene aga norrastama. Mõnevõrra sarnaselt Rootsi meälastele hakati ka Norra kveene pidama mittelojaalseks rahvaosaks. Potentsiaalseks vaenlaseks peeti Soome autonoomia ajastul Venemaad, Soome iseseisvudes langes potentsiaalse ähvardaja roll Soomele. Assimilatsioonipoliitika oli kõige intensiivsem maailmasõdadevahelisel perioodil. Norrastamine toimus efektiivselt ja kõigis kveeni kogukondades loobuti ajapikku omakeelsest suhtlemisest lastega. Etniline ärkamine kveenide hulgas algas 20–30 aastat hiljem kui meälaste seas. 1970. aastail hakkasid hoiakud siiski muutuma ja suhtumine kveenidesse muutus aktsepteerivamaks. 1980. aastatel asutasid kveenid esimesed ühingud, sealhulgas Ruija kveenide liit aastal 1987. 

Kveeni keelest ja kveenide tänapäevast

Kveeni keelt on varem peetud soome keele põhjapoolsete Peräpohjola murrete osaks. Ühiseid jooni on nende keelevormide vahel palju, kuid kveeni keele arengukäigud lähevad oma teed. Kveeni keeles eristati vanasti kolme, tänapäeval kaht peamist murret, mis jagunevad lääne- ja idamurdeks.

Kveeni keelt iseloomustavad  laenud sõnavarasse norra, rootsi ja saami keeltest. Eriti igapäevaelu valdkonnas on norra keele mõju tugev. Porsangeri murdes esineb tänapäeva läänemeresoome keeltes unikaalne häälik, dentaalspirant đ, mida kasutatakse t nõrgaastmelise vastena nt sõnades yhđen ‘ühe’, veđen ‘vee’. Dentaalspirant on võetud kasutusse ka kveeni kirjakeeles. Teine silmapaistev eripära on keeles kohati esinevad triftongid, nt nuoilta ‘nendelt’. Aastal 2014 ilmus Eira Söderholmi käest kveeni keele grammatika, mis on seni kõige hõlmavam ülevaade keelest. 

Kveeni keel on äärmiselt ohustatud keel. Aastatel 1994 ja 1999 arvestas Norra kveeniliit, et kveeni keele mõistjaid on umbes 12 000, kõnelejaid 5000–7000, kelle hulgast vaid 200 loevad keelt ja umbes 50 oskavad kirjutada. Praegu on kõnelejaid aina rohkem ka suurtes linnades, nt Oslo ja Tromsø. Kveeni keel tunnistati Norras ametlikuks vähemuskeeleks aastal 2005. Porsangeri vallas on kveeni keel ametiasutuste suhtluskeel.

Läbi ajaloo on kveeni keelt kasutatud enamasti suulise vähemuskeelena ning kirjakeeleks on kasutatud nii norra kui ka soome keelt, eriti vaimulikus kirjanduses. Viimased 20 aastat on siiski toonud kaasa arengukäike, mis võimaldavad kveeni keele kasutamist ühiskonnas laiemalt. Aastal 2004 ilmus Alf Nilsen-Børsskogi sulest esimene kveenikeelne romaan „Kuosuvaaran takana“. Teose keel mängis olulist rolli kveeni kirjakeele standardiseerimisel. Kokku avaldas Børsskog kuus kveenikeelset romaani ja viis luulekogumikku. Alates 2006. aastast on Tromsø ülikoolis õpetatud soome keele kõrval ka kveeni keelt ja kultuuri. 2000. aastatel on kveeni keel leidnud aset ka massimeediasse, keelt püütakse hoida elus keelepesade abil ja kveeni kirjakeelt arendatakse edasi. Mõned kveenid eelistavad kirjakeelena siiski  soome standardkeelt.

Kveeni keele ja kultuuri riiklik keskus Kveeni instituut asutati aastal 2005 ja on 2007. aastast alates tegutsenud täies mahus. Instituut saab Norra kultuuriministeeriumi baasfinantseeringut ja teeb koostööd Porsangeri valla omavalitsuse, Norra Kveenide kohalike esindajate ning Tromsø ja Alta ülikoolidega. Instituudi eesmärk on arendada, dokumenteerida ja levitada teadmisi ning teavet kveeni keele ja kultuuri kohta ning edendada kveeni keele kasutamist ühiskonnas.

Hõimulõimede liige Atte Huhtala on pidanud ERMi hõimuklubis ettekande meälastest ja kveenidest:

Kveeni muusika: Karine & Kine „Kadonu loru“ 
Kadonu loru – Kven music video

Kveeni rahvalaul „Hyvän illan“
“Hyvän Illan” – Kven Hymn

Animatsioon kveeni muinasjutu ainetel (soome keeles)
Piru-Pekka – kveenien kansantarina

Kveeni teater
https://kvaaniteatteri.no

Kveeni uudisportaal (norra ja kveeni keeles)
https://www.nrk.no/kvensk

Ajaleht Ruijan kaiku (Ruija kaja)
https://www.ruijan-kaiku.no

Kainun institutti – Kvensk institutt (Kveeni instituut)
https://www.kvenskinstitutt.no/

Tromsø ülikooli kveeni ja soome keele õppekavad (inglise keeles)
https://en.uit.no/enhet/isk

Tromsø ülikooli kveeni ja soome keele resurssikogu:
https://en.uit.no/ub/subjects/sub?p_document_id=735812

Ruijan kvääniliitto (Ruija kveenide liit)
https://kvener.no

Kvääninuoret Instagramis (Kveenide noorsooühing)
https://www.instagram.com/kvenungdommen

Haltiin kväänisentteri – Halti kvenkultursenter IKS (Halti kveenikultuuri keskus)
https://www.kvenkultur.no/

Varangeri muuseum
https://www.varangermuseum.no/

Norsk-finsk forbund – Norjalais-suomalainen liitto (Norra-soome liit)
https://www.klubbinfo.no/finskforb/index.html

Kvensk Finsk Riksforbund – Kveeni Suomi Liitto (Kveeni-Soome-liit)
https://kvenfinn.no