Vadjalased on eestlastele geograafiliselt ja kultuuriliselt lähedane läänemeresoome rahvas. Arheoloogiliste ja kirjalike allikatel põhjal asustasid vadjalased rauaaja lõpus ja keskajal laialdast territooriumit Novgorodist loodes, samuti Kirde-Eestis (eeskätt Alutagusemaal). Hiljem on nende arv peamiselt venestumise tõttu pidevalt vähenenud ning 19.–20. sajandil oli vadja asustus säilinud Soome lahe lõunarannikul Lauga jõe alamjooksust idas. Seni värskeimad andmed vadjalaste arvust Venemaal pärinevad 2010. aasta rahvaloendusest, mil vadjalaseks märkis ennast 64 inimest. Eestis elab 2021. aasta rahvaloenduse andmetel kümme ennast vadjalaseks pidavat inimest (Statistikaamet 2022).

Vadjalased on olnud tihedas kokkupuutes naabruses elavate isuritega, samuti on läbi aegade käidud läbi eestlaste, ingerisoomlaste ja venelastega. Eesti kirderanniku- ja idamurdes võib täheldada mitmeid vadjapärasusi. Rühm vadjalasi toodi ilmselt 15. sajandil sõjavangidena elama Lõuna-Lätisse Bauska linna ümbrusesse, kus nad säilitasid oma keele kuni 19. sajandi keskpaigani. Naabruses elavad lätlased andsid neile nimeks kreevinid (läti keeles tähendab krieviņš ‘venelaseke’), mida viimased isegi aja jooksul endanimetusena kasutama hakkasid.

Vadja keel on lingvistide hinnangul kõige lähem põhjaeesti keelele; koos lõunaeesti ja liivi keelega kuuluvad need neli läänemeresoome keelte lõunarühma. Keele kõnelejaid on praeguseks jäänud väga vähe – juba 2010. aastate alguses nimetas Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo kõigest seitset vadja keele oskajat, neist enamik eakad inimesed (Heinsoo 2012, 76–77). Siiski pole vadjalus tänapäevalgi kadunud – vadja juurtega inimestele on korraldatud keelekursuseid ja õppematerjale ning Narvas tegutseb Vadja Kultuuri Selts. Ka kreevini päritoluga inimeste seas on oma juurte teadvustamine muutunud taas oluliseks (vaata https://www.facebook.com/zemgaleskrievini).

Vadjalaste kohta võib põhjalikumalt lugeda Fenno-Ugria Asutuse kodulehel, Eesti Rahva Muuseumi kodulehel, folkloristide serveris Haldjas ning Vadja Kultuuri Seltsi loodud kodulehel.

Hõimulõimede tegevused on vadja keele ja kultuuriga ikka ja jälle kokku puutunud. Vadja keele uurija ja õpetaja Heinike Heinsoo eestvedamisel oli meie ansambli Kännu Peal Käbi esimeseks ettevõtmiseks mõnede eesti keelest vadjandatud laulude salvestamine keeleõppeks (näiteks “Mü meemme rüisse lõikkama” ning jõululaul “Pühä üü”). Hiljem oleme oma kava ka ise täiendanud algupäraste vadja rahvalauludega:

Heinike Heinsoo kõneles 2019. aasta kevadel ERMi hõimuklubis vadja keele olukorrast ja taaselustamisest, vadja laule esitas ansambel Kännu Peal Käbi:

Jõululaulu “Pühä üü” vadja keelde panemisest ja lintivõtmisest võite lugeda meie blogist.

Eesti Keele Instituudi fonoteek
Vadjalastega tehtud helisalvestiste andmebaas.

Vadja keele sõnaraamat
Eesti Keele Instituudi koostatud sõnaraamat võimaldab otsida nii eesti-vadja kui ka vadja-eesti suunal.

Vadjamaa-Водская земля-Votic land
Youtube’i kanal, mis koondab vadja keelt ja kultuuri tutvustavaid videosid.

Ämmesse vunukkassaa
Heinike Heinsoo loodud vadja keele õppematerjalid Youtube’is.

Vadja ja isuri rahvalaulud
Rahvalaulude andmebaas

Jyrci da Mato (Venemaa, 2014)
Rahvajutul põhinev lühianimatsioon

Ilmatar (Eesti, 2024)

Kirjandus
Heinsoo, Heinike 2012. Õppõmizõ alku on rankk… Vadja keele õpetamisest Vadjamaal. – Soome ugri sõlmed, 2010–2011. Fenno-Ugria.
Statistikaamet 2022 = Statistikaamet: Rahvaloendus – Rahvastiku demograafilised ja etnokultuurilised näitajad. https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad