Võrokesed on Lõuna-Eestis, peamiselt ajaloolisel Võromaa alal elav rahvas. Tänapäeval jagunevad vana Võromaa kaheksa kihelkonda (Kanepi, Põlva, Räpina, Urvaste, Karula, Hargla, Rõuge ja Vastseliina) Võru, Põlva ja Valga maakondade vahel. Võrokesed on olnud osalised kaasaegse eesti rahvuse kujundamises ning enamasti ongi neid nähtud ühe eestlaste etnilise rühmana. Alates võro liikumise algusest hilistel 1980. aastatel on mõned võro kultuuriedendajad hoidnud alal mõtet võrokestest kui eraldi rahvast. 2023. aasta kevadel kuulutas ka võro rahva esinduskogu Võrokeisi Kongrõss võrokesed põlisrahvaks.

Võro keel kuulub uurali keelkonna läänemeresoome keelte lõunarühma ning on üks lõunaeesti keeltest (koos seto, tartu ja mulgi keelega). Lõunaeesti keel eraldus ülejäänud läänemeresoome keel(t)est juba üsna varakult ning on siiani säilitanud mitmeid erijooni. Enamasti on võro keelt peetud üheks eesti murdeks, kuid viimasel ajal on aina valjemalt kõlanud võro keele kui omaette keele toetajate hääl. Erinevused võro ja seto keele vahel on lingvistilises mõttes väga väikesed, kuid kummagi keele kõnelejate tugeva iseteadvuse tõttu loetakse neid siiski eraldi keelteks.

Võro keelele on lähedased Lätis elanud lutsi maarahva ja leivude keelepruuk. Lutsi keelel on palju sarnasusi idavõro ja seto keelega ning tõenäoliselt pärinebki lutsi maarahvas mõnisada aastat tagasi Võromaa idaosast Ida-Lätti Latgalesse väljarännanutest. Leivude keeles on mitmeid vanapäraseid iseärasusi, mis viitavad, et tegemist on vahest juba alates muinasajast Põhja-Lätis elanud lõunaeestiliku rahvarühmaga. Igapäevapruugist on lutsi ja leivu keeled praeguseks kadunud, kuid viimastel aastatel on ette võetud samme lutsi keele velmamiseks.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskas võro keelt Eestis 74 499 inimest, 2021. aastal oli vastav arv 97 320 (selle sisse arvestati ka 25 080 seto keele oskajat). Hoolimata näivast tõusust, mille taga on ilmselt võro keele maine kasv, on keel tervikuna siiski ohus, kuna selle kasutusvõimalused on selgelt ahenemas. Võro keelt õpetatakse mõnedes keelepesarühmades ja koolides. Alates 1995. aastast on võro ja lõunaeesti keelt ja kultuuri järjepidevalt uurinud ja arendanud Võro Instituut. Kord kahe nädala tagant ilmub võrokeelne ajaleht Uma Leht, kord nädalas edastab uudiseid ka viieminutiline võrokeelne uudistesaade Vikerraadios. Võro keeles ilmub igal aastal mitu uut raamatut.

Võrokestest ja võro keelest pakub põhjalikku ülevaadet Võro Instituudi koduleht, temaatilisi kirjutisi jagab ka Fenno-Ugria Asutuse koduleht.

Hõimulõimede blogis on ilmunud meie liikmete Britt-Kathleeni ja Anti ülevaade võrokeste rahvusliikumisest. Samuti on Anti kirjutanud põgusalt leivudest.

Võro-eesti-võro sõnaraamat

Võro Instituudi võro keeleõppematerjalid

Helüait
Võrokeelsete audiolugude kogu

Uma Leht
Ilmub kord kahe nädala tagant

Võrukeelsed uudised Vikerraadios

Võro keelen võro keelest
Võro keelt tutvustav blogi

Võrokeelne Vikipeedia

Tartu Ülikooli tõlkeprogramm Neurotõlge
Hõlmab ka võro keelt (pidevalt täienev)