Lüüdid ehk lüüdilased on läänemeresoomlaste põhjarühma kuuluv soome-ugri rahvas, kelle traditsiooniline asuala – Lüüdimaa – paikneb Äänisjärve loode- ja läänekaldal. Tänapäeval kuulub see piirkond Venemaa Föderatsiooni Karjala Vabariiki, ulatudes Kontupohja (Kondopoga) ja Karjala Vabariigi pealinna Petroskoi ümbrusest põhjas kuni Äänisjärvest Laadoga järve voolava Süväri (Sviri) jõeni lõunas. Lüüdilaste etniline asuala on praegusel ajal killustunud ega moodusta suuremat kompaktset suhtlusruumi.

Lüüdi keel on ühelt poolt lähedane lõunakarjala, teisalt vepsa keelele. Vanemates käsitlustes ja mõneti ka tänapäeval on lüüdi keelt peetud üheks karjala keele murdeks, kuid samas on jõudu kogunud ka arusaam selle omanäolisusest. Lüüdi keeles on eristatud kolme tänapäevalgi kasutatavat murret: järve- ehk põhjalüüdi, jõe- ehk kesklüüdi ning metsalüüdi murre, millele lisanduvad vähemalt kolm nüüdseks hääbunud murret: sakila, lohmoja ja saava prääsä. Keele kõnelejaid on praeguseks jäänud väga vähe, piirdudes mõnedel andmetel vaid 150 inimesega. Nagu teistegi Venemaa Föderatsiooni põliste soome-ugri keelte (sealhulgas ka lüüdile lähedaste lõuna- ja põhjakarjala keelte) puhul, survestab lüüdi keelt väga tugevalt venestumine. Keelel puudub Karjala Vabariigis isegi nominaalne ametlik staatus ning sestap on vanemad eelistanud õpetada oma lastele pigem vene keelt. Ometi on alates 1990. aastatest võetud ette samme lüüdi keele staatuse tõstmiseks. On loodud kirjakeelestandard ning aeg-ajalt antakse välja erinevaid kirjandusteoseid. Tänapäeval on lüüdi keele peamisi edendajaid Miikul Pahomov, kellelt on ilmunud keeleõpperaamatuid, laulukogumikke, tõlkeid ja algupärast lüüdikeelset ilukirjandust.

Miikul Pahomov on lüüdi jõulukommetest kõnelenud Hõimulõimede ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös korraldatud ERMi hõimuklubis “Läänemeresoome jõulud” ((lüüdi osa algab 31:32):

Koostöös MTÜ-ga Hõimulõimed on Miikul Pahomovi sulest ilmunud ka esimene lüüdi keele grammatika “Lüüdin grammatik. Людиковская грамматика” (Tartu, 2024). Raamatu pdf-versioon on tasuta allalaetav siit:

Miikul Pahomov ja Viola Pekkanen laulmas lüüdikeelseid rahvalaule Tartu Ülikoolis 2024. aasta mais toimunud raamatu “Lüüdin grammatik” esitlusel:

Ajaleht “Lyydilaine” (lüüdi ja vene keeles)
digitaalselt on kättesaadav kolmas number

Lüüdi keelt tutvustav lühivideo (Alexandra Rodionova, 2018, lüüdi ja vene keeles)

Lüüdi võrgusõnaraamat (soome- ja venekeelsete vastetega)