ÜRITUSED

Varesed tänavail ja plakateil: kes nad siia tõi?

Aprillikuu varesepäeval toob Hõimulõimed tagasi soome-ugri disko ja koos sellega ka visuaalse maailma, mis on sama müütiline kui päev ise. Diskoplakat on Tartu tänavatel juba silma jäänud oma mängulise, veidi arusaamatu, aga täiesti vastupandamatult efektse kujundusega. Kes on selle taga? Tutvustame teile Regina Vitányit: graafilist disainerit, kelle töö on palju enamat kui lihtsalt plakatite joonistamine. Regina on pärit Ungarist, kuid elab nüüd Eestis. Hiljuti otsustas … Continue reading Varesed tänavail ja plakateil: kes nad siia tõi?

hoimuloimedLeave a comment
ÜLEVAADE

Põlisrahva sünd: võrokeste enesemääramise teekond

Anti Lillak, Britt-Kathleen Mere (MTÜ Hõimulõimed juhatuse liikmed) Märkus: Artikkel pidi algselt ilmuma Soome ajakirjas Alkukoti, kuid jäi asjaolude tõttu siiski avaldamata. Seepärast pole siin arvesse võetud uusimaid võro liikumisega seotud sündmusi ja protsesse. 2023. aasta osutus Lõuna-Eesti rahvarühmale võrokestele märgiliseks. Kevadel, 22. aprillil korraldasid nad Võru linnas I Võrokõisi Kongrõssi (I Võrokeste Kongressi), kus võeti vastu kolm olulist otsust: 1) kinnitati võro keele õigused … Continue reading Põlisrahva sünd: võrokeste enesemääramise teekond

hoimuloimedLeave a comment
SOOME-UGRI RADADEL

Leivumaast anno 2024

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Seda, et Eesti emamaast lõuna pool on asunud keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna, teadsin ma tänu entsüklopeediate lappamisele juba kooliajal. Hilisemas elus olen lugenud Oskar Kallase teoseid kraasna ja lutsi maarahvast, samuti ise paaril korral sattunud Ida-Lätti Lutsimaale (Kraasnaga on mõistagi lood keerulisemad, kuna see asub Venemaa veriseis hambus). Nii et võib öelda, et vähemalt midagi olen nende kahe lõunaeestilise … Continue reading Leivumaast anno 2024

hoimuloimedLeave a comment
SOOME-UGRI RADADEL

Hõimulõimed Sörvemaal

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Väljasõidud erinevatesse Eesti omakultuuriga piirkondadesse on kujunenud väikest viisi traditsiooniks, mida Hõimulõimed püüavad jõudumööda ikka au sees hoida. Avastamisväärseid paiku on omajagu, oleks vaid aega, et seltskond kokku korjata ning need kõik läbi uurida. Aga nii umbes kord aastas tuleme sellega siiski toime. Varem oleme käinud paaripäevastel reisidel Soomaal ja Pohirannas, lisaks mitmetel ühepäevastel sutsakatel Seto- ja Mulgimaale ja Kodavere … Continue reading Hõimulõimed Sörvemaal

hoimuloimedLeave a comment
KÄNNU PEAL KÄBI, MUUSIKA, UUDISED

Tartu uralcore bänd Kännu Peal Käbi avaldas 21. veebruaril värske mokša-eestikeelse singli

Tartu soome-ugri fanaatikute ansambel Kännu Peal Käbi avaldas 21. veebruaril kakskeelse laulu “Mrdak”. Laul põhineb mokša poetessi Polina Aljošina luuletusel, mille on eestindanud Peeter Volkonski ning mis ilmus 1998. aastal kogumikus „Neli mordvalannat“. “Mrdak” räägib avatud südamega armust, ootusest ja igatsusest lähedase inimese järele. Nõtkel luulekeelel on võime kasvatada ootus ja igatsus suuremaks armastuseks kui eales oskaksime ette kujutada. Nagu ütlevad luuletuse eestikeelsedki sõnad: “Võid tulla, … Continue reading Tartu uralcore bänd Kännu Peal Käbi avaldas 21. veebruaril värske mokša-eestikeelse singli

