Marid, endise nimega tšeremissid, kuuluvad soome-ugri rahva Volga harusse. Maride lähimad keelesugulased on mordva rahvad, kuid nende keeled pole vastastikku arusaadavad. Mari keelel endal on kaks ametlikku kirjakeelt: niidumari ja mäemari keel.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 547 605 mari, kellest umbes kaks kolmandikku kõnelevad emakeelena mari keelt. Neil on Venemaal omavalitsuslik haldusüksus nimega Marimaa ehk Mari Eli Vabariik. Selles elab suurem osa maridest, kuid märkimisväärne elanikkond on ka Baškortostanis (~100 000 inimest) ja Uurali lähistel (~40 000 inimest). Eestis elab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 241 marit.

Marisid on läbi aegade palju mõjutanud naabruses elavad turgi rahvad tšuvašid, tatarlased ja baškiirid. Turgi mõju on tugev nii mari keeles kui ka rahvarõivastes ja lauludes. Kõigist uurali keeltest sisaldab just mari keel kõige rohkem turgi laensõnu.Maride esivanemad rändasid oma praegusesse asukohta tõenäoliselt 1. aastatuhandel eKr. Mäe- ja niidumarid on ilmselt välja kujunenud eraldi kultuuridest. Maride esimene mainimine pärineb 10. sajandi (või ilmselt hiljem) Kasaari kroonikast kujul c-r-mis. Kuni aastani 1236 olid marilased Volga-Bulgaaria impeeriumi, Kuldhordi vallutuse järel aga Kaasani khaaniriigi alamad.

Vene kroonikates mainitakse sageli “kurje tšeremisse” kui salakavalaid partisanisõdalasi. Venemaa vallutuskampaaniate ajal Kaasani khaaniriigile 1500.–1550. aastatel korraldasid marid sissetungijatele palju üllatusrünnakuid, uputades näiteks öösel venelaste laevu või rünnates neid pärast seda, kui viimased olid laada rüüstamise käigus end purju joonud. Pärast Kaasani langemist 1552. aastal sunniti marisid vastu võtma õigeusku, keeldujatele määrati aga peaaegu talumatud koormised. Survest pääsemiseks rändasid paljud marid 17. sajandil ida poole, mille tulemusena on kujunenud praegune idamari elanikkond (peamiselt) Baškortostanis.

Marid tunnevad uhkust oma traditsioonilise usundi säilitamise üle. Mari omausk on henoteistlik – see tähendab, et ühe tähtsama maailma loonud jumala kõrval austatakse paljusid väiksemaid jumalaid ja haldjaid. 30% maridest peab end aktiivseks omausu praktiseerijaks (nad nimetavad end tšimarij). Enamik marisid on õigeusklikud kristlased, kuid mõned kogukonnad kuuluvad ka luteri kirikusse. Sõltumata usulisest kuuluvusest on maride maailmavaade üldiselt väga animistlik ning nende igapäevaellu kuuluvad ended, käitumisnormid ja pühad ajad ja paigad. 

Pere ja kogukond on maride jaoks väga olulised. Ka kodumaalt kaugel elades asutavad ja hoiavad nad oma rahvuslikke klubisid ja ühendusi, nagu näeme näiteks Moskva, Siberi Surguti ja Eesti mari ühingute näol.

Nõukogude ajal otsustasid paljud mari noored otsida kõrgharidust Tartu Ülikoolist, mille keeleteaduse ja folkloori osakonnast kujunes paljude soome-ugri vähemuste jaoks oluline kohtumispaik. Inimesed, kellest hiljem said mari teadusringkondade olulised tegelased, kaitsesid doktoritöid Eesti keeleteaduse professor Paul Ariste juhendamisel. Eesti roll on säilinud ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist ning noorte mari haritlaste seas – eriti folkloristika ja keeleteaduse valdkonnas – on endiselt populaarne jätkata haridusteed Eestis.

MariUver
Uudised maridest eesti, vene ja mari keeles

mari-language.com
mari-inglise sõnaraamat, transkriptsioonivahend, morfoloogiline analüsaator ja õpik

Marij El Radio
mari keelt kõneleva Mari El Radio otseülekanne

Marij Jylme
mari keelele pühendatud Twitteri konto

Telesaade “Meie Hõimlased”