Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline päev. Hõimulõimede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta sügisel Mustlas Mulgimaa lipu päeval ja uue Mulgi vanema väljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse järgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel Kännu Peal Käbi koosseisus Marin, Bogáta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste kihelkonnast pärit “Mesilindel pallu peret”.
Anti: Koroonaviirus polnud taandumise märke avaldanud, nii et kurja tõve trotsimiseks korraldati kogu tseremoonia vabas õhus Abja-Paluoja linnasüdames. Tänavune veebruarikuu oli näidanud päris pakaselisi miinuskraade, seega olime end igaks juhuks mähkinud korralikesse talvevammustesse. Õnneks aga osutus see laupäev üsna mahedaks. Teel Tartust Apja harjutasime autos paar korda oma laulu läbi (et kas sõnad ikka said pähe) ning tegime põgusa, kuid olulise kohvi- ja koogipeatuse Viljandi Rohelise Maja Poes ja Kohvikus. Abja-Paluojja jõudsime mõni minut enne ametlikku tseremoonia algust.
Rahvast oli kokku tulnud päris palju. Pea kõik Eestis tegutsevad soome-ugri liikumisega seotud inimesed olid kohal, tuttavaid nägusid kohtas igal sammul. Kõikjal võis näha mulgi ruuduliste sõbade ja valgete pearättidega naisi ja mustades pikk-kuubedes mehi, esindatud olid eri kantidest pärit eestlased, setod, ingerisoomlased, vepslased, saamid, ersad, marid, udmurdid, ungarlased ja võib-olla veel keegi, keda korraga ära ei tundnud. Kõlasid kõned – sealhulgas nii meie eelmise presidendi, Mulgimaa patrooni Toomas Hendrik Ilvese kui ka praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi poolt – , videotervitus eelmisest kultuuripealinnast, mari külast Miškanist Baškiirimaalt, ning erinevate kultuurikollektiivide laululised-tantsulised-pillimängulised etteasted. Viimaste seas oli ka Kännu Peal Käbi.
Enda esinemist on ikka veidi raske hinnata, aga endal oli mõnus ning teisedki ütlesid pärast tunnustava sõna. Laululisele tervitusele lisaks kinkisime kultuuripealinna eestvedajatele Briti pintsli all valminud kunstitaiese “Koosolemine”. Toredaid ülesastumisi oli teisigi, näiteks Eesti marilaste ja udmurtide särtsakad laulud ja tantsud või setode mitmehäälne leelo, mis leiab oskajate suus just hetkele sobivad sõnad. Mulkide eneste koorid, tantsijad ja lõõtsatõmbajad sidusid kogu tseremoonia loomulikuks tervikuks, jätmata vähimatki kahtlust, et pealinna tiitel on läinud õigesse kohta.
Britt: Etteastete osa lõppenud, algas rongkäik tsirgu viimiseks Abja-Paluoja raamatupoodi. Hobustega kaarikul istusid tsirgu vanaema ja vanaisa, nende järel kõndisid erinevate soome-ugri ja mulgi lippude kandjad ning ülejäänud rahvas. Tsirk pandi raamatupoe aknalauale, samal ajal kui väljas tänaval lauldi. Kusjuures, Anti tegi eelnevalt ka kogu meie grupile toredat reklaami, öeldes et see on imearmas pood, kus raamatutel on päris raamatute lõhn. Mis siis ikka, pidime selle poekese üle vaatama ja nuusutama!
Raamatupoest läksime peagi tagasi kultuurimaja juurde, kus vaatasime veel etteasteid, saime head-paremat süüa ja juua ning käisime kultuurimajas kaemas udmurdi kunstniku Stanislav Antipovi maalinäitust “Soome-ugri rahvaste eluhetked”.
Anti: Mis seal salata, oli ilmatu tore päev! Loodame, et Abja-Paluojal ja Mulgimaal tuleb suurepärane soome-ugri aasta, mida ei suuda väärata ükski maailma vägi. Meil on juba mõned ühised plaanid töös, näiteks soome-ugri koomiksinäituse levitamine Mulgimaa rahvamajades, aga kui olud vähegi lubavad, siis tuleb koos tegutsemist veel kindlasti juurde.