hoimuloimedLeave a comment
SOOME-UGRI RADADEL, ÜLEVAADE

Õigus normaalsusele – liivlaste kummaline eksistents

Agatha Murro MTÜ Hõimulõimed Liivlased on eestlaste lähimaid sugulasrahvaid, kes elab meie kõrval ja meie seas. Nende keel ja kultuur on läbi ajaloo mõjutanud kogu Liivi lahe ümbrust. Hoolimata tihti kõlavatest juttudest väljasuremise kohta, on liivlased elujõulised ka tänapäeval. Ometi tundub liivlaste olemasolu olevat justkui anomaalia (vahel ka liivlaste eneste jaoks), kuigi tegemist peaks olema millegi loomulikuga, nagu iga teisegi rahva eksisteerimine maailmas. Miks see … Continue reading Õigus normaalsusele – liivlaste kummaline eksistents

hoimuloimed
MUUSIKA, ÜRITUSED

Lühike ülevaade Hõimulõimede muusikalisest tegevusest: Spotify ja sugridisko

Käes on oktoober, hõimukuu. See on võib-olla isegi püha aeg, mil hõimurahvad Eestis (aga ka mujal) saavad tulla oma kookonist välja ning sirutada oma imeilusad etnomustrilised tiivad. Kuigi Eesti riik on olnud õilis ning andnud meile isegi oma lipupäeva (hõimupäev, oktoobri kolmas laupäev) ei tohiks see ealeski saada ainsaks ajaks soome-ugri rahvaste elus, mil oma kauneid tiibu teistele imetlemiseks ja endale nautimiseks näidata. See peab olema – ja tegelikult ju ongi – auasi, mida uhkusega enesega kaasas kanda, vaatamata sellest, mis kuu parasjagu on. Me ei ole museaalid. Me oleme päris inimesed oma ilus ja valus, sügava ajalooga kaunid rahvad. Continue reading Lühike ülevaade Hõimulõimede muusikalisest tegevusest: Spotify ja sugridisko

hoimuloimed
SOOME-UGRI RADADEL

Pohiranna avastamine

Anti: Hõimulõimedel on saanud juba traditsiooniks panna aeg-ajalt kokku väike reisiseltskond ning teha paaripäevane väljasõit mõnda huvitavasse Eestimaa nukka. Varem oleme sedamoodi kolanud Setomaal ning Mulgi- ja Soomaal. Kui tänavu augustis jõudis aeg kätte uue retke paikapanekuks, olid kaalumisel õigupoolest päris mitmed rännusuunad. Sõelale jäi jupike põhjarannikut – Pohirand. Põgus eeltöö internetis oli näidanud, et seal, Juminda ja Pärispea poolsaarel, olla säilinud põnev kirderannikumurdeline rannakeel … Continue reading Pohiranna avastamine

hoimuloimed2 kommentaari
KÄNNU PEAL KÄBI, MUUSIKA, SOOME-UGRI RADADEL, ÜRITUSED

Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline päev. Hõimulõimede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta sügisel Mustlas Mulgimaa lipu päeval ja uue Mulgi vanema väljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse järgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel Kännu Peal Käbi koosseisus Marin, Bogáta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste … Continue reading Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

hoimuloimed
ÜRITUSED

Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

Jõulupühade pidamise komme on igivana, ulatudes kaugele kristluse-eelsesse aega. Küllap pandi juba aastatuhandeid tagasi tähele, et just see aeg aastas on kõige lühemate päevade ja pikemate öödega – ning seega teatud erilise väega. Meie esivanemad teadsid, et enne kui päev taas kukesammu võrra pikemaks hakkas kasvama, tuli hoolikalt tähele panna igasuguseid endeid, mis võisid tulevase aasta sündmuste kohta aimu anda. Samuti tagas erinevate kombetalituste täitmine – või siis hoopis ohtlikest toimingutest hoidumine – uueks aastaringiks õnne ja jõukust. Continue reading Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

hoimuloimed