Nganassaanid on samojeedi rahvas, kes elab Siberis Põhja-Jäämere äärsel Taimõri poolsaarel. Nõnda on nad Euraasia kõige põhjapoolseim põlisrahvas. Administratiivselt jäävad nganassaanide kodutundrad tänapäeval Venemaa Föderatsiooni Krasnojarski kraisse. Ajalooliselt on nad olnud põhjapõtrade, karusloomade ja veelindude kütid ning kalurid. 19. sajandil õppisid nganassaanid neenetsitelt poolkodustatud põhjapõtrade karjatamise ning muutusid rändlevaks. Alates 1960. aastatest sundisid nõukogude võimud nganassaane paikseks – see närvutas põhjapõtrade karjatamise kui elatusallika ning peamisteks tegevusteks said taas jahipidamine ja kalapüük.
Nganassaane pole karmi elukeskkonna tõttu ilmselt kunagi olnud väga palju. Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel pandi kirja 862 nganassaani, 2021. aastal aga vaid 687. Nganassaani keel kuulub koos (tundra- ja metsa-) neenetsi ja eenetsi keeltega uurali keelkonna samojeedi keelte põhjaharusse ning sellel on mitmeid unikaalseid omapärasid. Keelel on kaks peamist murret – läänepoolne avami ja idapoolne vadejevi ehk hatanga murre. Ehkki emakeele kõnelejaid oli viimase, 2021. aasta rahvaloenduste andmetel umbes 300, oskab neist oletamisi vaid sadakond keelt piisavalt hästi, needki juba kesk- või vanemaealised inimesed. Hapra rahvustunde tõttu ähvardab nganassaani keelt ja kultuuri venestumine.
Põhjalikumat eestikeelset lisainfot nganassaanide kohta pakuvad Fenno-Ugria koduleht, Vikipeedia ja Eesti Rahva Muuseumi koduleht. Eesti teadlasist on nganassaanidega kõige lähemalt kokku puutunud folklorist ja usundiuurija Aado Lintrop.
Hõimulõimedel pole nganassaanide ning nende keele ja kultuuriga seni veel lähemaid kontakte olnud.
Нганасанский язык | Тема 1 | Знакомство
Нганасанский язык | Тема 2 | Работа
Nganassaani keele algõppe videod (vene keeles)
Hamburgi Ülikooli koostatud nganassaani kõnekeele korpus (saksa keeles)
Nina Tšunatšar vestab muinasjutu trikster Djaikast ja inimsööjast ning esitab laulu “Peeglikoja perenaine” (venekeelsete subtiitritega)
Svetlana Aksjonova vestab muinasjutu trikster Djaikast ning omaloomingulise jutu vennast ja õest (venekeelsete subtiitritega)
Hendir
folk