Leivumaast anno 2024

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Seda, et Eesti emamaast lõuna pool on asunud keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna, teadsin ma tänu entsüklopeediate lappamisele juba kooliajal. Hilisemas elus olen lugenud Oskar Kallase teoseid kraasna ja lutsi maarahvast, samuti ise paaril korral sattunud Ida-Lätti Lutsimaale (Kraasnaga on mõistagi lood keerulisemad, kuna see asub Venemaa veriseis hambus). Nii et võib öelda, et vähemalt midagi olen nende kahe lõunaeestilise … Continue reading Leivumaast anno 2024

Hõimulõimed Sörvemaal

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Väljasõidud erinevatesse Eesti omakultuuriga piirkondadesse on kujunenud väikest viisi traditsiooniks, mida Hõimulõimed püüavad jõudumööda ikka au sees hoida. Avastamisväärseid paiku on omajagu, oleks vaid aega, et seltskond kokku korjata ning need kõik läbi uurida. Aga nii umbes kord aastas tuleme sellega siiski toime. Varem oleme käinud paaripäevastel reisidel Soomaal ja Pohirannas, lisaks mitmetel ühepäevastel sutsakatel Seto- ja Mulgimaale ja Kodavere … Continue reading Hõimulõimed Sörvemaal

Tartu uralcore bänd Kännu Peal Käbi avaldas 21. veebruaril värske mokša-eestikeelse singli

Tartu soome-ugri fanaatikute ansambel Kännu Peal Käbi avaldas 21. veebruaril kakskeelse laulu “Mrdak”. Laul põhineb mokša poetessi Polina Aljošina luuletusel, mille on eestindanud Peeter Volkonski ning mis ilmus 1998. aastal kogumikus „Neli mordvalannat“. “Mrdak” räägib avatud südamega armust, ootusest ja igatsusest lähedase inimese järele. Nõtkel luulekeelel on võime kasvatada ootus ja igatsus suuremaks armastuseks kui eales oskaksime ette kujutada. Nagu ütlevad luuletuse eestikeelsedki sõnad: “Võid tulla, … Continue reading Tartu uralcore bänd Kännu Peal Käbi avaldas 21. veebruaril värske mokša-eestikeelse singli

Õigus normaalsusele – liivlaste kummaline eksistents

Agatha Murro MTÜ Hõimulõimed Liivlased on eestlaste lähimaid sugulasrahvaid, kes elab meie kõrval ja meie seas. Nende keel ja kultuur on läbi ajaloo mõjutanud kogu Liivi lahe ümbrust. Hoolimata tihti kõlavatest juttudest väljasuremise kohta, on liivlased elujõulised ka tänapäeval. Ometi tundub liivlaste olemasolu olevat justkui anomaalia (vahel ka liivlaste eneste jaoks), kuigi tegemist peaks olema millegi loomulikuga, nagu iga teisegi rahva eksisteerimine maailmas. Miks see … Continue reading Õigus normaalsusele – liivlaste kummaline eksistents

Lühike ülevaade Hõimulõimede muusikalisest tegevusest: Spotify ja sugridisko

Käes on oktoober, hõimukuu. See on võib-olla isegi püha aeg, mil hõimurahvad Eestis (aga ka mujal) saavad tulla oma kookonist välja ning sirutada oma imeilusad etnomustrilised tiivad. Kuigi Eesti riik on olnud õilis ning andnud meile isegi oma lipupäeva (hõimupäev, oktoobri kolmas laupäev) ei tohiks see ealeski saada ainsaks ajaks soome-ugri rahvaste elus, mil oma kauneid tiibu teistele imetlemiseks ja endale nautimiseks näidata. See peab olema – ja tegelikult ju ongi – auasi, mida uhkusega enesega kaasas kanda, vaatamata sellest, mis kuu parasjagu on. Me ei ole museaalid. Me oleme päris inimesed oma ilus ja valus, sügava ajalooga kaunid rahvad. Continue reading Lühike ülevaade Hõimulõimede muusikalisest tegevusest: Spotify ja sugridisko

Pohiranna avastamine

Anti: Hõimulõimedel on saanud juba traditsiooniks panna aeg-ajalt kokku väike reisiseltskond ning teha paaripäevane väljasõit mõnda huvitavasse Eestimaa nukka. Varem oleme sedamoodi kolanud Setomaal ning Mulgi- ja Soomaal. Kui tänavu augustis jõudis aeg kätte uue retke paikapanekuks, olid kaalumisel õigupoolest päris mitmed rännusuunad. Sõelale jäi jupike põhjarannikut – Pohirand. Põgus eeltöö internetis oli näidanud, et seal, Juminda ja Pärispea poolsaarel, olla säilinud põnev kirderannikumurdeline rannakeel … Continue reading Pohiranna avastamine

Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline päev. Hõimulõimede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta sügisel Mustlas Mulgimaa lipu päeval ja uue Mulgi vanema väljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse järgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel Kännu Peal Käbi koosseisus Marin, Bogáta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste … Continue reading Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

Jõulupühade pidamise komme on igivana, ulatudes kaugele kristluse-eelsesse aega. Küllap pandi juba aastatuhandeid tagasi tähele, et just see aeg aastas on kõige lühemate päevade ja pikemate öödega – ning seega teatud erilise väega. Meie esivanemad teadsid, et enne kui päev taas kukesammu võrra pikemaks hakkas kasvama, tuli hoolikalt tähele panna igasuguseid endeid, mis võisid tulevase aasta sündmuste kohta aimu anda. Samuti tagas erinevate kombetalituste täitmine – või siis hoopis ohtlikest toimingutest hoidumine – uueks aastaringiks õnne ja jõukust. Continue reading Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

Hõimulõimede hõimukuu

Isegi kui maailm on pidanud tegema olulisi korrektiive oma elurütmis, toimusid hõimupäevad vääramatu kindlusega. Hõimulõimede jaoks oli see esimene kord oma nime all neid vastu võtta ning muidugi soovisime tähistamisse vääriliselt panustada. Oktoobrile tagasi vaadates võib rahule jääda küll – käisime nii koolides kõnelemas kui ka mõnel toredal sündmusel musitseerimas. Continue reading Hõimulõimede hõimukuu