Leivumaast anno 2024

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Seda, et Eesti emamaast lõuna pool on asunud keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna, teadsin ma tänu entsüklopeediate lappamisele juba kooliajal. Hilisemas elus olen lugenud Oskar Kallase teoseid kraasna ja lutsi maarahvast, samuti ise paaril korral sattunud Ida-Lätti Lutsimaale (Kraasnaga on mõistagi lood keerulisemad, kuna see asub Venemaa veriseis hambus). Nii et võib öelda, et vähemalt midagi olen nende kahe lõunaeestilise … Continue reading Leivumaast anno 2024

Hõimulõimed Sörvemaal

Anti Lillak (MTÜ Hõimulõimed laekur) Väljasõidud erinevatesse Eesti omakultuuriga piirkondadesse on kujunenud väikest viisi traditsiooniks, mida Hõimulõimed püüavad jõudumööda ikka au sees hoida. Avastamisväärseid paiku on omajagu, oleks vaid aega, et seltskond kokku korjata ning need kõik läbi uurida. Aga nii umbes kord aastas tuleme sellega siiski toime. Varem oleme käinud paaripäevastel reisidel Soomaal ja Pohirannas, lisaks mitmetel ühepäevastel sutsakatel Seto- ja Mulgimaale ja Kodavere … Continue reading Hõimulõimed Sörvemaal

Õigus normaalsusele – liivlaste kummaline eksistents

Agatha Murro MTÜ Hõimulõimed Liivlased on eestlaste lähimaid sugulasrahvaid, kes elab meie kõrval ja meie seas. Nende keel ja kultuur on läbi ajaloo mõjutanud kogu Liivi lahe ümbrust. Hoolimata tihti kõlavatest juttudest väljasuremise kohta, on liivlased elujõulised ka tänapäeval. Ometi tundub liivlaste olemasolu olevat justkui anomaalia (vahel ka liivlaste eneste jaoks), kuigi tegemist peaks olema millegi loomulikuga, nagu iga teisegi rahva eksisteerimine maailmas. Miks see … Continue reading Õigus normaalsusele – liivlaste kummaline eksistents

Pohiranna avastamine

Anti: Hõimulõimedel on saanud juba traditsiooniks panna aeg-ajalt kokku väike reisiseltskond ning teha paaripäevane väljasõit mõnda huvitavasse Eestimaa nukka. Varem oleme sedamoodi kolanud Setomaal ning Mulgi- ja Soomaal. Kui tänavu augustis jõudis aeg kätte uue retke paikapanekuks, olid kaalumisel õigupoolest päris mitmed rännusuunad. Sõelale jäi jupike põhjarannikut – Pohirand. Põgus eeltöö internetis oli näidanud, et seal, Juminda ja Pärispea poolsaarel, olla säilinud põnev kirderannikumurdeline rannakeel … Continue reading Pohiranna avastamine

Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline päev. Hõimulõimede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta sügisel Mustlas Mulgimaa lipu päeval ja uue Mulgi vanema väljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse järgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel Kännu Peal Käbi koosseisus Marin, Bogáta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste … Continue reading Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

FUN käis Setomaal

Anti muljetab Fenno-Ugria Noorte autoreisist Eesti-poolsele Setomaale.

Ühel sügisesel Fenno-Ugria Noorte koosolekul tekkis meil plaan teha väljasõit Setomaale. Mõnda aega elas see idee lihtsalt mõtetes ning vahepeal polnud üldse kindel, kas asjast ikka asja saab. Aga päris detsembri alguses pani meie vanem Anna ette korraldada matk päriselt ära ning ettevalmistused muutusid konkreetseks.

Continue reading “FUN käis Setomaal”

Tartus lõunaeesti keelt jahtides

Vaadates eesti murrete kaarti, pole kahtlustki, et Eesti suuruselt teine linn Tartu jääb lõunamurrete alale. Tõsi, ta ei laiu mitte keset mulgi-tartu-võro-seto „keelemassiivi”, vaid on sätitud otsekui häbenedes tartu murde põhjapiirile, ent lõunaeestlased on temas vähemalt viimased kaheksasada aastat ikka näinud tõelist metropoli, mis tõmmanud endasse nii jõukust kui tarkust ning koos nendega ka ümberkaudset rahvast. Continue reading Tartus lõunaeesti keelt jahtides

Anna’s field work trip to Karelia

I started my studies in Tartu in autumn 2016. In my doctoral thesis I study organizations working with the issues of indigenous Finno-Ugric peoples. This spring I went to Komi and Karelia for the field work of my research. My aim was to conduct interviews with the representatives of NGOs, educational organizations and governmental bodies as well as to work in the libraries. Here you can read the story of how it went. Let me start with the trip to the Karelian countryside. Continue reading Anna’s field work trip to Karelia

Keskööpäikese pool

Saamimaa peale olin ma mõelnud juba paar aastat. Meie, parasvöötme inimeste jaoks on sealne põhjamaine elu mitmeski mõttes teistsugune ja eksootiline, kuid kaude kuuldu või loetu põhjal ei teki sellest siiski päris õiget ettekujutust. Kõige ehtsam kogemus ja arusaam tuleb ikkagi kohapeal. Kuna mul polnud võimalik vähemalt praegusel eluetapil kauemaks Saamimaale kolida, tuli piirduda lühema külaskäiguga. Continue reading Keskööpäikese pool