Sölkupid on samojeedi rahvas, kelle põlised asualad paiknevad Eestist linnulennult 3000 km idas Lääne-Siberis. Põhjapoolsem rühm sölkuppe elab Tazi ja Jenissei jõgikondades (Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas ning Krasnojarski krais), lõunapoolsem rühm Obi jõe ülemjooksul (Tomski oblastis). Varem nimetati sölkuppe ostjakisamojeedideks. Nende traditsioonilised elatusalad olid kalapüük ja karusloomade küttimine, põhjas ka mõnevõrra põhjapõdrakasvatus, kuid 20. sajandi jooksul on nende tegevuste osakaal sölkupite seas oluliselt vähenenud.
Põhjasölkupid. 1a – Kesk-Tazi. 1b – Karasino. 1c – Baiha. 1d – Ülem-Tolka. 1e – Ülem-Tazi. 1f – Jelogui.
Tomski piirkonna sölkupid. 2a – kesksölkupid. 2b – Tšaja lõunasölkupid. 2c –lõunasölkupid Obi keskjooksul. 2d – Keti.
(Kaart: https://bedlan.net/data/)
Põhjasölkupid. 1a – Kesk-Tazi. 1c – Baiha. 1d – Ülem-Tolka. 1e – Ülem-Tazi. 1f – Jelogui.
Tomski piirkonna sölkupid. 2a – kesksölkupid. 2d – Keti.
(Kaart: https://bedlan.net/data/)
Sölkupi keel kuulub lõunasamojeedi harusse, selle lähim suguluskeel on praeguseks väljasurnud kamassi keel. 2021. aasta Venemaa Föderatsiooni rahvaloendusel märgiti sölkupiks umbes 3500 inimest. 2010. aasta rahvaloendusel oli neid 3649, kellest oma emakeelt valdas 1023. Sölkupi keeles on kuni neli murret – põhja- ehk Tazi murre, kesk- ehk Tõmi murre, ida- ehk Keti murre ning lõunamurre. Sölkupi kirjakeel põhineb Tazi murdel, mis on praegu veel kõige paremini säilinud. Tervikuna on keel aga väga suures kadumisohus.
Tomski regiooni sölkupi asualadest vaid paarsada kilomeetrit lõunas tekkisid tsaariaja lõpus ka eestlaste asundused, nagu Kaseküla, Liliengof jt.
Eesti keeles pakuvad sölkuppidest infot Fenno-Ugria Asutuse koduleht, Vikipeedia ja Eesti Rahva Muuseumi koduleht.
Hõimulõimedel pole samojeedi rahvastega seni veel otseseid kokkupuuteid olnud.
Sölkupi keele algõpe Youtube’is
(venekeelsete subtiitritega)
Мачит коймы
Etnomuusika
VKontakte / Mitmed ansambli kontsertvideod on leitavad Aleksandr Irikovi Youtube’i lehelt