Leivumaast anno 2024

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Seda, et Eesti emamaast lõuna pool on asunud keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna, teadsin ma tänu entsüklopeediate lappamisele juba kooliajal. Hilisemas elus olen lugenud Oskar Kallase teoseid kraasna ja lutsi maarahvast, samuti ise paaril korral sattunud Ida-Lätti Lutsimaale (Kraasnaga on mõistagi lood keerulisemad, kuna see asub Venemaa veriseis hambus). Nii et võib öelda, et vähemalt midagi olen nende kahe lõunaeestilise … Continue reading Leivumaast anno 2024

Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline päev. Hõimulõimede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta sügisel Mustlas Mulgimaa lipu päeval ja uue Mulgi vanema väljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse järgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel Kännu Peal Käbi koosseisus Marin, Bogáta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste … Continue reading Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Hõimulõimede hõimukuu

Isegi kui maailm on pidanud tegema olulisi korrektiive oma elurütmis, toimusid hõimupäevad vääramatu kindlusega. Hõimulõimede jaoks oli see esimene kord oma nime all neid vastu võtta ning muidugi soovisime tähistamisse vääriliselt panustada. Oktoobrile tagasi vaadates võib rahule jääda küll – käisime nii koolides kõnelemas kui ka mõnel toredal sündmusel musitseerimas. Continue reading Hõimulõimede hõimukuu

FUN käis Setomaal

Anti muljetab Fenno-Ugria Noorte autoreisist Eesti-poolsele Setomaale.

Ühel sügisesel Fenno-Ugria Noorte koosolekul tekkis meil plaan teha väljasõit Setomaale. Mõnda aega elas see idee lihtsalt mõtetes ning vahepeal polnud üldse kindel, kas asjast ikka asja saab. Aga päris detsembri alguses pani meie vanem Anna ette korraldada matk päriselt ära ning ettevalmistused muutusid konkreetseks.

Continue reading “FUN käis Setomaal”

Tartus lõunaeesti keelt jahtides

Vaadates eesti murrete kaarti, pole kahtlustki, et Eesti suuruselt teine linn Tartu jääb lõunamurrete alale. Tõsi, ta ei laiu mitte keset mulgi-tartu-võro-seto „keelemassiivi”, vaid on sätitud otsekui häbenedes tartu murde põhjapiirile, ent lõunaeestlased on temas vähemalt viimased kaheksasada aastat ikka näinud tõelist metropoli, mis tõmmanud endasse nii jõukust kui tarkust ning koos nendega ka ümberkaudset rahvast. Continue reading Tartus lõunaeesti keelt jahtides