Mokšad ehk mokšalased on soome-ugri rahvas, kes elavad peamiselt Venemaa Föderatsiooni Mordva Vabariigi lääneosas, samuti sellega külgnevais Tambovi ja Penza oblasteis. Koos neile keeleliselt ja kultuuriliselt lähedaste ersadega loetakse mokšasid mordvalaste hulka ning mokšasid-ersasid koos mõnevõrra kaugemate marilastega omakorda Volga rahvaste ehk volgasoomlaste hulka. Saami keelte järel on mokša ja ersa keel eesti ja teiste läänemeresoome keelte lähimad sugulaskeeled.
Mokšad (’Moxel’) on esmakordselt kirjalikult äramainimist leidnud 13. sajandi keskpaigas frantsiskaani munga Wilhelm Rubruki reisikirjelduses Mongooliasse. Rahvanimi ’mokša’ tuleneb arvatavasti mokšalaste maid läbiva Jovi jõe venekeelsest rööpnimest Mokša.
Nii nagu ersadegi puhul, on mokšade täpset arvu keeruline hinnata, kuna Venemaal (ja selle eeskujul mujal, sealhulgas Eestiski) pole neid tihtipeale mordvalastest eraldi välja toodud. Laias laastus on mokšasid umbes 1/3 kõigist mordvalastest. 2021. aasta Venemaa Föderatsiooni rahvaloendus fikseeris kokku 484 450 mordvalast, kelle seas nimetas end mokšalaseks 11 801 inimest. Ehkki viimane arv on tegelikkusest selgelt väiksem, on end avalikult mokšaks tunnistavaid inimesi isegi rohkem kui varasematel aastatel ning näitab arvatavasti nende eneseteadvuse kasvu. Kui paljud mokšad oma emakeelt oskavad, pole õigupoolest teada (kõikidest mordvalastest oskas oma keelt – ersat või mokšat – 332 829 inimest ehk umbes 69%). Rahvaloenduse andmeid ei saa võtta kriitikavabalt, kuna nendes ei kajastu kindlasti kõik emakeele valdajad ega isegi mitte kõik mokša päritoluga inimesed. Venemaa Föderatsiooni viimastel aastatel pidevalt halveneva rahvuspoliitika tõttu on mokša keel tugeva venestussurve all ning ahenenud on niigi piiratud võimalused omakeelsele haridusele ja teenustele.
Ehkki ersa ja mokša keel on teineteisele väga lähedased, võib vastastikune arusaamine olla piiratud. Omavahelist läbikäimist esineb rohkem kontaktaladel. Nii on mokša keel mõjutanud tugevasti läänepoolse ersa etnilise rühma šokšade keelepruuki. Kunagine mokšakeelne rahvarühm karataid on aja jooksul läinud üle tatari keelele, ent säilitanud traditsioonilised mokša rahvarõivad.
Eesti Vabariigi 2021. aasta rahvaloendusel pandi kirja 368 siin elavat mordvalast, kuid kahjuks ei eristatud nende seas mokšasid ja ersasid.
Põhjalikumat eestikeelset ülevaadet mokšadest pakuvad Fenno-Ugria Asutuse koduleht, Eesti Rahva Muuseumi koduleht (koos ersadega mordvalaste nime all) ning Eesti Rahvaluule Arhiivi koduleht (koos ersadega).
Ansambel Kännu Peal Käbi on teinud laulu mokša poetessi Polina Aljošina sõnadele “Mrdak” (“Мрдак”) (loe laulu kohta lähemalt ka meie blogist):
Samuti on ansambel esitanud mokša rahvalaule, näiteks “Romanon’ Aksjas’” (“Романонь Аксясь”):
Hõimulõimlane Anti Lillak on kirjutanud vanadest ersa ja mokša mõjudest seto ja võro rahvakultuuris.
Eesti mokšalanna Anna Venchakova ettekanne mokšerslaste perekonnast läbi aegade ERMi hõimuklubis:
Mokša keele õppevideod Youtube’is (vene keeles)
Mokša videoblogija Oksana Belkina kanal
Mitmed muusikud ja ansamblid esitavad laule nii mokša kui ersa keeles.
Oyme
folk, elektrooniline muusika
Spotify / Soundcloud / Youtube / Apple Music / VKontakte
Toorama (V. I. Romaškini nimeline folklooriansambel Toorama, Йо́влат)
folk
(algupärane Toorama nime kandev ansambel)
Spotify / ersakeelne Vikipeedia / ansambli kunstilise juhi Andrei Romaškini Instagram
The Women’s Folklore Ensemble of Staraya Terizmorga
folk
Saban
Animatsioon, Venemaa, 2017
Sebra (Киксай)
Animatsioon, Taani, 2020
Jeesus (Иисус)
Ameerika Ühendriigid, 1979, mokšakeelne tõlge 2023